Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Jätta menetluskulud osaühing Oscarrehvid kanda.

Mõista osaühingult Oscarrehvid HRX SVERIGE AKTIEBOLAG kasuks välja menetluskulu 970 eurot.

Mõista osaühingult Oscarrehvid HRX SVERIGE AKTIEBOLAG kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010, Tartu; e-post [email protected]) otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

HRX SVERIGE AKTIEBOLAG (hageja) esitas 13. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi osaühingult Oscarrehvid (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja arve nr 1931790 alusel hageja poolt kostjale kantud 2116 eurot 38 senti ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju (kohtuvälised õigusabikulud) 360 eurot, kokku 2476 eurot 38 senti. Kohus võttis 20. aprillil 2021 hagi menetlusse. Kostja võttis 13. juunil 2022 kohtule esitatud avalduses hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus TsMS § 440 lg 3 järgi toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja võttis hagi õigeks eelmenetluses. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus võtab hagi õigeksvõtu avalduse toimikusse. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtu tõttu hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2116 eurot 38 senti ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju 360 eurot, s.o kokku 2476 eurot 38 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 eeldused ei ole täidetud. Kostja põhjustas hagi esitamise vajaduse, kuna ta ei täitnud hageja nõuet vabatahtlikult. Kostja võttis hagi õigeks ligikaudu aasta pärast oma esialgse vastuse esitamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 eurot ja esindajakulu 1260 eurot koos käibemaksuga. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas lepingust taganemise tõttu kostja vastu hagi lepingu alusel kostjale makstud raha tagasi saamiseks ja kohtuväliste õigusabikulude kahjuna hüvitamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole vaidlus ka mahukas. Hagejat esindas kohtueelses menetluses sama esindaja, kes esindas hagejat kohtumenetluses. Hageja esindaja oli hagiavalduse esitamise ajaks hageja nõude põhiliste asjaoludega seega kursis. Hageja esindaja oli kohtuistungi toimumise ajaks põhiliste vaidlusküsimustega kursis. Hageja esindaja ajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 6 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes õigusvaidlustes makstavat esindajatasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on seega vajalikud ja põhjendatud 720 (6 * 120) euro ulatuses. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline TsMS § 174 lg 10 järgi kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi 2(3)

arvestada. Hageja ei ole TsMS § 174 lõikes 10 märgitud asjaolusid kinnitanud. Hagiavaldusest pigem nähtub, et hageja saab käibemaksu tagasi arvestada (tl 3). Hageja esindajakulu tuleb seega hüvitada summas 720 eurot, s.o käibemaksuta. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 970 (250 + 720) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 970 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.