2.Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2021 a määrus osas, millega maakohus määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele (määruse resolutsiooni p 4). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.1.Rahuldada X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3.2.Määrata kindlaks X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti menetluskulude suurus ning mõista OSAÜHINGULT MINXER INVEST X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti kasuks välja menetluskulud 5179 eurot 20 senti.
3.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.4.Jätta rahuldamata X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti hagi tagamise avaldus.
2-18-15396 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Andres Hermet (hageja) esitas 13. oktoobril 2018 Harju Maakohtule OSAÜHINGU MINXER INVEST (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 16. mail 2016 sõlmitud käenduslepingu.
2.Harju Maakohus rahuldas 17. novembri 2020. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 3. augusti 2021. a määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja esitas 20. oktoobril 2020 maakohtule, 8. märtsil 2021 ringkonnakohtule ning
26.augustil 2021 maakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 6361 eurot 60 senti, sh lepingulise esindaja kulud 5991 eurot 60 senti, hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot, hagi tagamise avaluselt tasutud riigilõivu 50 eurot ning äriregistri ja kinnistusraamatu päringute kulud 20 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 9 tunni 30 minuti ulatuses. Toimingud ja neile kulunud aeg on järgmised: -
asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine – 4 tundi 30 minutit; kostja 20. novembri 2018. a taotlusega tutvumine ja 10. detsembri 2018. a seisukoha koostamine – 1 tund; kostja 23. jaanuari 2019. a taotlusega tutvumine ja 25. veebruari 2019. a arvamuse koostamine – 4 tundi.
Menetluskulude nimekirjade järgi tegid hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Madis Saare ja Marko Kaevando tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 31 tunni 6 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
20. jaanuar 2020 – asja materjalidega tutvumine – 57 minutit; 21. jaanuar 2020 – asja materjalidega tutvumine, menetlusliku olukorra analüüs – 1 tund 20 minutit; 21. jaanuar 2020 – taotluste koostamine – 3 tundi 38 minutit; 29. jaanuar 2020 – eelistungil osalemine – 1 tund 25 minutit; 29. jaanuar 2020 – kohtuistungil osalemine, istungijärgne nõupidamine kliendiga – 3 tundi; 27. veebruar 2020 – telefonivestlus kostja esindajaga – 16 minutit;
2-18-15396 -
10. märts 2020 – seisukoha ja taotluse koostamine – 2 tundi 29 minutit; 13. märts 2020 – e-kiri kohtule – 21 minutit; 16. aprill 2020 – kostja 15. aprilli 2020. a menetlusdokumendiga tutvumine ja selle analüüs – 21 minutit; 2. juuni 2020 – AS-i Päit Kaubandus 22. mai 2020. a dokumendiga tutvumine – 13 minutit; 16. juuni 2020 – e-kiri kohtule – 47 minutit; 21. juuli 2020 – hageja täiendava seisukoha koostamine – 2 tundi 16 minutit; 14. oktoober 2020 – materjalide analüüs, ettevalmistus istungiks – 3 tundi 13 minutit; 15. oktoober 2020 – esindus kohtuistungil – 1 tund 10 minutit; 19. oktoober 2020 – menetluskulude nimekirja koostamine – 32 minutit; 8. veebruar 2021 – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 4 tundi 34 minutit; 4. märts 2021 – kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund 12 minutit; 4. märts 2021 – kohtuistungil osalemine – 41 minutit; 8. märts 2021 – menetluskulude nimekirja koostamine – 24 minutit; 17. märts 2021 – ringkonnakohtu otsusega tutvumine – 17 minutit; 25. august 2021 – menetluskulude nimekirja tervikteksti ja hagi tagamise avalduse koostamine – 2 tundi 12 minutit.
Koos 26. augusti 2021. a menetluskulude nimekirjaga esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, milles palus hageja menetluskulude nõude tagamiseks arestida kostjale kuuluvad AS-i Päit Kaubandus 28 800 aktsiat. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 27. augusti 2021. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5179 eurot 20 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohus määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Hageja hagi tagamise avalduse jättis maakohus rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud kulu. Põhjendatud on ka hageja lepinguliste esindajate tunnitasu. Samas on hageja lepinguliste esindajate ajakulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades, et hageja esialgne lepinguline esindaja juba tutvus asja materjalidega ja hageja ei ole põhjendanud lepingulise esindaja vahetamise vajadust, ei ole põhjendatud tema uute lepinguliste esindajate asja materjalidega tutvumisele kulunud aeg 2 tundi 17 minutit. Hageja lepinguliste esindajate 29. jaanuari 2020. a kohtuistungil osalemise ja kliendiga istungijärgse nõupidamise ajakulu ei ole põhjendatud 2 tunni 45 minuti ulatuses, sest istungil osalemise ajakulu on märgitud korduvalt ja kliendiga istungijärgse nõupidamise mõistlik ajakulu on 15 minutit. Menetluskulude nimekirja tervikteksti koostamise ajakulu ei ole vajalik, sest menetluskulude nimekirjad on juba varem esitatud ja nende koostamise ajakulu märgitud. Kuivõrd hageja hagi tagamise avaldus jääb rahuldamata, ei ole põhjendatud selle koostamise kulu, sellelt tasutud riigilõivu 50 euro ega sellega seoses tehtud äriregistri päringute kulu 4 euro väljamõistmine kostjalt. Ülejäänud, s.o 16 euro osas, on hageja registripäringute kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega riigilõiv 300 eurot, lepinguliste esindajate 33 tunni 22 minuti ajakulule vastav 4863 eurot 20 senti ja registripäringute kulu 16 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg-le 5 kuulub määrus viivitamatule täitmisele.
2-18-15396 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole võlausaldajate üldkoosolek pankrotimenetluses vastu võtnud otsust halduri õigusalase nõustamise kulude hüvitamiseks pankrotivara arvel. Hageja ei ole tõendanud, mis alusel on ta menetluskulusid kandnud pankrotivara arvel. Kostja palub kohtul kontrollida, kas võlausaldajad on andnud nõusoleku hageja menetluskulude kandmiseks pankrotivara arvel ja nõuda välja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Hageja lepinguliste esindajate kulu ei ole põhjendatud, sest hagejaks on juriidilise hariduse ja põhjalike õigusteadmistega pankrotihaldur, kes saanuks end ise esindada. Tegu oli tavapärase kohtuvaidlusega, milles osalemiseks olid hagejal kõik teadmised, kogemused ja oskused. Hageja võttis otsuse täiendavate menetluskulude kandmiseks ja peaks kandma sellega seotud riski. See ei tohiks tuua teistele menetlusosalistele täiendavaid kulusid. Riigikohus on pidanud mõistlikuks ja keskmiseks lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Sellest suurem tunnitasu ei ole mh siinse asja keerukust arvestades põhjendatud. Hageja lepinguliste esindajate kulud on ilmselgelt ülepaisutatud ja ebavajalikud. Kostja palub kohtul hinnata hageja menetluskulude suurust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus ei saa olla viivitamata täidetav, kui seda ei ole taotletud. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja vaidlustab maakohtu määrust sisuliselt ainult hageja lepinguliste esindajate kulude osas. Samas ei esitanud ta hageja lepinguliste esindajate kuludele kohtumenetluse ajal vastuväiteid, st ta nõustus, et hageja lepinguliste esindajate kulud on tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei saa määruskaebuses tugineda vastuväidetele, mida ta kohtumenetluse ajal ei esitanud. Kostja tegevus on käsitatav ka menetlusõiguste kuritarvitamisena. Kostja kohustus hüvitada hageja menetluskulud ei sõltu sellest, kas pankrotitoimkond või võlausaldajate üldkoosolek on andnud hagejale nõusoleku menetluskulude kandmiseks pankrotivara arvel. Menetlusosalisel on õigus lepingulist esindajat kasutada ka siis, kui ta oleks võimeline ennast ise esindama, ning lepingulist esindajat kasutanud menetlusosalisel on õigus nõuda vastaspoolelt vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Hagejal olnuks võimalik pankrotiseaduse alusel nõuda õigusabikulude hüvitamist ka juhul, kui ta oleks ennast asjas ise esindanud. Arvestades, et kostja õigusharidusega lepinguline esindaja on ühtlasi kostja juhatuse liige, on kostja vastuväited ka arusaamatud. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasud on kohtupraktikaga kooskõlas ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi hageja lepinguliste esindajate toimingule ega ühegi toimingu ajakulule.
2-18-15396 Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele (määruse resolutsiooni p 4). Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist (määruse resolutsiooni p-d 1–3), määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele (määruse resolutsiooni p 4) ning jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 5). Kuigi kostja palub maakohtu määruse tervikuna tühistada, on ta märkinud, et ei vaidlusta maakohtu määrust temalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõivu 300 euro osas. Lisaks, kostjal ei saa olla huvi ja tal ei ole ka õigust vaidlustada maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kolleegium lähtub seega kostja määruskaebuse lahendamisel sellest, et ta vaidlustab maakohtu määrust hageja lepinguliste esindajate kulu, registripäringute kulu, hageja menetluskuludelt viivise tasumise kohustuse ja määruse viivitamata täitmisele kuulumise määramise osas.
10.Kolleegiumi arvates ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust hageja lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, sest maakohus ei ole ületanud kaalumispiire.
10.1.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
2-18-15396
10.2.Hageja õigus panna maksma tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduv menetluskulude hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas pankrotitoimkond või võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud tema poolt menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude kandmisega pankrotivara arvel. Sel põhjusel ei ole kohtul ka alust kontrollida, kas pankrotitoimkond või võlausaldajate üldkoosolek on selle küsimuse üle otsustanud. Kohus ei hinda siinses asjas, kas hageja on pankrotihaldurina täitnud pankrotiseadusest tulenevaid nõudeid.
10.3.Kostja on esitanud määruskaebuses esimest korda taotluse nõuda hagejalt välja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kostja ei ole seda taotlust põhjendanud. Kolleegium märgib, et menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on kulu kandnud, st menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Kolleegium ei pea eelnevat arvestades vajalikuks ega võimalikuks kohustada hagejat esitama menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Ka ei pea kolleegium vajalikuks kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente laiemalt.
10.4.Maakohus ei ületanud kaalumispiire, kui ei jätnud hageja lepinguliste esindajate kulusid kindlaks määramata põhjusel, et hagejal on õigusteadmised. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sellist piirangut ei sätesta (vt nt Riigikohtu
19.oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11).
10.5.Kostja arvates on mõistlik lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Kostja on seejuures viidanud ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, mille p-s 14 on Riigikohus pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot käibemaksuta. Hilisemas praktikas on Riigikohus pidanud vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks ka 200 eurot käibemaksuta (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4). Arvestades viidatud kohtupraktikat ja seda, et siinne asi oli tavapärase keerukusega ja kõik hageja lepingulised esindajad on olnud vandeadvokaadid, ei ole alust asuda seisukohale, et nende tunnitasu (120 eurot käibemaksuga ja 156 eurot käibemaksuga) ületaks oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, ega heita seega maakohtule ette kaalumispiiride ületamist tunnitasude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
10.6.Kostja on esitanud määruskaebuses ka üldise väite, et hageja lepinguliste esindajate kulud on ülepaisutatud ja ebavajalikud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob ka esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuivõrd kostja ei ole seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja lepinguliste esindajate kulude suurust.
11.Kostja on vaidlustanud maakohtu määrust ka registripäringute kulu 16 euro kindlaksmääramise ja väljamõistmise ning menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmise osas. Samas ei ole kostja määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust nende vaidlustamise kohta. Kolleegiumile ka ei nähtu, et maakohus oleks selles osas rikkunud menetlusõigust või ületanud kaalumispiire, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.
2-18-15396
12.Kolleegium nõustub aga kostjaga, et menetluskulude kindlaksmääramise ja nende väljamõistmise määrus ei ole viivitamata täidetav. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on küsimus, mille kohus peab lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18 ptk 5. jao sätete alusel. Seejuures on menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg-te 1–4 ja § 177 lg-te 1 ja 2 kohaselt võimalik kahel viisil, s.o kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses koos menetluskulude jaotusega või hiljem pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Eeldatakse, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning üksnes TsMS § 174 lg-s 2 sätestatud juhul, s.o kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistaks kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist, võib kohus jätta otsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kolleegiumi arvates ei saa kohtu valik määrata menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 1 või p-s 2 ette nähtud viisil viia erineva tulemuseni lahendi täidetavuse osas. Kui maakohus oleks menetluskulud kindlaks määranud TsMS § 177 lg 1 p 1 kui üldreegli järgi, s.o kohtuotsuses, ei oleks saanud tekkida küsimust selle kohta, kas see on menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas viivitamata täidetav, kuivõrd TsMS § 461 lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist. Seetõttu leiab kolleegium, et antud juhul ei kohaldu TsMS § 467 lg 5, mille järgi kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda toetab ka TsMS § 177 lg 4, mille järgi tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.
13.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kostja määruskaebuse osaliselt ning tühistab vaidlustatud määruse osas, millega maakohus määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.
14.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.