Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi JEF Innovations OÜ vastu võlgnevuse nõudes 100 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast, EFTA Legal OÜ (epost [email protected]) Kostja: JEF Innovations OÜ (registrikood 12910210; aadress Rataskaevu tn 2-3, 10123 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: J. T. H. (isikukood xxxx; aadress xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi JEF Innovations OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt JEF Innovations OÜ (registrikood 12910210) hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 60 eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja JEF Innovations OÜ kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt JEF Innovations OÜ (registrikood 12910210) hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 212 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 92 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 15.06.2022 hagi JEF Innovations OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk xxxx numbrimärgiga Xxxx 28.11.2019 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Telliskivi 60, Tallinn, ning 19.01.2022 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäevadel kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-piletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (parkimiskell) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (leppetrahv nr 1202 8111 9161 0201 summas 30 eurot, maksetähtajaga 12.12.2019 ning leppetrahv nr 1951 9012 2154 41074 summas 30 eurot, maksetähtajaga 02.02.2022), paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisades 3 ja 4 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda
hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõidukite parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Sõiduki parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
5.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõidukite omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
6.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning samuti ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 60 eurot (30 + 30), mis on kostjal tasumata.
7.Kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja äriregistris märgitud kostja elektronpostiaadressile xxxx. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
8.Seega nõuab hageja kostjalt kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ning 40 eurot on sissenõudmiskulu. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 05.07.2022 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista. Kostja selgitab oma vastuses, et tema ei sõitnud parkimisaladesse ning seega Osaühing Europark Estoniaga parkimislepingut ei sõlminud. Kostja selgitab, et autot kasutas ning sõidukit nimetatud aegadel parkis R. L., kellega kostja elas ühes korteris. Auto kasutamise osas oli poolte vahel suuline leping.
10.Kostja on 05.07.2022 vastuses kompromissina nõustunud maksma maksimaalselt kahe tunni parkimistasu ning leiab, et lepingurikkumisest tingitud lisakulud peab kandma R. L.. Edasine menetlus
11.Hageja esitas 06.07.2022 menetluskulude nimekirja.
12.Kohus teatas 11.08.2022 kohtu selgitustes, et lahendab asja lihtmenetluses ning leiab, et asi on lahendamiseks valmis. Kohus määras ühtlasi tähtaja täiendavate menetluskulude nimekirjade ja nende osas seisukohtade esitamiseks ning teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning
piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
17.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
18.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
19.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli vaidlusaluse sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvide tegemise ajal, s.o 28.11.2019 ja 19.01.2022. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis vastavalt 28.11.2019 ja 19.01.2022 hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel
parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte vahel.
20.Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja JEF Innovations OÜ on lepingu osapooleks. Seega on asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas poolte vahel oli kehtiv leping, sh kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe.
21.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli pargitud 28.11.2019 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Telliskivi 60, Tallinn, ning 19.01.2022 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-piletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (parkimiskell) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisadega 3 ja 4 tõendanud, et hageja poolt hallatavates parklates Telliskivi 60, Tallinn, ning Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
22.Kostja on aga seisukohal, et kuivõrd tema ei sõitnud nimetatud sõidukiga 28.11.2019 ning 19.01.2022 hageja opereeritavatesse parkimisaladesse, siis kostjal puudub hagejaga parkimisleping.
23.Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning selgitab, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks 28.11.2019 ning 19.01.2022 oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kostja on küll oma 05.07.2022 hagi vastuses selgitanud, et autot kasutas ning sõidukit nimetatud aegadel parkis R. L., kellega kostja juhatuse liige elas ühes korteris. Samas on kostja ka ise välja toonud, et väidetav auto kasutamise leping oli kostja ja R. L.i vahel sõlmitud suuliselt ning kostjal ei ole õnnestunud selle tõenduseks leida mobiiltelefonist ühtegi sõnumit või muud nimetatud asjaolu kinnitavat tõendit. Kostja poolt esitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse rahvastikuregistri e-kiri R. L.i registrijärgse elukoha osas ei tõenda nimetatud isiku poolt sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx kasutamist ning selle parkimist kuupäevadel 28.11.2019 ning 19.01.2022.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg 1 mõttes, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et sõiduki juhiks 28.11.2019 ning 19.01.2022 oli muu isik. Kuivõrd poolte vahel olid sõlmitud kehtivad parkimislepingud, olid kehtivad ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepped ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud
leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Seega kuuluvad kostja poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 60 eurot.
25.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.
26.Hageja selgitab, et kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja äriregistris märgitud kostja elektronpostiaadressile xxxx. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
27.Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1131 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on minimaalse hüvitise suurusega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Nõude eelduseks on võlausaldaja õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
28.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid kogusummas 60 eurot (30 + 30) ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
30.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Hageja esindaja esitas 06.07.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-115142 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 184 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 92 eurot).
32.Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
35.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 92 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 92 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
36.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
37.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
38.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 92 eurot (1 x 92).
39.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
40.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
41.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 212 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 92 eurot (s.o 1 töötund tasumääraga 92 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 212 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
42.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.