Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Puudutatud isik Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu, seaduslikud esindajad TG, MK ja AM
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.04.2021 määrus jätta muutmata.
2.Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult välja mõista kahju 1316 eurot ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga Tallinn, Paekaare 70-9 (korter). 2019. a talvel tekkis korteri lakke niiske tilkumisjälgedega lekkekoht ca 1 m2 suurusel alal. Probleem katusega eksisteerib Paekaare 70 kortermajas (kortermaja) alates 2015. a, millest avaldaja on puudutatud isikut korduvalt kirjalikult informeerinud 2016. a jaanuaris, märtsis ja aprillis ning 31.03.2017. Avaldaja tellis ekspertiisi OÜ-lt Katuse Ekspert. Ekspert MO (ekspert) tegi 2.04.2019 korterelamu katuse ülevaatuse tõstukilt ja tuvastas, et katusel esinevad puudused, eriti SBS-katte voldid, võimaldavad sademete sattumise katusekonstruktsiooni ja siseruumidesse. OÜ Katuse Ekspert esitas oma töö eest hagejale arve 960 eurot. Lisaks maksis hageja 200 eurot tõstuki kasutamise eest, kuna puudutatud isiku juhatuse liige TG sulges ligipääsu katusele ja keeldus andmast katuseluugi võtmeid. Kokku olid hageja kulud 1160 eurot. Tekkinud kahju hüvitamiseks pöördus avaldaja esmalt Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ poole, kes nõustas avaldajat ja valmistas ette ning esitas puudutatud isikule 4.06.2019 nõudekirja. Advokaadibüroo esitas osutatud õigusabi eest 18.07.2019 arve nr 1907043 AR 156 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik ei tunnistanud avaldust ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Sisulist vastust puudutatud isik avaldusele ei esitanud. Puudutatud isik palus 30 päeva võrra pikendada avaldusele vastamise tähtaega, põhjendades tähtaja pikendamise vajadust sellega, et menetlusdokumendid puudutatud isiku nimel vastu võtnud juhatuse liige AM (kes ei ole juhatuses sisuliselt tegev), jättis puudutatud isiku teised juhatuse liikmed menetlusdokumentidest õigeaegselt teavitamata. Maakohus ei pidanud 5.04.2021 kirjas põhjendatuks pikendada avaldusele vastamise tähtaega 30 päeva võrra ja palus puudutatud isikul esitada vastus hiljemalt 16.04.2021. Kohus märkis, et avaldus ja menetlusse võtmise määrus edastati 18.03.2020 puudutatud isikule samale e-posti aadressile, millelt saadeti taotlus tähtaja pikendamiseks. Seega oli puudutatud isiku esindaja(te)l võimalik menetlusdokumentidega tutvuda juba aasta tagasi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 21.04.2021 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1316 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.
3.1.Maakohus lahendas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses. Maakohtu määruse kohaselt kontrollis kohus kinnistusraamatust, et avaldaja on korteri omanik alates 6.05.2013. Seega on avaldaja Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses. Ehitisregistri andmetel asub avaldaja korter korterelamu viiendal ehk viimasel korrusel.
3.2.Avaldaja on tõendanud, et sademevee läbijooks tema korterisse on tingitud katusekatte puudustest. Avaldaja tellis korterelamu katuse erakorralise auditi, mille kohta koostas ekspert, kes on diplomeeritud ehitusinsener, 12.04.2019 aruande (tl 6–15). Ekspert leidis, et avaldaja korteri magamistoast, mis on 3 m välisseinast ja 1–2 m naaberkorteri nr 10 vaheseinast, oli laes näha niiske tilkumisjälgedega lekkekoht ca 1 m2 suurusel alal. Lekke põhjuseks on katuse SBSkatte voldid, mis võimaldavad sademete sattumise läbi erinevate deformatsiooniavade katusekonstruktsiooni ja siseruumidesse. 2 (7)
2-19-20227
3.3.Avaldaja heidab puudutatud isikule ette seadusest tulenevate ülesannete rikkumist (katuse remonditööde tegemata jätmist) ja sellega kahju tekitamist. Avaldaja esitas kuvatõmmise puudutatud isiku juhatuse liikme TG-le 21.03.2019 saadetud e-kirjast, kus ta teatab 8.03.2019 toimunud katuse läbijooksust. Samuti märgib avaldaja kirjas, et kolme aasta jooksul ei ole puudutatud isik reageerinud tema teadetele katuse läbijooksude kohta. Ka puudutatud isikule 4.06.2019 saadetud pöördumises märgib avaldaja, et viimane katuse läbijooks oli 8.03.2019 ning et puudutatud isik ei ole probleemi lahendamiseks juba neli aastat midagi teinud.
3.4.Katuseauditi aruande kohaselt järeldas ekspert ehitisregistri andmete alusel, et katuse rekonstrueerimine toimus 2006. a. Ekspert märkis aruandes, et katuse SBS-kate on alates lääne e tagahoovi poolsest parapetist tuulevoltidega kuni 4 m laiuses parapetist ja maksimaalselt 50 mm kõrgusel, mis on ennekõike märgiks (normidekohase) katusekatte keevituse ja tüübelkinnituse puudumisest. Voltide piirkonnas avastas ekspert kaheksa erinevat lahtist vuuki, sealhulgas ühe lahtise vuugi korteri magamistoa tilkuva lae kohal, kus esines ka poollahtine tüübel. Lisaks oli mitu lahtist vuuki korteri nr 10 kohal, kust võib tekkida läbijooks olemasolevasse uude soojustusse ja ka vanasse katusekonstruktsiooni. Avaldaja 21.03.2019 e-kirjale, 4.06.2019 pöördumisele ja eksperdi arvamusele tuginedes ei kahelnud maakohus, et probleemid katuse läbijooksuga on kestnud enne katuseauditi tegemist pikemat aega, vähemalt kolm aastat. Puudutatud isiku juhatus oli sellest teadlik ega tegelenud katuse läbijooksu probleemiga kuni katuseauditi tegemiseni. Avaldaja on andnud oma pöördumistega võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 2 järgi puudutatud isikule võimaluse kohustuse täitmiseks (s.o katuse kordategemiseks).
3.5.Kohus tuvastas, et puudutatud isiku juhatus on rikkunud enda kohustust kaasomandi eseme korrashoiu (korterelamu katuse läbijooksu likvideerimine) tagamiseks. Avaldaja on kandnud kulusid (katuseauditi ja selle läbiviimiseks tõstuki eest tasumine) puudutatud isiku kohustuse täitmiseks. Avaldaja on tõendanud tekkinud kahju OÜ Katuse Ekspert 23.04.2019 arvega nr 129, 30.04.2019 arvega nr 131 ning maksekorraldustega arve nr 129 tasumise kohta.
3.6.Avaldaja kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Võrreldes avaldaja enda esitatud kirjadega koostas avaldaja esindaja põhistatud nõude, mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Avaldaja on tõendanud mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest pidi maksma. Avaldaja nõuab tekkinud kahju õigusabikulule 156 eurot. Avaldaja on tõendanud tekkinud kahju Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ 18.07.2019 arvega nr 1907043 AR. Arvel on märgitud teenuse kirjeldusena osutatud õigusabi üks tund.
3.7.Puudutatud isik ei ole kohtumenetluseelse õigusabikulu suuruse vähendamist taotlenud (VÕS § 139 lg 1) ega esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks saanud sama teenust ka odavamalt (Riigikohtu 3.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas 19.05.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 21.04.2021 määruse ja teha uus määrus, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
4.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus läbi viinud eelmenetlust nõuetekohaselt, sh ei teavitanud puudutatud isikut TsMS § 404 lg-s 2 toodud tähtaegadest ega selgitanud TsMS § 477 lg-s 4 märgitud õigust olla ära kuulatud. Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata puudutatud isiku taotluse pikendada avaldusele vastuse esitamise tähtaega 30 päeva võrra ja tegi lahendi juba 21.04.2021, millega on puudutatud isik jäetud ilma võimalusest esitada avaldusele sisulisi vastuväiteid. Kui puudutatud isikule oleks selgitatud tõendite esitamise vajadust, sh õigust olla ära kuulatud ning ka pikendatud vastamistähtaega, oleks puudutatud isiku esitatud tõendite ja ärakuulamise pinnalt saadud asjaolude alusel tehtav kohtulahend teistsugune. 3 (7)
2-19-20227
4.2.Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on avaldaja esitanud seoses veekahjudega teateid ka varem, s.o 2016. a. Avaldaja 27.01.2016 teate esitamise järgselt viis korterelamu haldaja PLM Hoolduse OÜ läbi katuse kontrolltööd ega tuvastanud puudusi. 16.03.2016 kutsus avaldaja hindama oma korteri lage haldaja PLM Hoolduse OÜ, kes tuvastas, et avaldaja korteri laes rippus veepaun, kuid katusel probleeme ei märganud. 26.04.2016 teatas avaldaja, et tema korteris on toimunud uus veeläbijooks. Sarnaselt eelnevatele kordadele puudutatud isik katuse kontrollimisel puuduseid ei tuvastanud.
4.3.Korterelamu üldise seisukorra hindamiseks ja eesmärgiga kontrollida avaldaja väidet, et tema korteri kohal laseb katuslagi vett läbi, tellis puudutatud isik ehitise erakorralise auditi. Audit valmis 2016. a juunis ja selle viis läbi EE, kes omab ehitusinseneri 8. taset. Auditi kohaselt on katuse kate visuaalsel vaatlusel vettpidav. Kui korteri laest tuli vett, siis ilmselt oli see katuslakke kogunenud kondensatsiooni külmunud vee sulamise vesi. Korteris on tehtud remonti ja lammutatud sanitaarsõlmed, mille tõttu sai niiskete ruumide vesi tungida katuslakke, sest laes pole niiskustõket. Varem oli niiskustõkkeks sanitaarkabiinide lagi, kusjuures sanitaarkabiinidest niiske õhk juhiti ventilatsiooni korstnasse. Korteri remondi käigus on sanitaarkabiinid lammutatud ja vannituba ümber ehitatud. Kuna lagi ei ole kollaseks värvunud, siis bituumeni baasil katuskate pole ilmselt vett läbi lasknud. Korterelamu katuslagi täidab oma sihtotstarvet, on sajuvett pidav ja soojapidav, kui temasse ei satu ülemise korruse olmeniiskust.
4.4.6.03.2019 (s.o kaks päeva enne, kui avaldajal tekkis veekahju) teatas avaldaja korteri all asuva korteri nr 7 omanik, et ülevalasuvast korterist valgub tema korterisse vesi. Korteri köögis asunud veevalamu äravoolu torustiku ebatiheduse tõttu valgus osa vett köögikappi, põrandale ja sealt omakorda allasuvasse korterisse. Korteri veekahjustuste näol on tegemist ebapiisava ventilatsiooni ja korteri ümberehitamise (sh sanitaarkabiinide lammutamise ja vannitoa ümberehitamise) tulemusel tingitud kondensvee kogunemisega, mitte katuse läbijooksuga. See tuleb lahendada korteri nõuetekohase ventilatsiooni väljaehitamise ja vajadusel endise olukorra taastamisega. Kui avaldajale on saanud mingi kahju tekkida, on see tingitud tema enda ebaseaduslikust tegevusest (korteri ümberplaneeringuks ei ole kaasomanike nõusolekut küsitud), mille eest puudutatud isik VÕS 101 lg 3 järgi ei vastuta.
4.5.Tõstuki kasutamisega seotud kahjunõue on põhjendamatu, kuna puudutatud isiku juhatuse liikmelt TG-lt ei ole küsitud katusele ligipääsu. OÜ Katuse Ekspert ekspertiis ei ole objektiivne, kuna tulemustes ei käsitleta 2016. a sama korterelamu kohta läbiviidud auditit ning selle läbiviimisse pole kaasatud puudutatud isiku juhatust. Avaldaja kohtueelsed õigusabikulud ei ole põhjendatud, kuna nõudekirja kirjutamine jäi tulemuseta ning avaldaja oleks saanud sellise kirja ise kirjutada. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja palus 7.06.2021 seisukohas jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja hinnangul ei tõenda määruskaebusele lisatud dokumendid, et avaldaja korteris ei ole kahju tekkinud.
6.Pärast määruskaebuse esitamist korraldas maakohus asjas kolm kohtuistungit: 17.12.2021, 19.01.2022 ja 18.02.2022. Ühelegi istungitest puudutatud isiku esindaja kohale ei ilmunud.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu
4 (7)
2-19-20227 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659).
9.Puudutatud isik heidab maakohtule ette, et talle ei tagatud õigust olla ära kuulatud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajaks puudutatud isikut isiklikult ja suuliselt ära kuulanud, ei anna see asjaolu siiski alust lõppjärelduses õige maakohtu määruse tühistamiseks. Õigust olla ära kuulatud puudutavate kaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses.
11.Eelviidatust tulenevalt ei ole kohtul ka hagita menetluses üldjuhul kohustust menetlusosaline suuliselt ära kuulata, kui isik ei avalda selleks ise soovi ja suulise ärakuulamise kohustus ei tulene seadusest. Antud asjas ei ole puudutatud isik avaldanud soovi olla suuliselt ära kuulatud. Seega saanuks kohus lugeda ärakuulamiseks piisavaks ka puudutatud isiku kirjaliku seisukoha, kui kohtu arvates olnuks sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldus ja menetlusse võtmise määrus edastatud puudutatud isikule 18.03.2020 samale e-posti aadressile (XXX), millelt saadeti taotlus tähtaja pikendamiseks (tl 35–36). Taotluse tähtaja pikendamiseks esitas puudutatud isik alles 31.03.2021, s.o enam kui aasta pärast puudutatud isikule menetlusdokumentide edastamist. Eeltoodut arvestades oli puudutatud isiku esindaja(te)l piisavalt aega avaldusega tutvumiseks ja sellele seisukohtade esitamiseks. Lisaks oli puudutatud isikul võimalik esitada avalduse osas oma seisukohti ja vastuväiteid kuni 16.04.2021, millise tähtpäevani kohus avaldusele vastamise tähtaega eeltoodule vaatamata siiski pikendas (tl 46). Ka ei ole puudutatud isik kasutanud võimalust sisuliste vastuväidete esitamiseks ühelgi määruskaebemenetluse raames korraldatud kolmest kohtuistungist. Seega on põhjendamatu määruskaebuse väide, et puudutatud isik on jäetud ilma võimalusest esitada sisulisi vastuväiteid.
12.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, justkui toonuks õiguse olla ära kuulatud tagamine ja tõendite esitamise selgitamiskohustuse täitmine kaasa vaidlustatud määrusest erineva lahendi tegemise. Puudutatud isik ei ole ka määruskaebemenetluses esitanud tõendeid ega toonud kohtu ette asjaolusid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused.
13.Määruskaebuse väited, mis puudutavad avaldaja varasemaid, s.o 2016. a esitatud teateid korteris asetleidnud veekahjude kohta, ei ole praeguse asja lahendamisel asjassepuutuvad. Siinses asjas esitatud avaldaja kahjunõue ei tulene mitte 2016. a toimunud veekahjudest ja nende kindlakstegemiseks tehtud kulutustest, vaid kolm aastat hiljem, s.o 2019. a asetleidnud veekahjustustest avaldaja korteris. Asjaolu, et korteris esines probleeme vee läbijooksuga juba 2016. a, üksnes kinnitab, et probleemid katuse läbijooksuga on kestnud pikemat aega ning puudutatud isik ei ole probleemiga tegelenud.
14.Kuivõrd vaidlusalune läbijooks tekkis 2019. a, mitte 2016. a, ei ole avalduse lahendamisel põhjendatud lähtuda ka puudutatud isiku poolt määruskaebuse väidete tõendamiseks esitatud 16.03.2016 PLM Hoolduse aktist (tl 58) ega EE poolt koostatud 20.05.2016 ehitise erakorralisest auditist (tl 65–74). Lisaks märgib ringkonnakohus, et EE 2016. a ehitise erakorralises auditis toodud järeldustega ei saaks praegusel juhul arvestada ka seetõttu, et EE ei avanud auditi käigus korterelamu katuse konstruktsioone, mis vaidluse lahendamise 5 (7)
2-19-20227 seisukohast oli määrava tähtsusega. Katuse seisukorda ja avaldaja korteri lage puudutavast auditi p-st 2.3.2 (tl 69) nähtub, et EE ei saanud teha lõppjäreldusi korstnasse suunduvate tuulutuse peakanalite osas, märkides, et „[s]eda saab selgitada katuse uuringul konstruktsiooni avamisega“. Lisaks on korterelamu katuse erakorralise auditi teinud eksperdi 18.02.2022 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt EE küll tunnustatud ja lugupeetud insener, kuid tema põhitegevuseks on ehituskonstruktsioonid, mitte fassaad ega katused.
15.Määruskaebuses on puudutatud isik seisukohal, et avaldaja korteris esinevad veekahjustused on tingitud korteri ümberehitamisest (sh sanitaarkabiinide lammutamisest ja vannitoa ümberehitamisest) ja ebapiisavast ventilatsioonist. Seejuures on avaldaja oma väidete kinnitamisel tuginenud 2016. a teostatud auditi järeldustele, millega lükati ümber avaldaja väide, et tema korteri kohal laseb katuslagi vett läbi. Lisaks eelnevalt esitatud põhjendustele, miks praeguse kahju puhul ei ole põhjendatud lähtuda 2016. a teostatud auditi tulemustest, on oluline märkida, et 2016. a auditi ja eksperdi 2019. a tehtud auditi raames avaldaja korteri laes olevate veekahjude fotode võrdlemisel ja fotode kirjelduste kõrvutamisel nähtub, et tegemist ei ole samade kahjustustega. Seega ei võimalda 2016. a auditi järeldused kinnitada puudutatud isiku väiteid, et avaldaja korteris 2019. a ilmnenud veekahjustused on tingitud ebapiisavast ventilatsioonist ja korteri ümberehitamisest tingitud kondensvee kogunemisest, mitte katuse läbijooksust. Vastupidi, 2016. a auditi järeldused, millele puudutatud isik oma väidete kinnitamisel tugineb, kinnitavad OÜ Katuse Ekspert 12.04.2019 auditis öeldut, et avaldaja korteri laes olnud veekahjustus on tingitud katusekatte puudustest. EE on 2016. a auditis avaldaja korteri laes ilmnenud kahjustuse hindamisel leidnud, et „kuna lagi ei ole kollaseks värvunud, siis bituumeni baasil katuskate pole ilmselt vett läbi lasknud“. Praegusel juhul aga nähtub eksperdi 2019. a tehtud auditi fotolt 4, et avaldaja korteri laes on kollased plekid.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et avaldaja korteri laes 2019. a esinenud veekahjustused olid tingitud ebapiisavast ventilatsioonist ja korteri ümberehitamise tulemusel tekkinud kondensvee kogunemisest. Sellisele järeldusele ei võimalda jõuda ka määruskaebuse väited sellest, et paar päeva enne avaldaja korteris veekahju tekkimist tuvastati avaldaja all asuvasse korterisse nr 7 avaldaja korteri köögis asunud veevalamu äravoolu torustiku ebatiheduse tõttu vee valgumine. Avaldaja tellitud OÜ Katuse Ekspert auditist tulenevalt on avaldaja korteri ventilatsioon välja ehitatud nõuetekohaselt. Auditis on ekspert korteri ülevaatuse tulemusel leidnud, et korteris on tagatud heitõhu mehaaniline väljatõmme läbi duširuumi elektrilise ventilaatori ja köögis läbi kubu (vt fotod 5– 6), mis on ühendatud korterelamu ventlõõridega eeskirjade kohaselt ja toimivad. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda OÜ Katuse Ekspert auditi järelduste õigsuses ja objektiivsuses. See, et puudutatud isikut ei kaasatud nimetatud auditi tegemise juurde, ei tähenda, et eksperdi järeldused poleks objektiivsed.
17.Eeltoodut arvestades on maakohus asjas esitatud tõendite hindamisel õigesti leidnud, et avaldaja on tõendanud, et sademevee läbijooks tema korterisse on tingitud katusekatte puudustest ning katuse läbijooksuga seotud küsimuste lahendamise ja probleemi kõrvaldamise kohustus lasus puudutatud isiku juhatusel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kuivõrd puudutatud isiku juhatus on rikkunud enda kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid (korterelamu katuse läbijooksu likvideerimine), on põhjendatud avaldaja kulud 1160 eurot katuseauditi ja selleks vajaliku tõstuki tellimiseks. Asjatundja arvamuse koostamiseks vajaliku tõstuki tellimise kulu hüvitamise nõue tuleb puudutatud isiku hinnangul jätta rahuldamata põhjusel, et selle kulutuse tegemist saanuks vältida puudutatud isikuga eelneval kontrolltööde kooskõlastamisel. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist see, et avaldaja on enne auditit pöördunud puudutatud isiku poole. Avaldaja on saatnud OÜ-le Katuse Ekspert järgneva sisuga kirja: „[t]ere, küsisin võtmeid teistelt, kõik kardavad anda. Siis teeme tõstukiga“ (tl 112). Samuti on avaldaja maakohtus 18.02.2018 toimunud kohtuistungil andnud vande all ütluseid, mille 6 (7)
2-19-20227 kohaselt on ta küsinud võtmeid TG käest. TG vastas eitavalt ja seejärel pöördus avaldaja teise puudutatud isiku juhatuse liikme, AM poole. Avaldaja ütluste kohaselt toimus see 2019. a aprillikuus. Puudutatud isik ei ole esitanud avaldaja väiteid ümberlükkavaid tõendeid. Seega rahuldas maakohus põhjendatult ka avaldaja nõude tõstuki tellimise kulu 200 euro hüvitamiseks.
18.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega avaldaja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude kohta. Määruskaebuse väide, et õigusabikulud ei ole põhjendatud, kuna nõudekirja kirjutamine jäi tulemuseta ning avaldaja oleks saanud sellise kirja ise kirjutada, ei anna alust jätta avaldaja nõue rahuldamata. Avaldaja esindaja valmistas ette põhistatud pöördumise ja nõude, mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Asjaolu, et puudutatud isik vaatamata avaldaja 4.06.2019 nõudekirjale (tl 20–21) keeldus oma kohustusi täitmast ja avaldajale tekkinud kahju kohtueelselt hüvitamast, ei anna alust pidada avaldaja kohtueelseid õigusabikulusid põhjendamatuks. Avaldajale ei saa ette heita püüdlusi vaidluse lahendamiseks kohtumenetluse eelselt.
19.Ülalmärgitud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
20.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, siis TsMS § 172 lg 1 järgi on põhjendatud jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda.
21.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.
22.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.