Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-127828
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi R. P. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 844,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Tartu mnt esindajad 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (e-post: [email protected]); Kostja: R. P. (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R. P.lt (isikukood xxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks kogumis välja 737,93 (seitsesada kolmkümmend seitse eurot ja 93 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 488,61 eurot, intressivõlgnevus on 66,71 eurot, haldustasu võlgnevus on 11,6 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis on 141,01 eurot ja võla sissenõudmise kulud on 30 eurot.
3.Mõista kostjalt R. P.lt (isikukood xxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 18.11.2021 põhinõudelt 488,61 eurolt määraga 21,90% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 141,01 euroga mitte suuremas summas, kui on põhinõude summa.
2.Mõista kostjalt R. P.lt (isikukood xxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks menetluskuludena välja 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot, millest 175 eurot on tasutud riigilõiv ja 420 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt R. P.lt (isikukood xxxx) hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja viivis menetluskuludelt 595 eurolt alates käesoleva lahendi
jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 488,61 eurot, intressi 66,71 eurot, viivise 141,01 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja D OÜ kui müüja (tuntud kui xxxx) osamaksetega tasumisega müügilepingu koos selle lisadega. Lepingus kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded tema vastu loovutanud faktooringettevõttele E AS.
2.Lepingu punktis II leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Samuti leppisid pooled kokku haldustasus 2,9 eurot kuus. Kostja kohustus vastavalt lepingule maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks alates 15.02.2020 tasuma 37,29 eurot. Viimase osamakse pidi kostja tasuma 15.01.2022.
3.Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisaks olevate eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel intressimäär 20,40% aastas. Intressi arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates.
4.Kostja jättis lepingu täitmata. Kostja jättis perioodil 15.04.2020 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 23.07.2020 tasumata põhiosa maksetena 548,61 eurot, intressi maksetena 66,71 eurot ja haldustasuna 11,60 eurot. Vastavalt lepingutingimuste punktile VII 4.2 oli faktooringettevõttel müüja esindajana õigus leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja kliendile on antud edutult kahenädalane täiendav tähtaeg viivitatud summa tasumiseks koos ülesütlemise hoiatusega.
5.Kuna kostja rikkus lepingut, teatas faktooringettevõte lepingutingimuste punkti VII 4.2 alusel 07.07.2020 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 21.07.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja tähtajast kinni ei pidanud, ütles faktooringettevõte lepingu 23.07.2020 üles. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 487,68 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus
lepingu põhiosamaksete osas 548,61 eurot, tasumata intressimaksete osas 66,71 eurot ja tasumata haldustasu osas 11,60 eurot.
6.Pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale kokku 60 eurot, mille hageja arvestas põhivõlgnevusest maha. Kostjal jäi põhiosamaksete võlgnevuseks 488,61 eurot (548,61 eurot 60 eurot).
7.Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja Lepingu punktile 6 on hagejal õigus nõuda ja kostjal on kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 2. Hageja nõue kostja vastu on hagihinnaga 844,94 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kostjale kolm võlateatist 04.12.2020, 08.02.2021 ja 01.06.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
8.17.11.2020 loovutas faktooringettevõte oma nõude hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas faktooringettevõte kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingu alusel põhivõlgnevusena 488,61 eurot, intressina 66,71 eurot, haldustasuna 11,60 eurot ja viivisena 141,01 eurot.
9.Lepingu punktis 2 oli kokku lepitud viivise 0,06% päevas ja 21,90% aastas. Kostja viivitas alates 24.07.2020 kuni 17.11.2021. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 107,01 eurot.
10.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras.
11.Menetluskulud palus hageja kostjalt välja mõista. Hageja palus menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
12.Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 488,61 eurot, intressid 66,71 eurot, haldustasu 11,6 eurot, viivise 141,01 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 488,61 eurolt alates 18.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutuva viivisega mitte suuremas summas kui põhinõudele vastav summa.
13.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot ja kulud õigusabile 420 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tunnistas nõuet summas 543,42 eurot, kuid vastusest ei selgunud, kas kostja tunnistas põhinõuet või põhinõuet koos kõrvalnõuetega. 26.01.2020 järelmaksulepingu nr xxxx alusel sai kostja laenu 565 eurot intressimääraga 20,4% aastas ja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja jättis lepingu täitmata ning perioodil 15.04.2020 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 23.07.2020 tasumata põhiosa summas 548,61 eurot, intressi summas 66,71 eurot ja haldustasu summas 11,60 eurot. Pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale kokku 60 eurot, mille hageja arvestas põhivõlgnevusest maha.
15.Hageja on õigesti arvestanud põhinõuet ja kõrvalnõudeid ning jääb hagiavalduses toodud nõuete juurde. VÕS § 6 lg 1 ja § 23 lg 2 järgi pidi kostja hea usu põhimõttest tulenevalt näitama ise huvi oma kohustuse täitmise suhtes võlausaldaja ees. Hageja on püüdnud korduvalt jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele, kuid kostja ei olnud koostööaldis. Kostjaga kompromissi sõlmimist ei pidanud hageja tõenäoliseks. Vaatamata sellele tegi hageja kostjale kompromissettepaneku. Kostja vastuväited
16.Kostja ei nõustunud hageja nõudega summas 767,26 eurot, kuid tunnistas võlgnevust summas 543,42 eurot. Kostja oli nõus kompromissi sõlmimisega, kuid leidis, et hageja on võla nõudmisel ületanud hea tava piire. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 488,61 eurot, intressi 66,71 eurot, viivise 141,01 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot.
19.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja, E AS ja D OÜ sõlmisid osamaksetega tasumisega müügilepingu koos selle lisadega; 2) lepingu alusel loovutas müüja D OÜ on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktooringettevõttele E AS; 3) lepingu alusel pidi kostja tasuma igakuiste osamaksetega summas 37,29 eurot põhivõlgnevuse, intressi ja haldustasu; 4) kostja pidi igakuiseid osamakseid tasuma alates 15.02.2020 kuni 15.01.2022; 5) lepingu kohaselt oli intressi määraks 20,40% aastas ja viivise määraks 0,06% päevas; 6) kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mille tõttu ütles faktooringettevõte lepingu 23.07.2020 üles; 7) 17.11.2020 loovutas faktooringettevõte lepingust tuleneva nõude hagejale; 8) pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja täiendavalt 60 eurot.
20.Vastuses hagile tunnistas kostja võlgnevust summas 543,42 eurot. Seega tuleb kohtul hagi antud summa osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 543,42 eurot.
21.Muus osas kostja ei selgitanud ega põhistanud, miks ta nõudele vastu vaidleb. TsMS § 5 lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus selgitas kostjale 10.05.2022 pöördumises (toimiku lk 55), et ei saa kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendada. Kohus osundas, et hagile esitatud vastusest ei ole mõistetav, kas või millisel põhjusel vaidleb kostja vastu ülejäänud nõudele. Kostja vastuses toodud arvutuskäik ei olnud mõistetav. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja täiendavaid selgitusi ega tõendeid. Kohus leiab, et esitatud tõenditega ja hageja välja toodud asjaoludega on hageja nõue tervikuna tõendatud ja põhjendatud.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõlminud lepingu, millest tulenevad kohustused ta
jättis täitmata. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmiseks vajaliku võlgnevuse väljamõistmist.
23.VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku intressi tasumises, mistõttu tuleb kostjal tasuda koos põhivõlgnevusega ka intressi.
24.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja viivitas maksete tegemisega, tuleb tal tasuda lepingus kokku lepitud määra alusel viivist.
25.VÕS § 1132 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt. VÕS § 1132 lg 2 punkt 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Seega tuleneb seadusest hageja õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu 30 eurot.
26.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja, E AS faktooringettevõttena ja xxxx müüjana sõlmisid 26.01.2020 järelmaksulepingu (koos lisadega toimiku lk 25-32). Kostja soetas kauba maksumusega 565 eurot. Talle antud krediidi kogukulu oli 329,96 eurot. Intressimäär aastas oli 20,4% ja viivise määr päevas 0,06%. Kostjal tuli tasuda võlgnevus 24 osamaksega, mille igakuine suurus oli 37,29 eurot. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et on tutvunud lepingu, teenusetingimuste, hinnakirja ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega.
27.Lepingule oli lisatud maksegraafik, mis sisaldas igakuiste maksete sisu ja suurust. Kokku tuli kostjal tasuda 894,96 eurot, millest 565 eurot oli põhiosa, 230,46 eurot oli intress, 29,90 eurot oli lepingutasu ja 69,90 eurot haldustasu. Lepingule lisatatud tüüptingimuste punktis 16 kinnitas kostja, et on teadlik, et müüja on E AS-le loovutanud järelmaksulepingust tulenevad nõuded.
28.07.07.2020 saadeti kostjale teade (toimiku lk 33-34), milles paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 21.07.2020 ning hoiatati lepingu ülesütlemisest võlgnevuse tasumata jätmise korral. 23.07.2020 saadeti kostjale lepingu lõpetamise teade, milles tal paluti kogu võlgnevus tasuda (toimiku lk 3535). 17.11.2020 teatati kostjale, et nõue on loovutatud hagejale (toimiku lk 36-37). Hageja saatis kostjale kolm võlanõuet 04.12.2020, 08.02.201 ja 01.06.2021 (toimiku lk 38-40).
29.Kogumis nähtub eeltoodud tõenditest, et kostja jättis lepingulise kohustuse täitmata ega täitnud seda ka korduvate meeldetuletuste saatmise järel. Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi rahuldamata osas, milles kostja nõuet õigeks ei võtnud, kuulub hagi tervikuna rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 488,61 eurot, intressivõlgnevus 66,71 eurot, haldustasu võlgnevus 11,6 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 141,01 eurot ja võla sissenõudmise kulud 30 eurot ehk kokku 737,93 eurot.
30.Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 488,61 eurolt alates 18.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutuva viivisega mitte suuremas summas kui põhinõudele vastav summa. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja
kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 18.11.2021 põhinõudelt 488,61 eurolt määraga 21,90% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 141,01 euroga mitte suuremas summas, kui on põhinõude summa.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et ka loobutud nõude osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot ja kulud õigusabile 420 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Hageja palus menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 595 eurot, millest 175 eurot on tasutud riigilõiv ja 420 eurot on hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 595 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.