Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 21.09.2021 sõlmisid pooled lepingu, mille p 1.1 alusel andis hageja kostjale rendile tööjõu, kelle kohustuseks oli teostada kostja juhtimisel elektritöid. Lepingu p 9.3 järgi kohustus kostja tasuma iga rendile antud töötaja töötunni eest 13,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 9.7 järgi pidi kostja tasuma arved 30 päeva jooksul. Lepingu p 9.8. sätestab, et arvete mitteõigeaegse tasumise korral rakendub maksetähtaja ületanud summale viivis 0,05% päevas. Hageja poolt kostjale rendile antud töötajad töötasid kostja ehitusobjektidel, kus täitsid kostja poolt antud ülesandeid, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile. Tööülesannete töölistele andmine kuulus kostja kohustuste hulka. 2021.a. oktoobris töötas kostja ehitusobjektidel kolm hageja poolt rendile antud töölist, kes tegid kokku 410 töötundi. Oktoobri kuu lõpus saatis hageja kostjale renditud tööliste poolt tehtud töötundide koondtabeli ja tööliste poolt täidetud töötundide aruanded. Nimetatud töötundide eest esitas hageja kostjale 31.10.2021 arve kokku summas 410 tundi × 13 = 5330 + käibemaks, kokku 6396 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet töötundide kohta, kuid jättis arve tasumata. Lepingu p 9.7. järgi muutus nimetatud nõue sissenõutavaks 01.11.2021. 2021.a. novembris töötas kostja ehitusobjektidel kaks hageja poolt rendile antud töölist, kes tegid kokku 100 töötundi. Hageja saatis kostjale renditud tööliste poolt tehtud töötundide koondtabeli ja tööliste poolt täidetud töötundide aruanded. Hageja esitas kostjale 30.11.2021 arve nimetatud töötundide eest kokku 100 tundi × 13 = 1300 + käibemaks, mis teeb 1560 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet töötundide kohta, kuid jättis arve tasumata. Lepingu p 9.7 järgi muutus nimetatud nõue sissenõutavaks 31.12.2021. Kostja põhivõlg on hageja ees 6396 + 1560 = 7956 eurot. Lepingu p 9.8 järgi lisandub põhinõudele viivis 0,05% päevas. Hagi esitamise seisuga 06.05.22 on sissenõutavaks muutunud viivis järgine: 31.10.2021 arve (summas 6396 eurot) tasumisega viivitamise eest 594,83 eurot, 30.11.2021 arve (summas 1560 eurot) tasumisega viivitamise eest 121,68 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise nõude summa on 594,83 + 121,68 = 716,51 eurot. Hageja vähendab sissenõutavaks muutunud viivise nõude 124,48 euro võrra. Selle nõude summaks jääb 716,51 – 124,48 = 592,03 eurot. 06.05.22 esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista Exor Projekt OÜ’lt VirinPro OÜ kasuks põhivõlga 7956,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 592,03 eurot ja alates 06.05.22 viivist 0,05% päevas põhivõla (7956,00 eurot) tasumisega viivitamise eest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 25.05.2022 täpsustas hageja nõuet. Hageja märkis, et 28.01.2022 esitas kostja vastuväite maksekäsule, mille järgi anti asi üle hagimenetlusse ja hageja oli sunnitud esitama hagi ning

tasuma juurde riigilõivu. 06.05.2022 esitas hageja hagi. 20.05.2022 laekus hageja pangakontole kostja pangakontolt 6396 eurot selgitusega „kiirmenetlus 2-22-101103“. Kostja andis käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, kuid pärast hagi esitamist on ta nõuet tunnustanud ja osaliselt täitnud. Hageja leiab, et täitmine on toimunud sissenõutavaks muutunud viivitusintressi ja seejärel põhikohustuse katteks. Hageja põhinõue oli 7956 eurot ja viivise nõue oli 594,83 + 121,68 = 716,51 eurot. Kostja poolt 20.05.2022 tasutud summast (6396 eurot) läks eelkõige viivisenõude 716,51 eurot katteks. Ülejäänud 5679,49 eurot läks põhinõude katteks. Hageja põhinõude jääk on 2276,51 eurot (7956 - 5 679,49). Seetõttu, et pärast hagi esitamist rahuldas kostja osaliselt hageja nõude, loobub hageja osaliselt hagist. Hageja loobub hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 716,51 eurot ja põhinõudest, mis ületab 2276,51 eurot. Hageja palub mõista kostjalt Exor Projekt OÜ’lt hageja VirinPro OÜ kasuks välja põhivõlga 2276,51 eurot ja viivist 0,05% päevas põhivõla (2276,51 eurot) tasumisega viivitamise aja eest alates 06.05.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited 30.05.22 vastas kostja, et on hageja nõude tasunud. Tõendeid ei esitanud. Vastuseks hageja osalisele nõudest loobumisele, teatas kostja 26.08.22, et ta on kõik hageja nõuded tasunud. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 järgi, kuna hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 1 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohustuse rikkumine on lepingu täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, TsMS § 367 järgi lepingus kokkulepitud määras viivist ja alates hagi esitamisest protsendindus võlast kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Vaidlustamata asjaolud 21.09.2021 sõlmisid pooled lepingu, mille p 1.1 alusel andis hageja kostjale rendile tööjõu, kelle kohustuseks oli teostada kostja juhtimisel elektritöid. Kookõlas lepingu 9.3 kohustus kostja tasuma hagejale iga rendile antud töötaja töötunni eest 13,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 9.7 järgi oli tasu makse tähtaeg 30 päeva. Lepingu p 9.8 kohaselt tasub kostja hagejale viivist tasu maksmisega viivitamise eest 0,05% päevas (hageja lisa 1, leping). Hageja andis kostja kasutusse töötajad, kes täitsid kostja ülesandeid ja allusid kostja juhtimisele ja kontrollile. 2021. aasta oktoobris töötas kostja juures 3 töötajat, kes tegid

kokku 410 töötundi, mille eest oli kostja kohustatud maksma hagejale tasu 5330 + käibemaks, kokku 6396 eurot (hagi lisa 4), mille tasumise tähtaeg oli lepingu p 9.7 järgi 01.11.21. Kostja jättis tasu tähtaegselt maksmata, vastuväiteid ei esitanud. 2021. aasta novembris töötas kostja juures 2 töötajat, tegid kokku100 töötundi. Kostja kohustus maksma hagejale tasu 1300 + käibemaks, kokku 1560 eurot (hagi lisa 7). Kostja kohustus maksma tasu lepingu p 9.7 järgi 31.12.2021, kuid jättis tähtaegselt tasumata, vastuväiteid ei esitanud. Lepingu p 9.8 järgi kohustub kostja maksma võlgnetava tasu eest hagejale viivist võlalt 0,05% päevas. Hagi esitamise ajaks 06.05.22 oli viivis oktoobrikuu tasu võlalt 594,83 € ja novembrikuu tasu võlalt 121,68 €, kokku 716,51 eurot. Kostja tasus hagejale 20.05.2022 6396 eurot, millest hageja arvestas 716,51 € ulatuses viivise katteks ja ülejäänud 5679,49 eurot põhinõude katteks. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt andis hageja kostja kasutusse tööjõudu, kes töötasid kostja kontrolli ja juhendamise alusel kostja objektidel ning kostja pidi maksma hagejale tasu (lepingu p 1.1, 9.3, 9.7), siis on poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping VÕS § 8 lg 1, 2 järgi. Eeltoodu alusel puudub vajadus hinnata hageja poolt kohtule esitatud tõendeid. Kokkuvõte Kuna vaidlustamata asjaolude järgi kohustus kostja maksma hagejale tasu lepingu p 9.7 järgi vastavalt arvetele 30 päeva jooksul ja kostja jäi 2021. a. oktoobris osutatud teenuse eest hagejale võlgu 6396 eurot (tähtaeg oli 01.11.21) ja 2021. a. novembris osutatud teenuse eest võlgu vastavalt 1560 eurot (tähtaeg oli 31.12.21, lisa 7), siis rikkus kostja lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, olles viivituses. Tegemist on kostjapoolse tasu maksmise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi. Kostja ei esitanud tõendeid, kuid hageja väitis, et kostja tasus 20.05.2022 6396 eurot, mille kohta esitas 25.05.22 kostja maksedokumendi (25.05.22 avalduse lisa). Seega tasus kostja hagejale ära vaid osa hageja nõutud võlast ja viivisest. Nii võis hageja osa ehk 716,51 eurot arvestada VÕS § 88 lg 8 alusel viiviste katteks ja ülejäänud 5679,49 eurot põhivõla katteks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks tasunud ära hagejale ülejäänud põhivõla 2276,51 € (7956 - 5 679,49 = 2276,51). Seega on kostja endiselt tasu maksmise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100 järgi ja hageja saab nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 ja lepingu p 9.8 järgi viivist 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Eeltoodud alusel on hageja põhivõla nõue ja edaspidise viivise nõue alates 06.05.22 põhjendatud, tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 2276,51 eurot, alates 06.05.22 viivist 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele kooskõlas TsMS § 405 lg1 p 10. Menetluse lõpetamine Hageja esitas 06.05.22 kohtule hagi kostja vastu. 25.05.22 esitas hageja avalduse, milles loobus osaliselt hagist, kuna kostja rahuldas osaliselt hageja nõude. Hageja loobus viivistest 716,51 eurot ja põhinõudest, mis ületab 2276,51 € ehk 5679,49 € (7956 -2276,51=5679,49). Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist (osaliselt) loobunud. Eeltoodu alusel lõpetab kohus menetluse osaliselt hageja nõudes viivise saamiseks 716,51 € ja põhivõla saamiseks 5679,49 €.

Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja rahuldas hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist, seega jäävad menetluse lõpetamisel hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 4, 5 järgi kostja kanda. Kostja kulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulud. TsMS § 484.2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488.1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. 25.05.22 esitatud avalduse järgi on hageja menetluskuluks järgi riigilõiv 770 eurot. Lisaks on esindaja kulud, mis on järgmised: asjaolude analüüs ja konsultatsioon 120 eurot 1 tunni eest, esindamine maksekäsu kiimenetluses 60 eurot 0,5 tunni eest, hagi koostamise ja menetlustoimingute tegemise eest kohtus 360 eurot 3 tunni eest. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kuna maksekäsu kiirmenetluse eest on maksimaalselt ette nähtud tasu 20 € TsMS § 484.2 järgi ja muid kulusid ei hüvitata, siis ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse esinduse eest põhjendatud 40 euro ulatuses ja põhjendatud on vaid kulud 20 euro ulatuses. Ülejäänud esindaja kulud hagimenetluses 4 tunni eest 480 € (4x120) on põhjendatud, kuna vastavad tehtud tööle. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja lõivu kokku 770 €. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, 484.2, leiab kohus, et hageja põhjendatud ja tõendatud menetluskulud on kokku 1270 € (770+20+480), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kohus ei määra kindlaks kostja kulude rahalist suurust, kuna need jäävad kostja kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.