Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on poolte vahel 24.10.2021 sõlmitud äriruumide üürileping, mille alusel andis hageja kostjatele xxx hoones nr xxx korrusel asuva äriruumi kasutamiseks tähtajaga 31.10.2022. Kostjad ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostjad on jätnud tasumata üüri, kõrvalkulud, seadmete rendi ning leppetrahvid. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale I kätte kostja I enda poolt kohtule kinnitatud e-postile xxx ja kostjale II avaliku e-toimiku kaudu. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 465 eurot. Kokku soovib hageja kostjatelt menetluskuluna välja mõista 1165 eurot. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud kulusid summas 465 eurot 8 tunni eest tunnihinnaga 50 eurot, millele lisandub käibemaks järgnevalt: 1) materjali läbitöötamine, täpsustamine ja 22.02.22 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 1 tund ja 30 minutit (käibemaksu ei lisandu); 2) dokumentatsiooni kogumine ja läbitöötamine, asjaolude selgitamine, konsulteerimine, 27.05.22 hagiavalduse koostamine ja esitamine 5 tundi; 3) 30.05 kohtumääruse ja 16.06 kohtu kirja läbitöötamine, asjaolude selgitamine ning 15.06. täiendatud (nõude põhjalik lahti kirjutamine, üürilepingu lõppemise asjaolud ja nõude täpsustamine) ja 17.06. parandatud hagiavalduse

koostamine ja kohtule esitamine 1 tund; 4) hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 30 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 465 eurot ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks 1 tundi, mis on kulunud 30.05.2022 kohtumääruse ja 16.06.2022 kohtu kirja läbitöötamisele, asjaolude selgitamisele ning 15.06.2022 täiendatud hagiavalduse koostamisele, kuivõrd tegemist on olnud puuduste kõrvaldamisega, millist kulu ei oleks olnud, kui hageja oleks kohe esitanud puudusteta hagiavalduse. Sellist kulu ei saa välja mõista kostjatelt. Kuna kohus vähendab hageja esindaja ajakulu 1 tunni võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 7 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 405 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 1105 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjatelt hagejale välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.