Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

1

Tunnustatud nõue (eurodes)

Jrk nr.

Nimi

C.I.I (E.M.C)

28,89

H.B.D

5745

Võlgnik on kohtule esitanud aruande, mille kohaselt töötab ta üle aasta R majahoidjana ning saab töötasu 440 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik töövõimetuspensioni 673 eurot kuus ja puudetoetust 35 eurot kuus. Võlgnikul on rahalisi vahendeid Coop Pank AS-i arvelduskontol 211,58 eurot. Võlgniku püsikulud on igakuiselt 1055 eurot, s.o elukoha kulu 430 eurot, toidu ja ravimikulu 250 eurot ning transpordikulu 75 eurot. Igapäevased kulud kantakse perega solidaarselt. Võlgnik esitas kohtule ka kontoväljavõtted. Kohus küsis ka võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustusest vabastamiseks. Võlausaldajad seisukohta ei avaldanud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 10.08.2020, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse mõte seisneb selles, et võlgnik tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ning püüab võimalikult suures ulatuses võlgnevusi tasuda. Samuti peab olema võlgnik kohtule kättesaadav, esitama aruandeid ning andma infot enda varalise seisu kohta. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks 2

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Võlgnik ei ole esitanud vahearuandeid. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta ei teadnud, et pidi neid esitama. Kohus leiab, et kuigi võlgnik pidanuks esitama ka kohustustest vabastamise menetluse kestel aruandeid, on ta esitanud perioodi lõpul aruande ning seetõttu ei saa kohus teha järeldust, et võlgnik oleks menetlusest kõrvale hoidunud või oma vara varjanud. Kohus on võlgniku pangakonto väljavõtet analüüsinud ning kahtlasi tehinguid tuvastanud ei ole. Samuti ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnikul on varjatud sissetulek või vara. Võlgniku püsikulud on ökonoomsed. Erandlikke kuluartikleid kohus ei tuvastanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi maksnud. Ärakuulamisel põhjendas võlgnik seda töövõimetusega. Kohus palus võlgnikul esitada tõendid enda töövõimetuse kohta ja võlgnik need ka esitas. Sotsiaalkindlustusameti 15.12.2020 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul raske puue kestusega 07.02.2021-06.02.2023. Otsuse kohaselt vajab võlgnik igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus kõrvalabi ja järelvalvet igal ööpäeval. Eesti Töötukassa määras 14.12.2020 otsusega nr xxx võlgnikule töövõimetustoetuse seoses puuduva töövõimega. Sotsiaalkindlustusameti 31.01.2023 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul keskmine puue kestusega 07.02.2023-06.02.2025. Otsuse kohaselt esineb võlgniku igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus raskusi. Eesti Töötukassa määras 31.01.2023 otsusega nr xxx võlgnikule töövõimetustoetuse seoses puuduva töövõimega. Sotsiaalkindlustusameti 10.02.2025 otsusega nr xxx tuvastati võlgnikul endiselt keskmine puue. Eesti Töötukassa määras 29.01.2025 otsusega nr xxx võlgnikule töövõimetustoetuse kuni vanaduspensionieani seoses puuduva töövõimega. Kohus leiab, et võlgniku peamine ülesanne kohustustest vabastamise menetluses on tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida, et tasuda võimalikult palju võlausaldajate võlgnevusi. Sellest põhikohustusest saavad vabastada vaid erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et töövõime puudus on selleks asjaoluks, mis vabastab võlgniku kohustusest tegeleda tulutoova tegevusega. Kuna võlgnikul on tuvastatud raske kuni keskmine puue ja töövõimetus kohustustest vabastamise perioodi jooksul kuni vanaduspensionini, ei saa kohus võlgnikult nõuda, et võlgnik tegeleks tulutoova tegevusega. Võlgnik töötab praegu majahoidjana, mis töö iseloomu ja kestust arvestades on maksimaalne, millega võlgnik saab tegeleda. Sellest tööst saadav tulu ei ole aga piisav, et tasuda võlausaldajate võlgnevusi. Seetõttu ei pea kohus võlausaldajatele võlgnevuste mittetasumist võlgniku kohustuste süüliseks täitmata jätmiseks. Kuna võlgnikul on tuvastatud puue ja töövõimetus, võlgnik on oma varalise seisu kohta esitanud kohtule andmeid, neis küsitavusi ei ole kohtul tekkinud, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi süüliselt rikkunud. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 3

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M.B kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.