Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-7822
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Y. E. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja: Y. E. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)
suurus
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi Y. E. vastu võla nõudes. Hageja on hagis märkinud kostja elukohaks xxxx. Kohtule nähtub, et rahvastikuregistri kohaselt oli nimetatud aadress kostja elukohaks kuni 06.07.2021. Kohus on üritanud nimetatud aadressile kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuid menetlusdokumendid on kohtule tagastatud. Ka ei ole kostja kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist e-posti aadressilt xxxx. Käesoleva seisuga ei ole kostjal rahvastikuregistris märgitud kehtivat elukohta. Kohtule nähtub tsiviilasjast nr 2-21138512, et xxxx omanik kinnitas 25.08.2021, et kostja läks paar kuud tagasi xxxx. Varasemas menetluses on kostja tööandja kinnitanud 25.08.2021 telefoni teel, et isik läks paar kuud tagasi paariks nädalaks xxxx, et tuleb siis tagasi. Seni ei ole Eestisse tulnud. Muuhulgas nähtub kohtule, et Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on viimane Eestis deklareeritud väljamakse kostjale toimunud 2021. aasta juulis. Kohus tuvastab kõige eeltoodu põhjal, et kostja elab xxxx ning tema alaline elukoht ei ole Eesti siseriikliku õiguse kohaselt Eestis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 69 lg 1 järgi kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle
lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kostja on xxxx kodanik, mistõttu kohtualluvuse kindlaksmääramisele kohaldub Eesti Vabariigi ja xxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Rahvastikuregistris puudub kostjal Eestis registreeritud elukoht. Elukoht aadressil xxxx on alates 07.07.2021 kehtetu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Kohu hinnangul kostja ei ela enam Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Õigusabilepingu artikli 21 lõige 1 sätestab, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama artikli lõige 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Kuivõrd kostja on xxxx kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil elukoht, siis ei ole asja pädev arutama Eesti kohus. Kohus märgib, et isegi kui asja menetlemisel Eesti kohtus oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi hageja kasuks tehtavat võimalikku tagaseljaotsust olla võimalik välismaal tunnustada ega täita. Riigikohtu lahendi 3-2-1-179-14 punktist 10 tulenevalt peab maakohus TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.