Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-1776
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise 600 euro, viivise 49,05 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja alates 03.02.2022 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 737,05 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (14275048), esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: [email protected]) Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood 40003245752, Tehnikas 3, Marupes LV-1053, Läti Vabariik, [email protected]; [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja otsuse põhjendused Reisijal A. A. oli kinnitatud broneering RVUO2Z 22.09.2020 toimuvale lennule xxxx marsruudil Ameerika Ühendriigid (New York) - Holland (Amsterdam) ja 23.09.2020 toimuvale lennule xxxx marsruudil Holland (Amsterdam) - Eesti (Tallinn). Lend xxxx tühistati, mistõttu pakuti reisijale asenduslende xxxx marsruudil Holland (Amsterdam) - Läti (Riia) ja xxxx marsruudil Läti (Riia) - Eesti (Tallinn). Reisijat ei lubatud Amsterdam-Riia lennule xxxx ning reisijale väljastati uus broneering 23.09.2021 lennule xxxx Amsterdam-Riia ja xxxx Riia-Tallinn, mistõttu jõudis reisija sihtpunkti Tallinnasse 24.09.2021 kell 00:05 ehk rohkem kui 4 tundi hiljem võrreldes 23.09.2020 esialgse lennu xxxx saabumisajaga kell 13:20. Lendu BT618 opereeris Air Baltic Corporation AS. 25.01.2021 esitas reisija kostja veebilehe kaudu kostjale nõudekirja, milles nõudis lennust mahajätmise eest hüvitist 600 eurot. 28.01.2021 vastuses nõudekirjale kostja keeldus reisijale hüvitist tasumast, tuues põhjuseks, et reisija ei olnud pardalemineku ajal väljuva lennu xxxx väravas, mistõttu jäeti reisija lennust maha Oma 29.01.2021 vastuses reisija kinnitab, et jõudis värava juurde tund aega enne lennu xxxx väljumist. 16.02.2021 loovutas reisija Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 (määrus) tulenevad nõuded Flagito OÜ-le. 28.02.2021 saatis hageja kostjale Määruse alusel nõudekirja, nõudes hüvitist summas 600 eurot.
28.03.2021 vastuses keeldus kostja hüvitise maksmisest, tuues põhjuseks, et reisijale väljastati broneering lennule xxxx alles pärast kõnealuse lennu väljumist. Samuti kinnitab kostja, et reisija jäeti lennust maha lennuettevõtja vea tõttu. Määrus art 4 lg 3 kohaselt kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7. Määruse art 2 punkti j kohaselt on lennureisist mahajätmine reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et reisija jäeti lennust maha lennuettevõtja vea tõttu. Muid Määruse art 2 punktis j nimetatud asjaolusid, mis oleks olnud aluseks reisija lennult mahajätmisele ei esinenud. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on kõikide muude kui punkides a või b nimetatud lendude puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Eeltoodud art lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Euroopa Kohus on leidnud, et Määruse artikkel 7lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lendude korral mõõdetakse vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel (Euroopa Kohtu otsus C-559/16), s.t käesolevas asjas New Yorki ja Tallinna vahel. Lennumarsruudi New York – Tallinn mõõdetud vahemaaks on 6669 kilomeetrit. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennult New York-Amsterdam-Riia-Tallinn mahajätmise eest hüvitist 600 eurot. Erinevalt Määruse art 5 lg-st 3, mis kohaldub tühistamisele ja hilinemisele, ei saa lennuettevõtja artikli 4 olukorras tugineda erakorralistele asjaoludele. Reisija teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast hüvitise nõudest summas 600 eurot 25.01.2021. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt põhinõudelt alates 26.01.2021 kuni 02.02.2022 49,05 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 600 eurot alates hagi esitamisest 02.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1131 lg 1 sätestab kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hagejale välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.