Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Allar Kirikmäe
Määruse tegemise aeg ja koht
05. august 2022. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-6910
Tsiviilasi
V. K. (K.) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik
V. K. (isikukood xxx, aadress xxx)
Usaldusisik
A. L. (isikukood XXX, aadress XXX)
Võlausaldajad
A. L. (isikukood XXX) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood XXX) AS Liwathon E.O.S. (endine ärinimi AS Vopak E.O.S., registrikood 10715645) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud kuritegudes pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud registritest. Kohus ei ole tuvastanud seaduses sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võttes sealhulgas arvesse võlausaldajate vastuväidete puudumist. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi piisaval määral. Kohtule esitatud andmetest nähtub muuhulgas, et võlgnik töötab ja võlgnikule on tehtud töötasu väljamakseid X OÜ poolt. Võlgniku töötasu suurus ei ole oluliselt ületanud töötasu alammäära. Maksuja Tolliameti registrist nähtub, et võlgnikule on tehtud viimati väljamakse Osaühing X poolt, kes on võlgniku esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt võlgniku tööandja. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Maanteeameti registrist nähtuvalt ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Äriregistrist nähtuvalt ei ole võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 2-11-24696 p 19). Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud FiMS § 47 lg 1 tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on teinud tööd ja saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid arvestades võlgniku mõistlike kulusid (elukohale, söögile, transpordile, ravimitele), ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Sealhulgas kohus arvestab, et võlgnik on lähenemas pensionieale. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimaluse vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (FiMS § 49 lg 9). Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kuna kohus vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist, ei ole ka võimalik võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine. Kohus rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks (võlgadest vabastamiseks).
Vastavalt FiMS § 51 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib FiMS § 51 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.