Võlgnik: K. V. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx)
esindajad
Võlausaldajad: E AS (regitrikood xxxx) O OÜ (registrikood xxxx) Kohtutäitur H. K. E AS (registrikood xxxx) P OÜ (registrikood xxxx) D OÜ (registrikood xxxx) P OÜ (registrikood xxxx) AS S (registrikood xxxx) L AS (registrikood xxxxc, kustutatud, Aktsiaselts L, kustutatud) Kohtutäitur K. F. K OÜ (registrikood xxxx) Kohtutäitur K. V. Kohtutäitur K. P. E AS (endine S AS (registrikood xxxx) T. J. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
ESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. V.i taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada K. V.i kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29. august 2016. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Avaldada teade K. V.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud K. V.i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 29.08.2016 määrusega kuulutati välja K. V.i pankrot. 17.04.2017 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati K. V.i kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma K. V.. Kohtumääruse resolutsiooni p 9 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul.
2.Võlgnik esitas usaldusisiku I aruande 18.04.2018, mida täpsustas 20.05.2019. Aruande kohaselt töötab alates 07.09.2016 tähtajatu lepinguga firmas Xxxx. Palk 498 eurot. Kasvatab üksinda xxxxaastast last. Saab aastas elatist 500 eurot. Peretoetus 50 eurot. Seoses autoõnnetuses saadud vigastusega määrati osaline töövõime. Viibis õnnetuse tõttu pikalt haiguslehel. Ootab operatsiooni. On saanud töövõimetoetust summas 357,08 eurot, haigushüvitist 412,06 eurot ja peretoetust igakuiselt 50 eurot. Võlgniku isiklikud kulutused 645 eurot kuus. Võlausaldajatele on väljamakseid tehtud kokku summas 119,50 eurot. Võlgnik esitas enda ja oma alaealise tütre konto väljavõtted. Võlgnik esitas II aruande 15.04.2019, mida täpsustas 20.05.2019, mille kohaselt töötab jätkuvalt Xxxx, kasvatab üksi alaealist last. Töötasu keskmiselt ühes kuus 607 eurot. Saab osalise töövõimetuse toetust keskmiselt 220,50 eurot kuus. Lisaks peretoetus 55-60 eurot, ühekordset sotsiaaltoetust 264,60 eurot ning haigushüvitist 4 kuu eest 413,48 eurot ja tulumaksutagastust 144,90 eurot. Võlausaldajatele on teostanud väljamakseid kokku summas 300 eurot. Igasugune vara puudub. Võlgniku väljaminekud on 1140 eurot kuus. Võlgnik esitas enda ja oma alaealise tütre konto väljavõtted. Võlgnik esitas III aruande 10.05.2020, mille kohaselt sissetulek keskmiselt 728 eurot. Aastane elatise suurus 989,28 eurot, peretoetus ja osalise töövõimetuse toetus kokku 2373,15 eurot, riiklikud toetused aastas 720 eurot, tulumaksutagastus 415,12 eurot ja pensioni III samba väljamakse 159,38 eurot. Sissetulekud kokku 12 881,45 eurot. Isiklikud kulutused 926 eurot. Väljamaksed võlausaldajatele kokku 150 eurot. Võlgnik esitas enda ja oma alaealise tütre konto väljavõtted. Võlgnik esitas 10.05.2021 IV aruande, millise kohaselt töötasu perioodil 17.04.2020-16.04.2021 kokku 8120,55 eurot, töövõimetushüvitis 43,62 eurot, elatis 1290 eurot ning peretoetus kokku 720 eurot, tulumaksutagastus 507,72. Võlgniku aastane sissetulek kokku 10 681,89 eurot. Võlgniku isiklikud kulutused kuus 890 eurot. Võlausaldajatele on teostatud väljamakseid summas 200 eurot. Võlgnik esitas enda ja oma alaealise tütre konto väljavõtted. Võlgnik esitas 26.12.2021 e-kirja sissetulekute osas aprill 2021- detsember 2021 kohta, millise kohaselt palk 6815,41 eurot, peretoetus 480 eurot, elatis 520 eurot, sissetulekud kokku 7815,41 eurot. Võlgnik esitas 15.05.2022 aruande V perioodi 14.04.2021-16.04.2022 kohta. Aruande kohaselt on sissetulek olnud 12 020,34 eurot, isiklikud kulutused 980 eurot, väljamaksed võlausaldajatele summas 98,40 eurot. Võlgnik esitas enda ja oma alaealise tütre konto väljavõtted.
3.Võlgnik esitas 25.05.2022 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik töötab kuues aasta Xxxx xxxx ja elab üksinda ning kasvatab xxxx-aastast tütart. Elab valla poolt antud sotsiaalkorteris, mida üürib vallalt. Pole suutnud piisavalt maksta võlausaldajatele, sest elu on nii kalliks läinud, et raske on hakkama saada. Lapse isa toetus on väike, aga lapsele kulub iga aastaga rohkem raha. Võlgnik palub vabastada teda täitmata jäänud kohustustest, kuna on püsivalt maksejõuetu.
4.Kohus küsis 26.05.2022 võlausaldajatelt võlgniku taotluse osas seisukohti. Kirjaliku seisukoha esitasid need, kes soovi avaldasid. Võlausaldaja Kohtutäitur K. V. ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastu, perioodil 01.01.2019-15-05-2022 on võlgnik tasunud kokku 29,96 eurot. Võlausaldaja E AS on seisukohal, et K. V.it ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada kahe aasta võrra. K. V. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. K. V. on teinud E AS-le kohustustest vabastamise menetluses makseid summas 44,87 eurot ja võlgnevuse jääk on 2666,96 eurot ja võlgnik ei ole soovinud oma kohustusi võlausaldajate ees vähendada arvestatavas ulatuses. Võlgnikul oleks soovi korral olnud võimalik teha makseid enda kohustuste vähendamiseks suuremaks ulatuses ja võlgnik oleks saanud ja pidanud enda kohustusi täitma kohustustest vabastamise menetluse raames suuremas ulatuses. Võlgnik on teeninud tulu 2021.a ja 2022.a mitmel kuul üle 1100 euro, millest oleks võlgnik pidanud tegema võlausaldajatele väljamakseid, kuid mida võlgnik ei ole tahtlikult teinud kohustatud ulatuses. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Võlausaldajate õigustatud huve arvestades oleks eeltoodut arvesse võttes mõistlik kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või tuleks pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldaja O OÜ nõude katteks summas 729,66 eurot, ei ole 5 aasta jooksul ühtegi laekumist toimunud. Võlgnik on esitanud küll aruandeid kohustutstest vabastamise menetluses, kuid üksnes aruannete esitamine ei ole põhjus kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse jooksul, ei ole tõendanud seda ka kohustustest vabastamise menetluse lõpparuandes. Seega on rikutud PankrS § 173 sätestatud nõudeid. Tegemist süülise rikkumisega PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud mõttes. Võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse kestust 7 aastale. Võlausaldaja E AS annab teada, et kogu võlgniku võlgadest vabastamise perioodi jooksul tasus K. V. tunnustatud nõude katteks kõigest 128,40 eurot, mis on 2,6% kogu võlast. Eelnevale tuginedes ei saa võlausaldaja nõustuda võlgniku kohustustest vabastamisega ning menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja D OÜ jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja S AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. K OÜ palub mitte vabastada K. V.it käesoleval ajal võlgadest ning kaaluda seda uuesti viie aasta möödumisel. Võlgnik K. V. sissetulek võimaldab tasuda võlgnevused. Võlgniku taotluses puuduvad mõjuvad põhjused, miks K. V. ei saaks täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Väited väikesest toetusest lapsele isa poolt on paljasõnalised ning tõendamata
5.Kohus on teinud päringuid Eesti Töötukassale, Pensionikeskus AS-ile, Sotsiaalkindlustusametile. Saadud vastused kinnitavad võlgniku väiteid osalise töövõime osas, samuti nähtuvad päringu vastusest töövõimetoetuse ja töötasu hüvitise laekumise suurused (III kd, lk 23, 26). Võlgniku ülalpidamisel on 1 alaealine laps. Pensionikeskus AS vastuse kohaselt ei ole võlgnik esitanud raha väljavõtmise avaldust (III kd, lk 29).
Kohus on teinud ka kohtule kättesaadavatele registritele päringuid seoses võlgnikuga (II kd, lk 162 jj), mis kinnitavad võlgniku vara puudumisi. Kohtumääruse põhjendused
6.01.07.2022 jõustus Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), millega reguleeriti ka kohustustest vabastamise menetlus. Vastava seaduse rakendussäte- § 68 lg 2 sätestab: Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. Seega tuleb ka käesolevas menetluses kohaldada jätkuvalt varem kehtinud pankrotiseaduse sätteid, mis reguleeris kohustustest vabastamise menetlust.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 17.04.2017, so rohkem kui viis aastat tagasi.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad D OÜ ja S AS avaldasid, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur K. V. ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajad E AS, E AS, K OÜ ja O OÜ ei nõustu kohustustest vabastamisega. Ülejäänud võlausaldajad (7tk) ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud kohtule kättesaadav ning esitanud kohtule usaldusisiku aruande perioodide 2017 – 2022 kohta. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal kuni käesolevani töötanud (I kd, lk 64) ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Aruandest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud E AS nõude 128,40 euro ulatuses, E AS nõude 56,22 eurot, KT K. F. nõude 39,11 eurot, KT H. K. nõude 32,24 eurot, K OÜ nõude 67,90 eurot, L AS nõude 68,90 eurot, KT K. P. nõude 55,17 eurot, KT K. V. nõude 30,71 eurot, D OÜ nõude 38,04 eurot, S AS nõude 314,34 eurot, P AS nõude 94,95 euro ulatuses, O OÜ nõude katteks
15.04.2019 summas 2,53 eurot, kuid see tagastati 16.04.2019 seoses konto sulgemisega (II kd lk 119 ja pöördel), S AS-ile nüüdne võlausaldaja E AS 3,55 eurot ja T. J. 0 eurot, P OÜ-le 4,45 eurot. Kokku on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid 929,03 eurot kogunõudest 47542,45 eurot, mis teeb 1,95%. Võlgnik on esitanud nii enda kui oma alaealise lapse konto väljavõtted nelja aasta perioodide kohta. Võlgniku 15.04.2022 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik jätkuvalt Xxxx xxxx ning tema töötasu on vahelduv s.o alates 206,49 eurot kuni 1152,83 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik elab valla poolt rendile antud sotsiaalkorteris, mille eest tasub igakuiselt üüri ja kommunaalkulusid. Võlgnik on saanud perioodidel 07.02.2018-06.02.2019 ja 07.02.201906.02.2020 töövõimetoetust (III kd, lk 23). Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt avaldatu kohaselt on võlgniku keskmised püsikulud kokku 890-980 eurot kuus, so elukoht 111-300 eurot, toit 500 eurot, transport 50 eurot, kulu ülalpeetavale 100 eurot, muud kulutused 150 eurot. Igakuised kulud kannab võlgnik, võlgnik elab valla sotsiaalkorteris, mille eest tasub üüri. Võlgnik tasub kommunaalkulud. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras, arvestades siinjuures, et võlgnik elab koos alaealise lapsega ja kannab kõik kulud üksi. Võlgniku poolt esitatust nähtuvalt on võlgnik rahuldanud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajate nõudeid 929,03 euro ulatuses.
10.Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
11.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulisest majanduslikku olukorda, minimaalset töötasu, ei ole võlgnikul olnud piisavalt likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi suuremas ulatuses tasuda. Kohus nõustub, et võlgniku tervislik seisund ei pruugi olla kõige parem ning näidatud sissetuleku suurus raskendavad võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et
võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
12.Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“
13.PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
14.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“
15.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad K. V.i kanda.