Tsiviilasi nr. 2-21-122236
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
22.07.2022, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-122236
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ RoosnaS vastu 220 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline esindaja: jurist E. A. (e-post: xxx) Kostja: OÜ RoosnaS (registrikood 12960219, asukoht Lepalaane 26, Muraste küla, Harku vald, Harju maakond, 76905), seaduslik esindaja N. G., e-post xxx
esindajad
Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
220 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt RoosnaS 220 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt RoosnaS menetluskulu 647 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Välja mõista OÜ-lt RoosnaS viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 02.09.2021 kohtule hagi OÜ RoosnaS vastu 220 euro nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuulunud sõiduk numbrimärgiga XXX pargitud 23.08.2019, 07.12.2019, 07.12.2020, 28.01.2021 ja 06.07.2021 hageja opereeritavatele parkimisaladele Olümpia, Olümpia TAGA, Tallinna Lauluväljak, Mere parkla ja Veerenni X parkimistingimusi rikkudes, kuna 23.08.2019, 07.12.2020, 07.12.2020 ja 28.01.2021 ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba ega ei olnud alustatud mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi mobiilset parkimist. 07.11.2019 puudus sõiduki parkimiseks nõutav luba. Ka ei olnud eelviidatud kuupäevadel soetatud parkimispiletit parkimisautomaadist aladel, kus selleks võimalus on. 06.07.2021 parkis sõiduk selleks mitte ettenähtud kohale. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 220 eurot, millest 180 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja esitas 28.09.2021 vastuse kohtule, milles märkis, et kostja kasutas xxx kauba laadimiseks kohviku ukse lähedal olevat kohta kuivõrd garaaži värav ei avanenud. Kostja leiab, et kauba laadimise ajal ei olnud hagejal õigust talle trahvi teha. Kostja parkis terassialal, kus hagejal ei ole õigust trahvi teha. Menetluse käik 08.02.2022 toimunud kohtuistungil märkis kostja, et Olümpia ja Meritoni parkimisalal kehtib tal aastakaart. Hageja märkis, et üürileping Merkoga kehtib kogu alale. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on
piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kostjale kuulunud sõiduk numbrimärgiga XXX oli 23.08.2019, 07.12.2019, 07.12.2020, 28.01.2021 ja 06.07.2021 pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele Olümpia, Olümpia TAGA, Tallinna Lauluväljak, Mere parkla ja Veerenni x. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Veerenni x parkimisalal oli hagejal kostjale õigus trahvi teha või mitte. Kostja väitel tegi hageja kostjale trahvi kauba laadimise ajal ning terrassialal ei olnud hagejal õigust trahvi üldse teha. Hageja lähtub 2017.a sõlmitud lepingust Merkoga, mis kehtis kogu alale. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud väidet, et leppetrahvi tegemise ajal toimus kaubalaadimine. Liiklusseaduse § 2 p 52 esimese lause kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Kohtu hinnangul peab kauba laadimise toimumine olema nähtav ka teistele isikutele, et oleks arusaadav, et auto on peatunud korraks kauba laadimiseks. Kostja on esitanud foto, millest nähtuvalt on auto armatuurlaual asetatud kauba laadimise silt (dtl 180). Kohtu hinnangul ei tõenda antud foto, et leppetrahvi tegemise ajal toimus kauba laadimine, kuivõrd hageja poolt esitatud fotodelt, mis on tehtud vahetult peale leppetrahvi tegemist (dtl 129-130), kaubalaadimise silti auto armatuurlaual ei nähtu. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et tal oli õigus teha leppetrahvi alal, kus parkis kostja sõiduk. Nähtuvalt AS-i Merko Ehitus ja hageja vahel sõlmitud lepingu väljavõttest ja lepingu lisast nr 1 olevalt asukoha plaanilt on maa-alal 37 kinnistut ning maa-ala on lisas nr 1 piiritletud punase joonega (dtl 242-244). Seega on hageja tõendanud, et hagejal oli õigus antud parkimisalal ka alal, kus parkis kostja sõiduk, parkimist korraldada ja parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi nõude esitada. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostjal Olümpia ja Meritoni parkimisalal aastakaart. Kostja on esitanud tõendina kuvatõmmise, millest on näha, et sõidukil XXX on parkimisluba Meritoni Spordiklubi alal EP203 (dtl 258-259). Kohus on seisukohal, et antud luba ei tõenda, et kostjal oli õigus parkida antud aladel leppetrahvide tegemise ajal – 2019. aastal. Nähtuvalt loast, on selle kehtivus 18.05.2021 – 17.05.2022. Olümpia parkimisalal (EP16) ja Olümpia TAGA parkimisalal (EP48) on sätestatud parkimistingimuste p-s 4, et sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või - luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga (dtl 133-138). Seega kui kostjal oli ka kehtiv luba, oli tal kohustus vastav luba asetada sõidukis nähtavale kohale, mida kostja teinud ei olnud (dtl 87 – 92, 95-102). Hageja poolt esitatud fotodelt (133-149) on näha, et Olümpia, Olümpia TAGA, Tallinna Lauluväljak, Mere parkla ja Veerenni x parkimisalade puhul on tegemist tasuliste parkimise aladega (Tsoonid EP 16, EP48, MERE ja EP 63), parkimistasu suurus ja märk EUROPARK. Parklates on nähtaval kohal ka parkimistingimused. Hageja on seega tõendanud, et Olümpia, Olümpia TAGA, Tallinna Lauluväljak, Mere parkla ja Veerenni x parkimisalade puhul on tegemist tasuliste parkimisaladega.
Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Parkimistingimustest nähtuvalt OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel loetakse sõiduki parkimisega sõiduki kasutaja nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Parkimistingimuste kohaselt kohustub sõiduki kasutaja pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimiseõigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Tasuta parkimisel tuleb sõiduki esiklassil või armatuurlaual nähtaval kohal asetseval parkimiskellal parkimise algus fikseerida. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid (dtl 85-86, 93-94, 103-104, 112-113, 119-120, 127-128) parkimistingimuste korra kontrollimisel 23.08.2019, 07.11.2019, 07.12.2019, 07.12.2020, 06.07.2021 ning esitanud kostjale leppetrahvide nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt (dtl 87,96-97, 107, 115, 124, 130) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitungid. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide paigutamist kostja autole. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel lepinguid, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõuded tasunud. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 156). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 180 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 220 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 220 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 75 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 5 tunni ja 46 minuti ulatuses hinnaga 80 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. Esindajakulu 552 eurot (sh käibemaks) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 647 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.