Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu avaldus A. F. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu (registrikood 80033278, aadress: Nooruse tn 4, Jõhvi) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Puudutatud isik: A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista A. F.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu kasuks perioodil oktoober 2021. a kuni juuli 2022 a. majajapidamiskulude/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste põhivõlgnevus 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) eurot ja 45 senti.
3.Välja mõista A. F.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu kasuks viivis alates 20.08.2022. a põhinõudelt (658,45 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Välja mõista A. F.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu kasuks menetluskulud 293 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot, dokumentaalne tõend 3 eurot).
6.Välja mõista A. F.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (293 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu esitas avalduse A. F. vastu võlgnevuse 658,45 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Nooruse tn 4 korteriühistu korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr xx ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved. Puudutatud isik on tasunud arveid osaliselt. Puudutatud isik on jätnud avaldajale hooldus-, remonditasu, majapidamisekulude ja kommunaalteenuste eest tasumata ning seisuga 18.08.2022. a moodustab võlgnevus 658,45 eurot. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul oktoober 2021. a kuni juuli 2022. a (k.a) tekkinud võlgnevus 658,45 eurot ja menetluskulud summas 293 eurot. Avaldaja palub välja mõista viivis alates 13.04.2022. a põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskuludelt viivis, alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Kohus võttis 19.08.2022. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohus toimetas A. F.le dokumendid kätte isiklikult allkirja vastu 26.08.2022. a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 02.09.2022. a. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Nooruse tn 4-xx
Jõhvi (registriosa nr xxxxxxxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil oktoober 2021. a – juuli 2022. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 658,45 eurot.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lõige 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lõike 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lõike 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lõige 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult seisuga 18.08.2022. a põhivõlg 658,45 eurot perioodi oktoober 2021. a – juuli 2022. a eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
9.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivis.
10.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 658,45 eurot ja viivise alates 20.08.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,
väite või tõendi.
13.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lõike 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 293 eurot.
15.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.