CLLJ Investments LLC, DRV, GJM, LPD, MLS, RJ ja ZDA hagi CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna vastu vara välistamiseks CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotivarast
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus (hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
CLLJ Investments LLC, DRV, GJM, LPD, MLS, RJ ja ZDA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: CLLJ Investments LLC (registrikood 824558617) Hageja: DRV (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja: GJM (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja: LPD (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja: MLS (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja: RJ (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hageja: ZDA (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Magnus Braun ja Rauno Kinkar ning advokaat Dan-Erik Roosve Kostja: CoinLoan OÜ (pankrotis; registrikood 14453478) pankrotihaldur Martin Pärn, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu ning vandeadvokaadi abi Uku Kull
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus ja saata asi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot Advokaadibüroo WIDEN OÜ arvelduskontole nr EE332200221050582823. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 esimene lause ja TsMS § 372 lg 5)
MENETLUSE KÄIK
1.CLLJ Investments LLC (hageja 1), DRV (hageja 2), GJM (hageja 3), LPD (hageja 4), MLS (hageja 5), RJ (hageja 6) ja ZDA (hageja 7) esitasid 03.04.2025 Harju Maakohtule CoinLoan OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri Martin Pärna (kostja) vastu hagi võlgniku pankrotimenetlusest vara välistamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt osutas võlgnik krüptovarateenuseid ja krediiditeenuseid. Võlgniku hallatud platvormi kaudu oli klientidel võimalus saada laenu, mille aluseks on krüptotagatis. Lisaks võimaldas võlgnik enda klientidel luua endale krüptovara rahakottide võtmeid ning taolisi võtmeid platvormil hoiustada. Krüptovara rahakotid võimaldasid klientidel hallata krüptovarasid ühes kohas. Hageja 1 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 0,118 BTC, 0,40203611 ETH ja 1850,3 USDC. Lisaks andis võlgnik laenulepingu alusel hageja 1 kasutusse kolmeks aastaks laenu 21 100 USDC, mille tagatisena andis hageja 1 võlgnikule üle 35,00796389 ETH. Hageja 2 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 0,67376459 BTC, 2,20094 ETH, 4 LTC ja 1085,54 USDT. Lisaks andis võlgnik laenulepingute alusel hageja 2 kasutusse üheks aastaks laenu 66 394,63 USDT, mille tagatisena andis hageja 2 võlgnikule üle kokku 4,33628752 BTC. Hageja 3 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 64 027,73479 XRP. Lisaks andis võlgnik laenulepingute alusel hageja 3 kasutusse üheks aastaks laenu 49 340,76 USDC, mille tagatisena andis hageja 3 võlgnikule üle 137 694,03988 XRP. Hageja 4 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 62 313,18 USDC. Hageja 5 kasutas võlgniku platvormil loodud rahakotti ja hoiustas seal 0,12419557 BTC. Lisaks andis võlgnik laenulepingute alusel hageja 5 kasutusse kolmeks aastaks laenu 40 000 USDC, mille tagatisena andis hageja 5 võlgnikule üle 4,10907047 BTC. Võlgnik andis laenulepingu alusel hageja 6 kasutusse kolmeks aastaks laenu 30 000 USDT, mille tagatisena andis hageja 6 võlgnikule üle 3,16430977 BTC. Võlgnik andis laenulepingute alusel hageja 7 kasutusse üheks aastaks laenu 15 440,82 USDC, mille tagatisena andis hageja 7 võlgnikule üle 1,1 BTC.
1.2.14.06.2023 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Hagejatele 1–3 ja 5–7 kuuluvad eelnevalt loetletud krüptovarad, mille hagejad on tagatisena võlgnikule andnud. Lisaks kuuluvad hagejatele 1–5 eelnevalt loetletud krüptovarad, mis hagejate rahakotis on. Kõik nimetatud krüptovarad, mis on hagejate omand, on endiselt võlgniku valduses.
1.3.Hagejad esitasid 14.08.2023 pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 alusel kostjale vara välistamise taotluse, milles iga hageja taotles, et talle välistataks pankrotivarast talle kuuluv krüptovara. Kostja ei rahuldanud hagejate vara välistamise taotlust, märkides mh, et krüptovara ei ole varaks, mida saaks pankrotiseaduse alusel pankrotivarast välistada. Samuti oli kostja hinnangul tõendamata, et vastav vara kuuluks hagejatele ning ka see, et pankrotivara hulgas olev krüptovara, mille välistamist hagejad taotlevad, oleks just see vara, mis on algselt pärit konkreetselt hagejalt.
1.4.Laenulepingute kohaselt ei saanud võlgnik hagejate krüptovara omanikuks. Kõik krüptovara, mis jäi hagejate kontole (rahakottidesse) kuuluvad hagejatele. Kuna krüptovara kuulub hagejatele, ei saa seda lugeda võlgniku pankrotivaraks. 2 (6)
2-25-5208
2.Harju Maakohus korraldas 18.06.2025 kohtuistungi, kus hagejad selgitasid, et on valmis krüptovara välistamise nõuet täpsustama, paludes selleks täiendavat tähtaega. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus keeldus 30.06.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hagejate kanda.
3.1.Määruse kohaselt ei ole hagejate nimetatud krüptovara liigitunnustega individualiseeritav asi, mida saaks pankrotivarast PankrS § 123 alusel välistada.
3.2.Välistamisnõue on sarnane vindikatsiooninõudele (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80, § 82 lg 1, § 90 lg 1). Nõuda saab omanikule kuuluvat individualiseeritavat asja ning välistatav vara peab olema identifitseeritavalt hageja oma, s.t pankotivarast saab välistada üksnes vindikatsiooniesemed. Raha on asendatav asi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 51 lg 1). Krüptovara on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk e-raha, millega saab kaubelda. Hagejate poolt hagiavalduses viidatud krüptovara on fungible token ehk mitteunikaalne krüptovara.
4.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Lisaks paluvad hagejad tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 490 eurot.
4.1.Kaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, millise TsMS § 371 lg 2 p 2 alternatiivi alusel kohus hagi menetlusse võtmata jättis. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega. Otsus jätta hagi menetlusse võtmata on ennatlik. Andes asjas määrava tähtsusega materiaalõiguse normile sisulise tõlgenduse, asus maakohus asja sisuliselt lahendama.
4.2.Maakohtu määruse põhjendused on vastuolulised. Maakohus andis mõista, et hagejad pidanuks oma krüptovara ise individualiseerima. Sellele eelnevalt leidis kohus, et krüptovara on olemuselt selline, mida ei ole võimalik individualiseerida. Seejuures ei võimaldanud kohus enne hagi menetlusse võtmise otsustamist hagejatel oma vara individualiseerida ega selle individualiseeritavust tõendada.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagejad ei saa nõuda krüptovara välistamist. Kohus tuvastas vääralt, et krüptovara on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk eraha. Krüptovara ja e-raha ei ole sama tähendusega. Kohus järeldas põhjendamatult, et fungible token tähendab, et tegu ei ole liigitunnusega individualiseeritava asjaga, mida saaks pankrotivarast välistada.
4.4.Krüptovara on individualiseeritav. Igal krüptovara ühikul on erinev ja tuvastatav tehinguajalugu, mistõttu on need üksteisest eristatavad, seega liigitunnustega asjad. 3 (6)
2-25-5208 Krüptovara individualiseerimine on tehniliselt võimalik ning turuosalistele oluline ja vajalik. Krüptovara on väär samastada rahaga.
4.5.Isegi, kui hagejate krüptovara ei oleks individualiseeritav, ei välistaks see PankrS § 123 lg 1 kohaldamist. Viidatud säte ei sisalda tagastamisele kuuluva vara ammendavat loetelu.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
5.1.Kostja vastuväidete kohaselt on krüptovara olemuselt sarnane pangakontol oleva rahaga. Kuna raha ei saa tavapäraselt pankrotivara hulgast välistada (v.a kui seaduses tuleneb selleks erinorm), ei saa analoogselt ka krüptovara pankrotivara hulgast välistada. Võlgniku puhul ei kohaldu erinormid.
5.2.Isegi, kui krüptovara saaks teoreetiliselt välistada, peaks välistamisnõude rahuldamiseks olema krüptovara individualiseeritav, sest vindikatsiooniese peab olema individualiseeritav. Hagejate välistamisnõude objektiks olev krüptovara on liigitunnustega/asendatav krüptovara. Kui ühel krüptovara aadressil (rahakotis) asuvad mitmele eri isikule kuuluvad sama tähisega krüptovara ühikud, ei ole vastava aadressi piires võimalik kindlaks teha, millised ühikud millisele isikule kuuluvad. Seega ei saa hagejad tõendada, milline pankrotivara hulgas olev krüptovara kuulub just konkreetsele hagejale.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ekslikult hagejate krüptovara välistamise nõuet õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast. Ainuüksi sellest, et pankrotivarast välistatav vara oli krüptovara, ei saa järeldada, et vara välistamise nõue oli õiguslikult perspektiivitu.
8.1.Kuigi PankrS § 108 lg 1 järgi muutub pankroti väljakuulutamisega võlgniku vara pankrotivaraks, ei kuulu PankrS § 123 lg 1 järgi pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule, ning haldur peab need välistama. Esemeks on TsÜS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega saab isik, kellele kuuluv krüptovara on võlgniku käes, nõuda võlgniku pankrotihaldurilt talle kuuluva krüptovara pankrotivara hulgast välistamist ja väljaandmist, kui võlgnikul ei ole õiguslikku alust seda endale hoida.
8.2.Hagejad tõid hagiavalduses esile, et võlgnik pakkus veebiplatvormi vahendusel erinevaid krüptovaraga seotud teenuseid ning hagejad kandsid nende teenuste raames talle kuuluva krüptovara veebiplatvormil avatud kontole (krüptorahakotti). Lisaks said hagejad krüptovara tagatisel laenu.
8.3.Selleks, et selgitada välja, kas hagejatel on PankrS § 123 alusel kostja vastu krüptovara välistamise nõue, tuleb maakohtul esmalt kvalifitseerida hagejate ja võlgniku vaheline õigussuhe ning hinnata hagejate välistamise nõuet selle õigussuhte raames. 4 (6)
2-25-5208
8.3.1.Asjas esitatud asjaolud viitavad sellele, et hagejate ja võlgniku vahel võis olla sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses, kui võlgnik kohustus osutama hagejatele veebiplatvormil krüptovara konto pidamisega seotud teenuseid (sh virtuaalvääringu rahakoti teenust) ning hagejad kohustusid sellise teenuse eest tasuma.
8.3.2.Käsunduslepingu puhul ei muutu käsundisaajale käsundiandja poolt üle antud vara või käsundi täitmisel omandatud vara üldjuhul käsundisaaja varaks (käsundisaaja saab üksnes eseme valduse). Kuna vahendid kuuluvad käsundiandjale, peab käsundisaaja VÕS § 626 lg 1 järgi käsundiandjale välja andma käsundi täitmise käigus saadu ning tagastama talle käsundiandja poolt käsundi täitmiseks üleantu. Väljaandmise objektiks võivad olla nii asjad kui ka õigused, sh raha, aga ka muud hüved. Seega hõlmab VÕS § 626 lg 1 kõiki esemeid TsÜS § 48 tähenduses, sh lisaks asjadele ja õigustele ka muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Kui käsundisaaja keeldub saadut välja andmast, on käsundiandjal täitmisnõue nii asjade üleandmise, õiguse loovutamise kui ka raha maksmise osas. Kuna käsundisaaja saab üldjuhul üksnes esemete valduse, ei muutu need esemed käsundisaaja pankroti korral PankrS § 108 alusel käsundisaaja pankrotivaraks (vt VÕS III komm (2021), § 626, p-d 3.1 ja 3.5).
8.3.3.Lisaks näeb VÕS § 626 lg 3 ette, et ka nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel (s.o komisjonilepingu alusel VÕS § 692 tähenduses), kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad, ei kuulu VÕS § 636 lg 3 järgi käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Kuigi käsundisaaja nimel omandatu kuulub kuni väljaandmiseni käsundisaajale, ei muutu ka see PankrS § 108 alusel käsundisaaja pankrotivaraks ning haldur peab käsundisaaja väljaandmiskohustuse täitma. Seejuures hõlmab see säte kõiki esemeid TsÜS § 48 tähenduses, v.a kinnisasjad (vt VÕS III komm (2021), § 626, p 3.5).
8.3.4.Seega ei kuulu käsunduslepingu alusel üleantu ja omandatu käsundisaajale ning käsundisaaja pankroti korral peab pankrotihaldur selle PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistama ja käsundiandjale välja andma.
8.4.Sisuliselt sama tuleneb krüptovara puudutavalt ka alates 05.06.2024 kehtivast krüptovaraseadusest (KrüTS) ning alates 30.12.2024 kohaldatavast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.05.2023 määrusest 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (Euroopa krüptovarade määrus). Mõlemad kaitsevad krüptovarateenuse osutaja pankroti korral klienti võlausaldajate eest, mistõttu ei arvata kliendi vara teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teiste võlausaldajate nõudeid (KrüTS § 7 lg 4 ja § 24 ning Euroopa krüptovarade määruse art-d 70 ja 75). Samuti näevad eriseadused makseteenuse klientide kaitseks ette pankrotimenetluse erisätteid (krediidiasutuste seaduse § 122 jj, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-d 55 ja 65, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 78–80 ja 88), sh kuulub makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, MERAS § 79 lg 2 järgi makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
8.5.Eeltoodut arvestades saab PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistada ka käsunduslepingu alusel üle antud liigitunnustega esemeid, sh krüptovara.
9.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hagejate välistamisnõuet ei muuda õiguslikult perspektiivituks ka see, et hagejate nõue on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirjas tunnustatud. Kuigi Harju Maakohus kinnitas 10.04.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, tühistas 5 (6)
2-25-5208 ringkonnakohus selle pankrotihaldurile.
27.10.2025
määrusega
ja
tagastas
võlausaldajate
nimekirja
10.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
11.Hagejad palusid määruskaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõiv 490 eurot Advokaadibüroo WIDEN OÜ arvelduskontole nr EE332200221050582823. Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.
12.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.