Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgniku M M pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldaja Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 3842,07 eurot, võlausaldaja xxx nõue summas 40 000 eurot, võlausaldaja Kohtutäitur Kaire Põlts nõue summas 2780,37 eurot eurot ja võlausaldaja xxx nõue summas 66 647,78 eurot eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku M M kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: 

 

Võlausaldaja xxx (endine xxx) ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega teinud piisavalt pingutusi, et sellega tegeleda. Võlausaldaja palub lõpetada menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldajatel kohtutäitur Marek Laanemets ja xxx puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

14.06.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku M M ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tal ei ole sääste, elatub vaid pensionist, mis on 513 eurot kuus. Esialgu sai ta xxx, seejärel eelpensioni ja nüüd täispensioni. Tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik elab poja ettevõttele kuuluvas korteris. Võlgnik selgitas, et xxx võlgnevus tuleneb sõidukite müügihinna ja liisingu jäägi vahest. Võlgnik leiab, et sõidukid müüdi liiga odava hinnaga ja ta ei saanud selles kaasa rääkida. Võlgnik selgitas, et ei ole reaalselt võimeline suuremat sissetulekut teenima. Võlgnikul on xxx, mis tulenevad xxx ja mis on süvenenud. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 14.06.2022 andis võlgnik kohtule pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. 13.07.2022 esitas võlgnik kohtul palvel dokumendid, mis tõendavad tuvastatud töövõimetust ning tema sissetulekuid. Kohtumääruse põhjendused FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt FiMS § 49 lg-le 1. Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 6 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (FiMS § 49 lg 7). Kohus kuulas 14.06.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 14.06.2022 andis võlgnik kohtule FiMS § 49 lg 7 alusel võlgniku vande. FiMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja xxx vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajatel kohtutäitur Marek Laanemets ja xxx puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise osas. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et kogu kohustustest vabastamise menetluse on võlgnik viibinud töövõimetuspensionil, eelpensionil või pensionil. Võlgnikul on xxx, mis tulenevad xxx ja mis on süvenenud. Seda asjaolu on võlgnik tõendanud Sotsiaalkindlustusameti tõenditega. Kuni 31.08.20219 sai võlgnik töövõimetuspensioni 220 eurot kuus. Alates 01.09.2019 sai võlgnik eelpensioni summas 416 eurot kuus. Käesoleval hetkel saab võlgnik täispensioni summas 513 eurot kuus. Saadud sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalust võlausaldajatele väljamakseid teha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust ega tervislikust seisundist tulenevalt FiMS §-s 47 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku M M majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku M M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb M M tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et FiMS § 50 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. FiMS § 51 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib FiMS § 51 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. FiMS § 49 lgh 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 14 avaldab kohus teate M M kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.