Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud H. R. I. esitas 02.06.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: H. R. I. omab alljärgnevaid arvelduskontosid: S AS-is saldo 28.06.2022 seisuga 98,64 eurot; AS-is S saldo 20.06.2022 seisuga 0,12 eurot. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Transpordiameti vastusest selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik viimati maksustatavat tasu OÜ-st H (registrikood XXX) 2021. aasta jaanuarikuus. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on H. R. I. töötuna registreeritud alates 30.06.2021, käesoleval ajal ta töötutoetust ei saa. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Võlgniku varaks on rahalised vahendid pangakontol summas eurot, võlgnik on pikaajaliselt registreeritud töötuna töötukassas, töötutoetust võlgnikule ei maksta. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et H. R. I.i suhtes täitemenetlused puuduvad. H. R. I. edastas ajutisele pankrotihaldurile kohtutäitur Risto Sepa poolt saadetud konto arestimise aktid, millest nähtub, et tema suhtes on kaks täitemenetlust: täiteasi nr xxx, sissenõudjaks on B AS, nõude suurus 5 280,75 eurot, täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 20.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-141825 ja täiteasi nr xxx, sissenõudjaks on B AS, nõude suurus 6 579,20 eurot, täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 20.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-141822. Võlgniku kohustused: H AS (registrikood xxx) nõue summas 999,41 eurot. B AS (registrikood xxx) nõue summas 11 859,95 eurot. OÜ A (registrikood xxx) nõue summas 3 835,24 eurot. O OÜ (registrikood xx) nõue summas 3 239,79 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 19 934,39 eurot. H. R. I.i kohustused moodustavad kokku 19 934,39 eurot. Võlgnikul puudub vara kohustuste katteks, samuti puudub igakuine sissetulek. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur H. R. I.i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku seletuse kohaselt on ta alates 2020. aastast väisanud erinevaid internetikasiinosid, 2021. aasta jaanuaris kaotas ta töökoha. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et H. R. I.i primaarseteks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on hasartmängu sõltuvus ning kergemeelselt võetud kiirlaenud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et H. R. I.i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi H. R. I.i pankrotimenetluses. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 19 934,39 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest tasu hüvitis summas 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest summas 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Tasu kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.