Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-139514
Kohtuasi
Osaühingu NTK BALT hagi OÜ IMB CARGO vastu 100 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu NTK BALT apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing NTK BALT (registrikood 10516851), seaduslik esindaja AG Kostja (vastustaja) OÜ IMB CARGO (registrikood 12838814), seaduslikud esindajad IB ja MB
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2021. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.3.Jätta OÜ IMB CARGO 31. mail 2021 esitatud vastuse täiendus ja tõendid arvesse võtmata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ IMB CARGO kanda.
2-19-139514 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing NTK BALT (hageja) esitas 23. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt IMB CARGO (kostja) 120 euro saamiseks. Kostja esitas vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas 27. veebruari 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25. märtsil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 13. septembri 2019. a tellimuse nr 762RS alusel kaubaveoteenust ning esitas kostjale arve nr NT36-09 summaga 756 eurot, maksetähtajaga
14.novembril 2019. Kostja tasus 656 eurot. Seega on arvest 100 eurot tasumata. Kuigi kostja väitel on ta hageja nõude tasaarvestanud pooltevahelisest lepingust nr 2110-3 tuleneva arvel nr 1342 märgitud nõudega, ei ole hageja tasaarvestusega nõus. Kostja ei saa tasaarvestada nõuet, millele hageja saab esitada vastuväiteid. Hageja ei aktsepteerinud kostja esitatud arvet. Selles lepingus oli hageja tellija ja kostja teenuse osutaja. Kostja jättis teenuse osutamata. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mida hageja ei aktsepteerinud. Arve nr 1342 ei puutu praegusesse vaidlusesse. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 100 eurot, sest kostja tasaarvestas hageja nõude enda 14. novembri 2019. a arvest nr 1342 tuleneva nõudega hageja vastu. Kostja edastas arve hagejale 15. novembri 2019. a e-kirjaga. Kostja esitas pärast maakohtu määratud tähtaega (31. mail 2021) selgituse ja tõendid tasaarvestuseks kasutatud nõude kohta. Kostja selgitas, et poolte kokkuleppel pidi kostja korraldama vanametalli veo Venemaalt Uljanovskist Paldiskisse, vormistades tollidokumendid Kingissepas. Kostja lasi 19. oktoobril 2019 kauba peale laadida, kuid kui ta sai dokumendid kätte, tuli nende järgi vedada kaup Venemaal Ufa linna. Juht teatas, et selliste dokumentidega
2-19-139514 ta ei saa sõita ja jäi ootama korrektseid dokumente, kuid ei saanud neid ning keeldus veost. Veok seisis tühjalt neli päeva (19.-22. oktoober 2019). Tühiseisaku eest tuli kostjal tasuda vedajale 100 eurot päevas, kuid kostja leppis vedajaga kokku, et tasub kahe päeva eest 200 eurot. Kostja pakkus hagejale kompromissi jagada sunniraha pooleks nii, et hageja tasub kostjale 100 eurot, kuid hageja ei vastanud kostjale kolme nädala jooksul. Kostja tasus vedajale ning väljastas hagejale arve nr 1342 summaga 100 eurot ning tasaarvestas selle hageja nõudega. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 31. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, sest kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Maakohus jättis kostja 31. mai 2021. a seisukoha tähelepanuta ja tõendid vastu võtmata.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
pooled sõlmisid kaubaveolepingu, mille kohta vormistati tellimus nr 762RS ja rahvusvahelise kaubaveo saateleht; teenuse hind oli 756 eurot; hageja väljastas 30. septembril 2019 arve nr NT36-09 maksetähtajaga 14. november 2019; kostja tasus arve alusel 19. novembril 2019 656 eurot; kostja koostas 14. novembril 2019 hagejale arve nr 1342 summaga 100 eurot; hageja on arvest teadlik; kostja tegi tasaarvestuse kande; pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi tasaarvestusavalduse.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid kaubaveolepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale arve 756 euro tasumiseks, ning kostja tasus hagejale arve alusel 656 eurot.
4.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus arvest 100 eurot oma nõudega hageja vastu tasaarvestada. Kostja esitas nõude tõendamiseks arve nr 1342 ja tasaarvestuse kande. Arvel on teenuse kirjelduses märgitud: „Tellimuse mittetäitmise korral Tellija süül – Venemaa-Eesti tellimus 2110-3, 21/10/2019“. Kohtule esitatud tasaarvestuse kandest nähtub, et kostja tasaarvestas arvest nr 1342 tuleneva 100 euro suuruse nõude ostuarvest nr NT36-09 tuleneva nõudega 100 euro ulatuses. Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse ja selle avalduse tegemine on lubatud ka kohtumenetluses. Hageja ei aktsepteerinud arvest nr 1342 tulenevat nõuet. Tasaarvestusavalduse lahendamist ei takista see, et hageja on sellele vastu vaielnud. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, siis tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Poolte selgitustest ja tõenditest selgub, et nende vahel oli sõlmitud ka teine kaubaveoleping ning veoteenus jäi osutamata. Kostja esitatud arve selgitusest nähtub, et tellimus jäi täitmata tellija (hageja) süül. Hageja sisuliselt arvele vastu ei vaielnud. VÕS § 782 lg 1 kohaselt võib saatja veolepingu igal ajal üles öelda. Praegusel juhul võib kostja (vedaja) hagejalt (saatjalt) nõuda veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvate kulude maksmist või selle asemel võib kostja nõuda kokkulepitud veotasust kolmandiku maksmist (VÕS § 782 lg-d 2 ja 3). Seega oli kostja nõue õigustatud ning hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud.
2-19-139514
4.4.Maakohus jättis kostja 31. mai 2021. a seisukoha ja tõendid tähelepanuta, sest need olid esitatud päeval, milleks kohus oli määranud otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning kostja ei taotlenud tähtaja ennistamist ega toonud esile, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust. Maakohus jättis välja selgitamata tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud ning tugines kostja nõuet tunnustades üksnes arvel märgitud selgitusele. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid nõude olemasolu kohta (sh selle kohta, et tellimus jäi täitmata hageja süül) ning kohus ei ole neid ka nõudnud. Kui arve nr 1342 kohta selgituste esitamine oli vajalik, oleks kohus pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima. Kohus ei ole selgitanud välja, kust kostja nõutud summa tuleneb ja kas see on sellises ulatuses põhjendatud.
5.2.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 782 lg-t 1. Tegemist ei olnud saatja poolt veolepingu ülesütlemisega.
5.3.Hageja ei nõustu kostja nõudega ja esitab sellele vastuväited alles nüüd, kuna kostja ei esitanud õigeaegselt oma seisukohta. Tellimus-lepingu nr 2110-3 järgi oli kauba laadimiskuupäevaks 21. oktoober 2019, kuid vedaja saabus varem, s.o laupäeval 19. oktoobril 2019. Veos oli peale laaditud, kuid dokumente sai vormistada tööpäeval. Tellimus-lepingu p 7 järgi tuli kaup laadida 24 tunni jooksul ja dokumendid vormistada 48 tunni jooksul, s.o hiljemalt
23.oktoobril 2019. 22. oktoobril 2019 kell 13 teatas vedaja, et ta võttis vastu teise tellimuse ja nõuab kauba mahalaadimist. Seoses sellega esitas hageja kostjale pretensiooni, sest selle eest oli tellimus-lepingu p 10 järgi ette nähtud trahv 10% veotasust. Hageja ei ole seda siiski kostjalt sisse nõudnud. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtule 31. mail 2021 esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
8.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja nõue on 100 euro ulatuses lõppenud, kuna kostja tasaarvestas selle arvel nr 1342 märgitud nõudega hageja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustus kaubaveolepingu (tellimus nr 762RS) alusel tasuma hagejale 756 eurot, millest kostja tasus hagejale 656 eurot, kuid jättis 100 eurot tasumata. Pooled on aga eri meelt selles, kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud selle nõude enda nõudega hageja vastu.
2-19-139514 Kolleegiumi hinnangul selgitas maakohus 31. märtsi 2021. a kirjas kostjale õigesti, et tasaarvestuse vastuväite esitamisel peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid, sh peab kostja tõendama, et tal on hageja vastu samaliigiline vastastikune nõue, mille täitmist kostja võib nõuda (VÕS § 197 lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), kuid kostja ei esitanud kohtule kohtu määratud tähtajaks nõude kohta selgitusi ega täiendavaid tõendeid. Kostja esitas oma selgitused ja uued tõendid hilinenult ning maakohus jättis need asja lahendades põhjendatult arvestamata. Seega oli kostja esitanud maakohtule oma nõude olemasolu kinnituseks üksnes hagejale esitatud arve. Ainuüksi hagejale esitatud arve ja sellele märgitud selgituse alusel ei saa aga kohus veenduda, kas kostjal oli ka tegelikult hageja vastu arvel märgitud nõue. Kostja pidanuks tooma kohtu ette oma arvel märgitud nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendama. Seda ei ole aga kostja kohtumenetluses õigel ajal teinud. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mille täitmist ta võib nõuda, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et hageja nõue on kostja tasaarvestusavalduse tegemise tõttu lõppenud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
9.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna ringkonnakohus ei määra kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei lahenda ringkonnakohus ka hageja menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamise taotlust.