2-15-17416/48 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 kohaselt Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.06.2017 ning käesolevaks ajaks on sellest 3 aastat möödunud. Võlgnik esitas 08.08.2022 võlgadest vabastamise taotluse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Kohtule esitati aruandeid koos konto väljavõttega ja anti selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. FiMS § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 4 lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 49 lg 5 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vastavalt FiMS-ile kohalduvad hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud kuritegudes. Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud registritest. Kohus ei ole tuvastanud seaduses sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi piisaval määral. Kohtule esitatud aruannetest nähtub muuhulgas, et võlgnik elab sotsiaalkorteris ja võlgnikul on osaline töövõime ning võlgnik töötab ja võlgnikule on tehtud töötasu väljamakseid X AS poolt. Võlgniku töötasu suurus ei ole ületanud töötasu alammäära, millele ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg 1). Sellele vaatamata on võlgnik teinud võlausaldajatele menetluse kestel väljamakseid kohustuste täitmiseks. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa 16.02.2022 otsusest nähtuvalt on võlgnikul osaline töövõime. Maksu- ja Tolliameti registrist nähtub, et võlgnikule on tehtud viimati väljamakse X AS-i poolt, kes on võlgniku esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt võlgniku tööandja. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Maanteeameti registrist nähtuvalt ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Äriregistrist nähtuvalt ei ole võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast 3 (5)

kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 2-11-24696 p. 19). Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta ning võlgniku poolt aruannetes põhistatult välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, seahulgas Eesti Töötukassa hinnangut võlgniku osalise töövõime kohta, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud FiMS § 47 lg 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnikul on tervislikel põhjustel töö tegemine piiratud (osaline töövõime) ja ta on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgnik on usaldusväärselt põhjendanud enda tervislikku seisundit. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimaluse vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-09-3606). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (FiMS § 49 lg 9). Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kolm aastat, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kuna kohus vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist, ei ole ka võimalik võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine. Kohus rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks (võlgadest vabastamiseks).