Kohustada M. M. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 1. septembril 2023.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud M. M. i kanda.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.M. M. (avaldaja) esitas 8. augustil 2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-11472). Avalduse kohaselt pöördus avaldaja augustikuu alguses Suurbritanniast tagasi Eestisse. Avaldaja asus
29.augustil 2022 tööle nooremteadurina Tartu Ülikooli doktoriõppesse töötasuga 1550 eurot (bruto). Võlgniku igakuised väljaminekud on järgmised: eluasemekulud 450 eurot (üüriga); kulutused toidule 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele 30 eurot; transpordikulud 20 eurot; sidekulud 25 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 15 eurot; muud vältimatud kulud 0 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 476 eurot. Võlgnikule ei kuulu vara. Ta üürib eluruumi XXX. Võlgniku makseraskused tekkisid krüptobörsil spekuleerimisest, mis arenes hasartmängusõltuvuseks. Peale makseraskuste tekkimist süvenes depressioon. Võlgnik plaanib võlausaldajatele tagasi maksta nii palju kui võimalik ja otsib ka lisateenistust, et tagasimakseid suurendada. Kohtu põhjendused
2.Kohus leiab, et M. M. i maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (ligi 95 000 eurot) ületavad tema igakuise võime (476 eurot) võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnikul puudub muu vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus arvestab siinjuures käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes sundtäitmisel järgmised nõuded:
1.XXX, kohtutäitur Arvi Pink, Harju Maakohtu 07.07.2021 otsusest tsiviilasjas 2-20-140240 tulenev PlusPlus Capital AS nõue 2956,84 eurot;
2.XXX, kohtutäitur Hille Kudu, Pärnu Maakohtu 17.06.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-109765 tulenev OK Incure OÜ nõue 877 eurot;
3.XXX, kohtutäitur Hille Kudu, Pärnu Maakohtu 28.07.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-114092 tulenev OK Incure OÜ nõue 2236,63 eurot;
4.XXX, kohtutäitur Hille Kudu, Pärnu Maakohtu 23.07.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-114081 tulenev OK Incure OÜ nõue 2934,62 eurot;
5.XXX, kohtutäitur Elin Vilippus, Pärnu Maakohtu 16.06.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-100696 tulenev Eesti Inkasso OÜ nõue 4438,34 eurot;
6.XXX, kohtutäitur Elin Vilippus, Pärnu Maakohtu 22.06.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-100225 tulenev Credit.ee OÜ nõue 4941,48 eurot;
7.XXX, kohtutäitur Elin Vilippus, Harju Maakohtu 17.06.2021 otsusest tsiviilasjas 2-20-141663 tulenev Elisa Eesti AS nõue 666,41 eurot. Nõuetele lisanduvad täitemenetluse kulud. Kohtu infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu menetluses on võlgniku vastu GelvoraSergel OÜ (Bigbank AS) hagi 9564,61 euro ja lisanduva viivise nõudes, tsiviilasi 2-22-164. Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-1920443 on rahuldatud Holm Bank AS (endine AS Koduliising) hagi 8259,87 euro nõudes. Võlgnik on täiendavalt märkinud kohustusi: AS LHV (PlusPlus Capital OÜ) 9977,58 eurot; mogo OÜ (PlusPlus Capital OÜ) 6908,77 eurot; AS Swedbank (PlusPlus Capital OÜ) 15 689,52 eurot; PlusPlus Capital OÜ 250,98 eurot; Tallinna Tehnikaülikool (Julianus Inkasso OÜ) 1858,40 eurot; Medicredit OÜ 6346,18 eurot; Finora Capital OÜ (Julianus Inkasso OÜ) 2029,16 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS 1407,88 eurot; Aktiva Finants OÜ (Julianus Inkasso OÜ) 6048,25 eurot, kokku kohustusi 87 392,52 euro ulatuses.
4.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
5.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. M. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.FIMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
7.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 1. septembriks 2023. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.