Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Kohtujurist
Pille Lutter
Määruse tegemise aeg ja koht
06.09.2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-8154
Tsiviilasi
C. T. (T., pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Jrk nr
Nimi
Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Tallinna kohtutäitur Hille Kudu Tallinna kohtutäitur Hille Kudu X OY Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Tallinna kohtutäitur Risto Sepp
12 233,15 1 076,39 20,63 65,25 1 923,51 1 100,66 21 552,51 1 105,24 4 312,93 101,70
Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
64,59 142 725,15 41 000,00
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
pankrotimenetluse
lõpetamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 05.07.2018 määrusega kuulutati välja C. T. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Kauri Rattus. 09.08.2022 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ja tasutaotluse ning 25.08.2022 tasutaotluse täpsustuse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg-st 3 tulenevalt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 09.08.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohtu hinnangul vastab lõpparuanne PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotivarasse on laekunud võlgniku töötasu arvel 520 eurot, töövõimetushüvitis 3 eurot, kohtutäiturite tagastatud 417,09 eurot ning Maksu- ja Tolliametilt 2 400,04 eurot, kokku 3 340,13 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid ei ole. Pandiese, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku suutmatus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2017.a mai. Kohus loeb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja
pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 972 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur on arvestanud tasu tunnitasu alusel 9 tunni eest tunnitasuga 90 eurot (lisandub käibemaks). Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 972 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Kohus vabastab Kauri Rattuse võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja nõusoleku hakata iseenda usaldusisikuks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):
ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 2 000 eurot neto; miinimumpalk aastal 2022 on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 1346 eurost (2 000-654-218) 25% (336,5 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (1009,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Võlgnik võib võlausaldajate tasuda rohkem. Võlgnik peab olema kohustustest vabastamise menetluses kättesaadav ja kui võlgnik muudab oma kontaktandmeid, siis tuleb sellest kohtule teada anda. Kui menetluse käigus ei õnnestu kohtul võlgnikku kätte saada (kui ei ole teatanud kontaktandmete muutmisest või võlgnik lihtsalt ei reageeri), siis võib see kokkuvõttes viia menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmiseni. PankrS § 1933 lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.