lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-5818/17

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-5818/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2022, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5818

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus V. F.ilt kahju hüvitise väljamõistmiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

29.08.2022

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivaia 12, 15039 Tallinn), esindaja: K. R. (e-post: xxx) Puudutatud isik: V. F. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus V. F.ilt kahju hüvitise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista V. F.ilt (isikukood xxx) Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks: 2.1 Põhinõue 1 121 (üks tuhat ükssada kakskümmend üks) eurot; 2.2 Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 144,40 (ükssada nelikümmend neli eurot 40 senti) eurot; 2.3 Viivis põhinõudelt 1121 eurot alates 21.04.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud V. F.i kanda.
4.Välja mõista V. F.ilt avaldaja kasuks menetluskulud summas 50 (viiskümmend) eurot.
5.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista V. F.ilt avaldaja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Viru Maakohtusse saabus 20.04.2022 Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus V. F.ilt kahju hüvitise väljamõistmiseks. 24.04.2019 toimus Ida-Virumaal Kohtla-Järvel xxx korteris nr x kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 28 toimunud veeavarii mille tagajärjel sai korter nr x siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 1 121,00 eurot. 18.08.2020 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/464, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 1 121,00 eurot hiljemalt 01.09.2020. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista: Põhinõue summas 1 121 eurot; Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 144,40 eurot; Viivis põhinõudelt 1 121,00 eurot alates 21.04.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras. Lisaks palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Allkirjastatud vastust V. F. avaldusele ei esitanud ja kohtuistungile V. F. ei ilmunud. V. F.i nimel on kohtule saadetud e-kirjad e-posti aadressilt: L. V. xxx, milles V. F.i nimel vaieldi avaldusele osaliselt vastu. Venekeelse e-kirja sisust tulenevalt V. F.: Ei vaidle vastu sellele, et tema põhjustas veelekke, mille tõttu sai kahjustada naaberkorter. Ta ei ole näinud mis olukorras oli korter enne üleujutust. Teda ei ole kutsutud kahju hindama ja ta ei ole näinud kahjustatud korterit. 1100 eurot on ülepaisutatud summa. V. F. arvab, et ta jõudis suurema osa vees ise ära korjata ja seega ei saanud vesi nii suurt kahju tekitada. Põhjendatud kahju suurus on 200 eurot. V. F. ei ole näinud tõendeid arve tasumise kohta. V. F. ei näinud fotodelt ilmseid veelekke tunnuseid

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Maakohus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Avalduse ese: kindlustusandja poolt korteriomaniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõue . Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.
5.Hageja tõendab oma nõuet järgmiste tõenditega: 5.1 hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale 1121 eurot (Lisad 1, 5 ja 6); 5.2 Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 29.04.2019 fikseeriti Varal järgmised kahjustused (Lisa 2, 3): • Köögi laminaatparkett pundunud; • Elutoa tapeedile on tekkinud harukarbi jälg, mida enne uputust ei olnud;

• Elutoa laminaatparkett pundunud; • Esiku tapeet vannitoa ukse kohal seinast lahti. 5.3 Korteriühistu X 01.05.2019 teade, kus korteriühistu juhatuse liige V. Shamanin kirjeldab kahju tekkimise asjaolusid, mille kohaselt kell 16.15 asus juhatuse liige korteris xxx ja märkas veeleket köögis, vannitoas, esikus ja elutoas. Juhatuse liige pöördu korterisse nr 28, kus elab V. F., kes kinnitas, et veeleke toimus tema süül, sest pesumasina voolik oli katki. 5.4 pildid kahjustatud korterist.

6.Kohtul puudub veendumus, et V. F.i nimel e-kirjana saadetud seisukohad on tegelikult ka esitatud V. F.i poolt, sest e-posti aadressil on kellegi V. L. nimi. Samas, kui see seisukoht siiski on esitatud V. F.i poolt, saab sellest selgelt aru, et, et nimetatud isik ei vaidlusta, et põhjustas veelekke, mille läbi tekkis kahju korteris nr x. Avalduse rahuldamata jätmiseks ei anna alust vastuväide, et V. F. ei teadnud mis seisukorras oli korter enne kahjustamist. Antud juhul on kahju olemasolu fikseeritud kindlustusandja poolt ja kindlustusandjale läks peale hüvitise väljamaksmist üle nõue kahju tekitaja vastu. Asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08, p 15). Ebapiisav on V. F.i vastuväide, et kahju suurus on ülepaisutatud. Kui avaldaja esitas kahjunõude ja nõude suurust tõendavad dokumendid (ehitise ülevaatusakt, fotod ja LKB OÜ 01.05.2019 eelkalkulatsioon) läks tõendamiskoormus üle V. F.ile, kes pidanuks esitama kohtule tõendid, et tegelik kahju oli väiksem. V. F. vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Puudutatud isiku subjektiivne arvamus, et ta jõudis suurema osa veest ära koristada ei ole samuti asjakohane ega muuda avaldaja nõuet põhjendamatuks, sest avaldaja on esitatud tõenditega tõendanud kahjustused ning kahju hüvitamise maksumuse. Kuna kahjustused tekkisid, siis järelikult ei olnud puudutatud isiku tegevus piisav kahjustuste ärahoidmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

7.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades nõude lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
9.Avaldaja palub puudatud isikult välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel 20.04.2022 tasunud riigilõivu 50 eurot. Avalduse esitamine on lõivustatud toiming. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda.
10.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud.

11.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 50 eurot (s.o riigilõiv) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja