2-20-3134/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud

12.Määrus saata menetlusosalistele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 01.04.2020 kuulutas Harju Maakohus välja A. G. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Arm. Pankrotihaldur esitas 09.05.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, mida täpsustas 27.07.2022. Kuigi enne pankroti väljakuulutamist esines alus menetluse raugemiseks ilma pankrotti väljakuulutamata, kuulutas kohus lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 pankroti välja. Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seisu, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesolevas menetluses ei ole võlgnikul olnud vara mida müüa, võlgnikul sissetulek puudub, mistõttu on menetluse jooksul puudunud võimalused võlausaldajate jaoks teha sissetulekutest kinnipidamisi. Sissetulekute puudumine nähtub e-maksuametis. Võlgnik on haldurile selgitanud, et teda peavad üleval pereliikmed. Haldur on selgitanud võlgnikule, et kohustustest vabastamiseks tuleb tal võlgasid vähendada. Haldur on saatnud võlgadest vabastamise selgituseks ka venekeelse väljatrüki pankrotiseaduse vastavatest sätetest. Võlgnik on haldurile kinnitanud, et ta kavatseb asuda tööle. Antud pankrotimenetluses pankrotivara, mida võlausaldajate nõuete katteks müüa, puudub. Võlgniku ainuke teadaolev vara oli pankroti väljakuulutamise ajal osalused äriühingutes. Võlgniku selgituse kohaselt ei ole ettevõtted aastaid tegutsenud, igasugune vara ettevõtetel puudub. Haldur leiab, et puudub reaalne võimalus müüa mittetoimivate ettevõttete osalusi ning need osalused tuleb lugeda väärtusetuks. Pankrotimenetluses tehtud väljamaksed puuduvad. 01.04.2020.a. kohtumäärusega on ajutise halduri tasu summas 1311,00 eurot (sh käibemaks) välja mõistetud võlgnikult. Käesolevas menetluses puudub vara mille arvelt katta ajutise halduri kulusid. Menetluses puudub perspektiiv, et selliseid vahendeid võiks tulevikus tekkida. Haldur peab vajalikuks tuua välja, et võlgniku tööandja pöördus halduri poole märgukirjaga, milles avaldas seisukohta, et võlgnik ei töötanud heauskselt vaid soovis läbi variisiku tegeleda äriga oma tööandja kõrvalt ja tööandjale kahjulikult. Võlgniku suhtes on alustatud 28.06.2021.a. kriminaalasi

nr xxxxxxxxxxx KarS § 381 ja 384 lg 1 sätestatud tunnustel. Kuriteokaebuse esitas XXX OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok. Võlgnik on olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige ja omanik. Haldur suhtles märgitud teabe valguses pankrotihaldur Oliver Ennoki ja kriminaalasja uurijaga ning saab tõdeda, et praeguses faasis toimub kriminaalasja uurimine kohtueelses menetluses ning allakirjutanule teadaolevalt võlgnikule kahtlustust esitatud käesolevaks hetkeks ei ole. Seega eeltoodu valguses on haldur seisukohal, et hetkel puuduvad PankrS § 171 lõikes 2 toodud alused ja otsesed takistused A. G.’i kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. Võlgnikul on seejärel võimalus näidata oma tahet võlgadest vabastamise perioodil, tehes makseid võlausaldajatele. Võlgadest vabastamise menetluse ajal või järgselt on kohtul võimalik hinnata kohustuste vabastamise menetluse edukust. Haldur peab vajalikuks tuua välja, et võlgniku tööandja pöördus halduri poole märgukirjaga, milles avaldas seisukohta, et võlgnik ei töötanud heauskselt vaid soovis läbi variisiku tegeleda äriga oma tööandja kõrvalt ja tööandjale kahjulikult. Haldur märgib, et võlgnikule kuuluvad II Pensionisamba osakud, mida pankrotimenetluse ajal haldur ei ole õigustatud käsutama. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnik esitas 26.02.2020 kohtule allkirjastatud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja on oma maksejõuetuse kujunemise kohta esitanud selgitusi, millega pankrotihaldur nõustub. Võlgnik oli OÜ XXX (pankrotis) enamusosanik ja juhatuse liige. Suurim osa võlgniku kohustustest tulenevad käenduslepingutest, millistega võlgnik võttis endale kohustuse vastutada solidaarselt põhivõlgnikuga OÜ XXX (pankrotis) laenulepingutest tulenevate kohustuste eest. OÜ XXX pankrot kuulutati välja 28.02.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx ja viimase pankrotimenetlus on muutnud maksejõuetuks ka A. G.’i. OÜ XXX (pankrotis) kohustuste tagamiseks seadis võlgnik oma varale hüpoteegid, mis on tänaseks erinevates täitemenetlustes müüdud. Kuid kõnealuste vara müügist saadu ei piisanud võlgniku kohustuste täitmiseks. Pankrotimenetluses on leidnud võlgniku makseraskused kinnitamist. Võlgniku kohustused on tasumata juba pankrotiavalduse esitamisest 2020. aastast, võlgnikul puudub registervara ja võlgnik on tegelenud töökoha otsimisega. A. G. on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajatel puudusid ettepanekud usaldusisiku osas, kuid nõustusid võlgniku ennast usaldusisikuks määramisega. Võlgnik on pakkunud usaldusisiku kandidaadina iseennast. Haldur taotleb tasu määramist 8,5 tunni eest (88 eurot tund, tööarvestus toodud tegevusaruandes) summas 748 eurot, millele lisandub käibemaks 149,60 eurot, kokku halduri tasu koos käibemaksuga 987,60 eurot. Haldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. 17.05.2022 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Maire Arm poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne ja selle täpsustused on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari

kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 17.05.2022 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit, mida ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et A. G. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgnikul esemeline pankrotivara puudus ning võlgniku töötasu pankrotivarasse ei laekunud. Muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Võlgniku suhtes on küll 28.06.2021.a. alustatud kriminaalasi nr xxxxxxxxxxx KarS § 3811 lg 1 ja 2 ning 384 lg 1 sätestatud tunnustel, kuid hetkel on kriminaalmenetlus pooleli. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on käesoleva hetke seisuga muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Maire Arm tuleb vabastada A. G. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse lõppemisel raugemisega on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest (PankrS § 65 lg 1). Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-de 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11, § 193 lg 5). Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 8,5 töötunni eest 748 eurot, millele lisandub käibemaks 149,60 eurot, kokku 897,60 eurot. Haldur on töötunni tasuks arvestanud 88 eurot. Halduri tasu 8,5 töötunni eest on 8,5 × 88 ehk 748 eurot, millele lisandub käibemaks 149,60 eurot. Halduri tunnitasu (66 eurot) ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast piirmäära (96 eurot). Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Maire Armi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 8,5 töötunni eest summas 897,60 eurot, sh käibemaks 149,60 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Maria Mägi Advokaadibüroole. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 476,40 eurot, sh käibemaks 79,40 eurot. Kuivõrd pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning A. G.le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 476,40 eurot, sh käibemaks. Tasu tuleb välja maksta Maria Mägi Advokaadibüroole. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 421,20 eurot, mida menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku kanda ning määrata hüvitamisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Võlgnik on 26.02.2020 pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks

usaldusisiku kohustusi täitma. Kohtu hinnangul on aga vajalik määrata usaldusisikuks komas isik. Kohtule teatavaks saanud (pooleliolev kriminaalmenetlus, tööandja usalduse kuritarvitamine) info kohaselt ei ole võlgnik olnud heauskne töötaja, tegeledes läbi oma tööandja variisiku kaudu teises äriühingus. Kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud Peep Lillemäe (Lillemäe Õigusbüroo OÜ). Kohus leiab, et A. G. (pankrotis) usaldusisikuks tuleb nimetada Peep Lillemäe ning Peep Lillemäed tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 25. septembril, esimene aruanne tuleb esitada 25. septembriks 2023. a, järgnev 25. septembriks 2024, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt V. I. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (I. K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab A. G. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul on kriminaalmenetlus pooleli. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest