Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ABCMODUL OÜ (hageja) esitas 11.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Teletorni Kodud OÜ (kostja) vastu 2 722,52 euro hüvitamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning kohus lõpetas maksekäsu menetluse 04.03.2022 määrusega ja andis asja üle hagi menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 29.03.2022 kohtule hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.06.2021 üürilepingu soojaku ja konteinersoojaku kasutamiseks. Kostja kohustus tasuma soojaku eest igakuiselt üüri 144 eurot ja konteinersoojaku eest igakuist üüri 108 eurot. Hageja toimetas soojaku ja konteiner-soojaku tasu eest lepingus kokku lepitud asukohta Tallinnas Kloostrimetsa 56a, veotasuga 50,40 eurot. Hageja esitas kostjale arved üüri ja veotasu eest. Hageja sai soojaku ja konteiner-soojaku otsese valduse tagasi 21.09.2021 ja üürileping oli sellega lõppenud. Hageja esitas kostjale arved nr. 7236 ja 7237 üüriesemete tagasiveo ja koristuse eest. Veoteenuse hind olid 48 eurot tunnis ja konteineri koristusteenuse maksumust oli 30 eurot. Kostja jättis tähtaegselt tasumata 26.09.2021 arve nr. 7236 veoteenuse ja koristuse eest summas 170,40 eurot. Pooled sõlmisid lepingu Majaka põik 15, Tallinn paikneva 14 m2 suuruse laoboksi nr. 150 üürimiseks. Kostja kohustus tasuma laoboksi kasutamise eest igakuist üüri summas 120 eurot. Laoboksi üürilepingu sõlmimist ja üüri suurust kinnitavad esitatud arved, millest nähtub üüri suurus. Laoboksi üürileping lõppes 10.03.2022 laoboksi otsese valduse tagastamisega. Kostja jättis tähtaegselt tasumata üüri kokku summas 518,76 eurot. Hageja osutas 14.10.2021 kostjale materjali veoteenust marsruudil Teletorni – Vesse kokku summas 312 eurot. Kostja jättis transporditeenuse osutamise eest esitatud arve nr. 7692 summas 312 eurot õigeaegselt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 001,16 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle hagile vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 2 824,27 euro nõudes. Kostja ei nõustunud hageja esitatud nõudega ja esitas avaldusele vastuväite. Hagiavalduse esitas hageja nõude oluliselt väiksemas ulatuses ning kostja on sellega nõus. Hagis esitatud põhinõude ja viivise osas puuduvad kostjal vastuväited, kuid hagejal puudus igasugune põhjus hagi esitamiseks. Hagejal tulnuks pöörduda enne hagi esitamist otse kostja poole ja seda nõude põhjendatud ulatuses. Kostja palub jätta TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulud hageja kanda, sest kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite kogu ulatuses, oli kostja vastuväide esitatud formaalselt menetluslikel põhjustel ning ei toonud hagejale kaasa täiendavat menetluskulu ega ka olulist menetluse venimist.

Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kostja sõlmisid 11.06.2021 soojaku ja konteiner-soojaku üürilepingu, novembris 2021 laoruumi üürilepingu ja hageja osutas kostjale 14.10.2021 veoteenust. Kostja tunnistab tema vastu esitatud hagi, seega ei analüüsi kohus detailselt ka esitatud tõendeid. Soojak ja konteiner-soojak tagastati hagejale 21.09.2021 ning laoboks 10.03.2022. Kohtule esitatud 26.09.2021 arvest nr. 7236 nähtub veoteenuse ja koristusteenuse hind. Pole vaidlust, et kostjal on sellest tasumata 170,40 eurot. Kohtule esitatud laoboksi nr 150 üüriarvetest perioodi november 2021 kuni veebruarini 2022 (01.11.2021 arve nr. 7989; 01.12.2021 arve nr. 8469; 01.01.2022 arve nr. 8888; 01.02.2022 arve nr. 9147 ja 01.03.2022 arve nr. 9904 koostoimes 16.03.2022 kreeditarvega nr. 10030) nähtub, et hageja on esitanud kostjale üüriarveid 518,76 euro eest. Soojaku ja konteiner-soojaku ning laoboksi nr. 150 puhul on tegemist üürilepinguga VÕS § 271 mõttes, seega oli kostjal kohustu tasuda üüri VÕS § 294 alusel. Kostja ei vaidle vastu, et osaliselt on üür jäänud tasumata. Üüritasu muutus sissenõutavaks arvel nimetatud ajast VÕS § 82 lg 7 alusel. VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Pole vaidlust, et pooltel oli kokkulepe soojak-konteineri tagasitoimetamise ja soojak-konteineri koristamise kohta. Veoteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Kostja tellis veoteenust marsruudil Teletorni – Vesse kokku summas 312 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale arve nr. 7692. Tasu transporditeenuse osutamise eest on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi alates 15.oktoobrist 2021 ehk veoteenuse osutamisele järgneval päeval. Kostja ei ole sissenõutavaks muutunud tasumiskohustust täitnud. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 aluselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 001,16 eurot (170,40+518,76+312). VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist seadusega sätestatud määras. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 23,79 eurot järgmiselt: 26.09.2021 arve nr. 7236 summas 170,40 eurot, viivis 12.10.2021-29.03.2022 eest 6,31 eurot. 01.11.2021 arve nr. 7989 summas 120 eurot, viivis 01.12.2021-29.03.2022 eest 3,13 eurot. 01.12.2021 arve nr. 8469 summas 120 eurot, viivis 01.01.-29.03.2022 eest 2,31 eurot. 01.01.2022 arve nr. 8888 summas 120 eurot, viivis 01.02.-29.03.2022 eest 1,50 eurot. 01.02.2022 arve nr. 9147 summas 120 eurot, viivis 01.03.-29.03.2022 eest 0,76 eurot. 22.10.2021 arve nr. 7692 summas 312 eurot, viivis 07.11.2021.-29.03.2022 eest 9,78 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis tähtaegselt tasumata põhivõlalt 1 001,16 eurot alates 30.03.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 32,48 eurot, seega kokku viivised 56,27 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 2 ja § 367 järgi on on hagi hind põhinõude (1001,16 eurot) ja aastase viivise (160,19 eurot) alusel 1 185,14 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palus menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja

on tasunud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 740 eurot 6 tunni ja 10 minuti õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot. Kostja vaidles vastu menetluskulude kostja kanda jätmisele. Koheselt peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus kostja ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja makseettepanekus toodud arvetest ning seetõttu vähenes põhinõue. Hagejal puudus vajadus esitada hagi, oleks saanud pöörduda kostja poole nõude rahuldamiseks. Kostja on maakohtu menetluses kandnud õigusabikulu 337,17 eurot, tunniarvestuse alusel 1 tund ja 59 minutit hinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja leiab, et kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite kogu maksekäsule ja põhjustas sellega hagi esitamise. Hageja loobus hagimenetluses esitamast sissenõudmiskulusid ja vähendas viivist, kuid hagi esitamine oli siiski vajalik. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS §168 lg 6 järgi kannab menetluskulud hageja kui kostja võtab hagi õigeks ega ole oma käitumisega andud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 168 lg 6 tõlgendamisel hagi esitamise all mõelda laiemalt kohtusse pöördumist. Kostja jättis oma kohustused hageja ees tähtaegselt täitmata, mille tõttu hageja pöördus esmalt maksekäsu kiirmenetluses ja seejärel, pärast kostja poolt vastuväite esitamist, hagimenetluses kohtu poole. Tähtsuse ei oma, kas hageja muutis oma nõude suurust menetluse käigus, vaid kohtu poole pöördumise fakt iseenesest. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtlahendis. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 280 eurot, kohus rahuldab hagi kogu ulatuses, järelikult on põhjendatud ka riigilõivu välja mõistmine kostjalt. Kohtu hinnangul on ka maksekäsu kiirmenetluse kulude väljamõistmine 20 euro ulatuses põhjendatud, sest maksekäsu kiirmenetlus oli edukas ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 järgi peavad lepingulise esindaja kulud olema mõistlikud ja põhjendatud. Hageja esindaja, kes ei ole vandeadvokaat, on osutanud teenust hinnaga 120 eurot tunni eest. Lepingule esindaja on osutanud õigusabi 6 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatu õigusabi osutamine sellises mahus. Tegemist on lihtsa lepingulise vaidlusega, mille kohus lahendab lihtmenetluses. Arvestada tuleb ka menetluskulude suurus on sarnane põhinõude suurusele ja kohus peab menetluskulude puhul arvestama ka nende proportsionaalsust. Mõistlik ja põhjendatud on õigusabi 4 tunni ulatuses, seega kokku 480 euro suuruses summas. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.