Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-6939
Tsiviilasi
Varmela Investeeringute OÜ hagi Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Varmela Investeeringute OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Varmela Investeeringute vandeadvokaat Kristjan Mägi
OÜ,
esindaja
Kostja (pankrotivõlgnik) Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis), pankrotitoimkonna esimehe esindaja advokaat SL Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Varmela Investeeringute OÜ (hageja) esitas 02.05.2021 Harju Maakohtule hagi Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis, kostja/pankrotivõlgnik) võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktide nr III-VII ja IX all vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagi asjaoludel kuulutas Harju Maakohus 11.01.2021 asjas nr 2-20-16848 välja kostja pankroti ning määras pankrotihalduri. 08.02.2021 toimus võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääled vastavalt esitatud nõuetele ning lisatud dokumentidele. Häälte määramine vaidlustati kohtus ja selle kohta jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus asjas nr 2-20-16848. 23.04.2021 kutsuti kokku võlausaldajate üldkoosolek, kus määras haldur hääled vastavalt eelviidatud ringkonnakohtu
määrusele. Hageja vaidlustas üldkoosoleku päevakorrapunktide nr III-VI ja IX all vastu võetud otsused: 1) nr III all otsustati moodustada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkond; 2) IV all otsustati käsitleda Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotiprotsessis väikese nõudega võlausaldajatena võlausaldajaid, kelle nõue on väiksem kui 5000 EUR ja suure nõudega võlausaldajad, kelle nõue on 5000 eurot või suurem; 3) nr V all otsustati moodustada Tulundusühistu Laeva Piim OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond neljaliikmelisena; 4) nr VI all otsustati valida Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotitoimkonda SL (suurte võlausaldajate esindaja), RL (väikeste võlausaldajate esindaja), JT ja SV; 5 nr IX all otsustati jätta kinnitamata kohtu määratud pankrotihaldur vandeadvokaat MM. Hageja leidis, et vastuvõetud otsused ei vastanud seadusele, nende tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda ja nendega rikuti võlausaldajate ühiseid huve. Hageja hinnangul olid otsused vaidlustatavad, kui koosoleku alguses olid hääled vaidlustatud ning antud hääled mõjutasid otsuste vastuvõtmist. Praegusel juhul hageja vaidlustas koosoleku alguses endale määratud hääled. Hagejale määrati 86 820 häält, kuigi hagejale tulnuks määrata 1 348 866 häält. Hageja hääleõigust piirati ebaõigesti. Esiteks, pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg-t 8 ei oleks saanud ega tohtinud kohaldada menetluste osas, mis olid alanud enne 01.02.2021. Teiseks, PankrS § 82 lg 8 esitas ammendavalt juhud, millal oli võimalik hääleõigust piirata. Hageja hääleõigust ei oleks saanud piirata või välistada. Kolmandaks, PankrS § 82 lg 8 ei oleks saanud kohaldada tagasiulatuvalt nõuete suhtes, mis olid omandatud enne 01.02.2021. Kui hääled oleksid määratud õigesti, olnuks võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosolekul kokku 1 600 017 häält, mis oleks jagunenud järgnevalt: hageja 1 348 866 häält; Fepower OÜ (FP) 109 939 häält; Põlva SEJ OÜ (PSEJ) 3863 häält; Dairy Trading House OÜ (DTH) 137 349 häält, VAKLAK OÜ (VAKLAK) 0 häält. Järelikult olnuks hageja häältega esindatud enamus kõikidest häältest. Juhul, kui FP-le ei oleks hääli määratud, moodustanuks hageja hääled veel suurema enamus. Igal juhul ei oleks ilma hageja poolthääleta saanud 23.04.2021 koosolekul vastu võtta ühtegi otsust. Hageja hinnangul PankrS-st ei tulenenud võlausaldajatele õigust enda otsusega määratleda, kes on suure nõudega võlausaldaja ning kes on väikese nõudega võlausaldaja. Lisaks oli hagejale teada, et FP ja DTH olid OK-ga seotud juriidilised isikud, kes eelduslikult tegutsesid eesmärgil vähendada nõudeid OK ning temaga seotud isikute vastu. OK oli enda usaldusisikute kaudu haaranud võlgniku pankrotimenetluses kontrolli, tõrjudes kohtu kaasabil hageja ebaõigesti kõrvale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja kostja hinnangul esines alus jätta hagi läbi vaatamata. 23.04.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määrati kõigile võlausaldajatele hääled täpselt ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse järgi. Määrus kehtis ja kuulus täitmisele. Hagejal puudus alus nõuda, et haldur määraks FP-le häälte arvu erinevalt seni määratust. Hageja minetas igasuguse õiguse endale ja FP-le antud hääli vaidlustada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused olid tervikuna seaduslikud ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudus alus. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus leidis, et pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal oli õigus esitada kohtule nõue võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõue põhines eeldusel, et 23.04.2021 toimunud võlausaldajatele üldkoosolekul võlausaldajatele määratud hääled tuleks hinnata ümber. Juhul, kui FP-le ei oleks hääli määratud ja/või kui hagejale oleks hääled õigesti määratud, ei oleks saanud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvaid tehtud otsuseid vastu võtta. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 sätestab, et kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Vastavalt PankrS § 82 lg 4, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Ringkonnakohus määras 08.04.2021 hagejale võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 86 820 häält nõudelt suurusega 86 819,55 eurot. Kohtumäärus jõustus 20.09.2021. Maakohus tuvastas hagile lisatud üldkoosoleku protollist, et 23.04.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määras pankrotihaldur tulenevalt 08.04.2021 määrusest võlausaldajatele hääled järgnevalt: FP 109 939 häält; PSEJ 3863 häält; DTH 137 349 häält; hageja 86 820 häält; VAKLAK 0 häält. Häälte määramise küsimus oli seega ammendavalt lahendatud 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 ehk vaidlus häälte määramise küsimuse üle oli kohtus juba lõplikult lahendatud. Kui üldkoosolekul olid määratud hääled, kas halduri või kohtuniku poolt, siis puudus alus asuda seisukohale, et määratud häälte alusel otsuste vastuvõtmine ei vastaks seadusele. Seega oli määratud häälte alusel otsuste vastuvõtmine kooskõlas pankrotiseadusega. Määruskaebus
5.Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 1 p-i 4. Kohus oleks saanud TsMS § 371 lg 1 p-le 4 viidata üksnes hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Sellel alusel polnud võimalik jätta hagi läbi vaatamata. Kohus tegi ka ebaõige järelduse, justkui oleks hageja juba samas vaidluses sama kostja vastu nõude esitanud ja vastav vaidlus oli lahendatud. Praegu esitas hageja kostja vastu hagi PankrS § 83 lg 1 alusel. Tsiviilasja nr 2-20-16848 raames tehti kostja pankrotimenetlusega seotud toiminguid, st tegemist oli hagita menetlusega. Järelikult ei saanud hageja esitada tsiviilasjas nr 2-20-16848 kostja vastu samal alusel sama nõuet. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 FP ja DTH määruskaebusi võlgniku pankrotimenetluses ja tegi ise uue määruse, millega muutis varasemat häälte jaotust, mille tulemusel jäi hagejale 86 820 häält. Tegemist ei olnud hageja ja kostja vahel toimunud tsiviilvaidlusega. Kohus viitas lahendis ka TsMS § 372 lg 2 p-le 2, mis oli ebaõige norm. Hagi läbivaatamata jätmine perspektiivituse tõttu sai toimuda üksnes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Isegi kui normid olid sisult sarnased, pidi kohus viitama õigele normile. Kohus ei esitanud ühtegi põhjendust, miks ta jättis hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Määruses puudusid kohtu kaalutlused. Hagejal kui ka kõrgema astme kohtul polnud ilma esimese astme kohtu kaalutlusi nägemata võimalik määruse sisu ega resolutsiooni õiguspärasust hinnata. Maakohus rikkus
põhjendamiskohustust. Kohus polnud hageja esitatud asjaolude, tõendite ega väidete osas seisukohta võtnud. Kohtu ainus sisuline järeldus oli, et häälte määramise küsimus oli ammendavalt lahendatud ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848. Hageja rõhutas, et ei tuginenud hagiavalduses üksnes häälte määramise väitele, vaid ka muudele sisulistele väidetele. Kohus polnud ühegi hageja väite osas seisukohta võtnud ja eiras PankrS § 83 lg 1 eelduste kontrollimist. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes ekslikult märkinud, et keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, on maakohus siiski jätnud määruse resolutsiooniga hagi läbi vaatamata. Seega tuleb maakohtu määrust mõista selliselt, et maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
9.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi vaatamata, seejuures on kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus ei saa hagi läbi vaatamata jätmise üle otsustades hinnata tõendeid ega lahendada vaidlust sisuliselt (vt nt Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3- 2-1-73-15, p 18; 18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
10.Maakohus on aga hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama väiteid ja avaldusi. Maakohus ei ole lähtunud hageja 02.05.2021 hagiavalduses esitatust, vaid on keskendunud üksnes võlausaldajatele võlgniku pankrotimenetluses antud häälte arvu kujunemise väitele. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on toodud TsMS § 423 lg-s 1. Kuigi hagi menetlusse võtmata ja läbi vaatamata jätmise alused on suures osas kattuvad, ei ole hagi läbi vaatamata jätmise alusena sätestatud TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 analoogset sätet. Seega ei ole kohus tuginenud hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel õigele sättele, vaid hagi menetlusse võtmata jätmise alusele. TsMS § 371 lg 1 p 4 ei ole võimalik kohaldada hagi läbi vaatamata jätmisel. Praeguse hagi puhul ei ole tegemist sama vaidlusega samade poolte vahel, mis põhineks samadel faktilistel asjaoludel. Vaidluse võlausaldajatele häälte jaotuse üle lahendas kohus hagita menetluses 08.04.2021 määrusega. Vaidlustatud määruses ei ole lähtutud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks.
11.Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust. Hageja tugines ja põhjendas hagiavalduses, miks üldkoosolekul päevakorrapunktide 3-6 ja 9 all vastuvõetud otsused ei vastanud seadusele, et nende tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda ja nendega rikuti võlausaldajate ühiseid huve. Samuti vaidlustas hageja suure ja väikese nõudega võlausaldajate määramise. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et hageja on hagiavalduses tuginenud sisulistele väidetele, mida ei saaks lahendada hagi läbivaatamata jätmise määrusega.
12.Kuivõrd TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada ka maakohtu määruse p 2
menetluskulude poolte kanda jätmise osas ja seega rahuldada ka kostja määruskaebus sõltumata määruskaebuse põhjendustest. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb määruskaebemenetluse menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt ka Riigikohtu 21.02.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.