Avaldaja (võlgnik): : J.M. (isikukood: XXX ; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX; e-post) Usaldusisik: V.S., telefon XXX, e-post:
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine ja usaldusisiku tasu otsustamine
Menetlustoimingu aeg
20.10.2025, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku J.M. (isikukood XXX) pankrot 30. oktoobril 2025.a kell 12.00 ja algatada J.M. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada J.M. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Tross, kelle kontaktandmed on: Tähe tn 104B, 50107 Tartu, telefon XXX, e-post: [email protected]
3.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.10.2026.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 24.11.2025 algusega kell 15.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis). Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Valga kohtumajas.
5.J.M. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi
võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt kohtumääruses).
9.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Mõista usaldusisiku tasu 594 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta V.S. (isikukood XXX) arvelduskontole nr EE862200221032852791 AS Swedbank.
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
15.Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
16.Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.M. (avaldaja, võlgnik) esitas 16.05.2025.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnik on lahutatud ja tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnik ei tööta, on lapsega kodune. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused summas 860 eurot ning väljaminekud on summas 795 eurot. Avalduse kohaselt tekkisid võlad seoses abielu lahutamisega ning uude elukohta kolimisega. Peale abielu lahutamist pidi võlgnik üürima eraldi korteri ja selle elamiskõlblikuks tegema. Soetama mööbli ja tegema hädavajalik remondi. Võlgnikul endal puudus selleks raha ja ta võttis kiirlaenu. Tagasimaksetega tekkisid raskused ning võlgnik refinantseeris eelmist võlga. See tekitas aga veel suuremas osas kulusid. Lõpuks pidi võlgnik ka üürikorterist loobuma ja kolima ema juurde. Võlad aga suurenesid. Võlgnik ei ole saanud töötada. 2022.a. sündis võlgnikul laps ja ta on lapsega kodus. Võlgnik on maksejõuetu ning ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Võlgnik otsib tööd ja soovib oma kohustusi täita. Kohustuste summa on 24802,74 eurot. Võlgnik palub kuulutada välja tema pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku suhtes on algatatud kõigi kohustuste alusel täitemenetlused.
3.Kohus võttis 27.05.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas J.M. usaldusisikuks V.S.. Usaldusisik esitas 03.07.2025 kohtule võlgniku varaja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ees rahalisi kohustusi kokku 25972,55 euro ulatuses. Suure osa võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Võlgnik ei tunnista nõudeid kõrvalnõuete osas. Võlgnikul puudub igasugune 2
kinnis- ja vallasvara. Võlgnikul on II sambasse kuuluvad pensionifondi osakud väärtusega umbes 1893 eurot. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on kahele lapsele makstav lapsetoetus, kokku kuus 160 eurot. Aastal 2023 on sissetulekuks olnud ka vanemahüvitis. Võlgnik elab üürikorteris, millega kaasnevad üüri- ja ühistule tehtavad maksed. Nende tasumiseks saab ta vallavalitsuselt toimetulekutoetust. J.M. on püsivalt maksejõuetu.
4.Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
5.Kohus pidas kohtuistungi 20.10.2025, kus osalesid J.M. ja usaldusisik V.S.. Võlgnik andis seletuse, et ta ei tööta ja tööd pole kusagilt saada. Kommunaalkulude tasumiseks saab ta sotsiaaltoetust kohalikult omavalitsuselt. Võlgnik kasutab oma lapse pangakontot. Tal on ka oma nimel konto, kuid sinna ei laeku midagi. Kriminaalasjas väljamõistetud summa on tasumata. Oma võlgasid on võlgnik ikka kunagi tasunud, aga tal ei ole endal arvepidamist selle üle, mis võlgade katteks ja kui palju on ta maksnud. Võlgnik arvab, et ta saaks ehk 100 eurot kuus võlgade katteks maksta. Lapse isa maksab veidi elatist, kohtu kaudu ei ole nõus lapse isalt elatist nõudma. Võlgnik soovib jätkuvalt tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu, võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).
7.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi enam kui 25 000 euro väärtuses. Vara võlgnikul puudub. Tema sissetulek on riiklikud lapsetoetused 160 eurot, kuna peres on kaks last. Muud sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Kõigi nõuete (v.a. kaks nõuet) alusel on alustatud täitemenetlused. Võlgnik J.M. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on prognoosinud võlgniku kohustuste täitmise võimalusi, võlgnikul tuleb leida töö ja sissetulek.
8.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja J.M. pankroti ja algatab J.M. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on küll kaalunud J.M. kohustustest vabastamise menetluse algatamise põhjendatust ja eesmärgipärasust, sest menetluse sisuks on võlgniku kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis tuleb seda otsida. Ja veel on võlgnikul kohustus teha võlausaldajatele eraldisi oma kohustuste täitmiseks. J.M. senisest elukäigust ja kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et võlgnikul puudub nii püsiva töölkäimise harjumus kui ka valmisolek enda pingutuste najal toime tulla. Võlgnik ei soovi täiendavat sissetulekut lapse isalt elatise nõudmise teel. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et lapse isa panus lapse ülalpidamiseks on umbes mõnikümmend eurot kuus. Ka ei kasuta võlgnik oma pangakontot ja tema sissetulekud-väljaminekud liiguvad läbi tütre nimel oleva pangakonto. Nähtub, et võlgnik teeb makseid kasiinole. Need on asjaolud, mis vähendavad eesseisva menetluse 3
tulemuslikkust. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
9.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Urmas Trossi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
10.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:
TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
11.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu
12.V.S. on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 855 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul J.M. maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh: - Kohtudokumentidega tutvumine, vestlused võlgnikuga, võlgniku nõustamine, teabepäringud e-registritesse 1,0 t - Päringud kohtutäituritele, võlausaldajatele, saadud andmete ja vastuste analüüs 4 t - Vara ja võlgade nimekirja koostamine, võlgnikult täiendava info küsimine, võlgniku nõustamine 3,5 t 4
-
Kohtuistungil osalemine 0,5 tundi.
13.Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt 1) Arvestada usaldusisiku tunnitasuks 95 eurot 2) tasu summas 855 eurot, käibemaksu ei lisandu.
PankrS § 150 lg 2, lg 1 p2 alusel maksta usaldusisiku tasu välja pankrotivarast.
Tasu maksta välja V.S. pangakontole EE862200221032852791 AS Swedbank.
Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta.
16.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.
17.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
18.PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
19.Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.
20.Usaldusisiku tasutaotluses ei ole märgitud, millistest allikatest peaks toimuma usaldusisiku tasu väljamaksmine. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub.
5
21.Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 5 1 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Menetlus on minimaalse keerukusastmega.
22.Kohus peab ajakulu 9 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu 594 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu määratakse 9 tunni eest 9x66= 594 eurot. Tasu tuleb välja maksta usaldusisiku pangakontole, nagu usaldusisik on taotlenud.
23.PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
24.Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.