Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Taimetoidurestoran Inspiratsioon OÜ esitas 29.04.2022 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 04.05.2022 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku juhatuse liige halduri päringutele vastuseid ega raamatupidamisdokumente ei esitanud, samuti on võlgnikul tegemata majandustegevuse viimaste kuude raamatupidamine. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi summas 63 435,67 eurot. Võlgniku kolmel pangakontol on kokku 193,83 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt muu vara puudub. Seega puudub võlgnikul vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puuduvad võlgnikul võimalused täiendavate vahendite hankimiseks, kuna ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Võlgnikul puudub igasugune vara täitmaks erinevaid kohustusi ja ettevõtte kohustuste maht on ulatuslik. Eeltoodust tulenevalt asub haldur kindlalt seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Vara tagasivõitmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi summas 63 435,67 eurot ning see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetus võib olla tingitud muust asjaolust PankrS § 22 lg 5 mõttes, aga ei saa ka välistada, et tegemist võib olla raske juhtimisveaga ja/või kuriteoga. Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Äriühingul puudub vara, mis kataks olemasolevaid kohustusi. Puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilise isiku tervendamiseks. Seega, kuna käesolevas menetluses pankrotivara ei kata kohustusi ja majandustegevus võlgnikul puudub, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega ning välja tuleb kuulutada pankrot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lõikele 1, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandal isikul tuleks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot. 24.05.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot tähtajaga 03.06.2022 ning avaldas 24.05.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohus tegi 24.05.2022 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 konkurentsiametile ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus andis konkurentsiametile tähtaja 15 päeva avaliku uurimismenetluse alustamise otsustamiseks ja kohtu teavitamiseks. Konkurentsiamet antud tähtaja jooksul kohut avaliku uurimismenetluse alustamisest ei teavitanud. 31.05.2022 esitas võlgniku juhatuse liige taotluse avalduse menetlusest loobumiseks. 29.06.2022 kohtukirjaga selgitas kohus võlgnikule, et pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, mh teinud kindlaks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku ainuke vara on pangakontodel olev 193,83 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu tasumiseks, andis kohus 29.06.2022 kirjaga võlgnikule tähtaja pankrotiavalduse loobumisest vastuvõtmiseks ajutise halduri tasu katteks kohtu deposiiti ajutise halduri tasu 2040,48 euro tasumiseks. Võlgnikul tuli ajutise halduri tasu tasuda hiljemalt 07.07.2022. Võlgnik ajutise halduri tasu ei tasunud. 29.06.2022 kirjaga andis kohus ajutisele pankrotihaldurile tähtaja küsida võlgniku suurematelt võlausaldajatelt seisukohta võlgniku loobumise avalduse osas. Haldur esitas kohtu nõudele vastuse

13.07.2022, milles märkis, et võlausaldaja CH Konsultatsioonid OÜ on teada andnud, et neile võlgnevusi 04.07.2022 seisuga ei ole. AS-il Kaupmees ja KO ning Pravi Investeeringud OÜ-l ei ole vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamise osas. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet ning BonSoya OÜ leiavad, et pankrotiavalduse tagasi võtmine ei ole põhjendatud. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada. Kolm võlausaldajat ajutise halduri päringule ei vastanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara peale pangakontol oleva 193,83 euro puudub. Kohustusi on haldur tuvastanud 63 435,67 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu. Kohus leiab, et võlgniku seadusliku esindaja taotlus avaldusest loobumiseks tuleb jätta vastu võtmata, kuivõrd ajutine pankrotihaldur tuvastas võlgniku maksejõuetuse ning seaduse kohaselt ei saa võlgnik maksejõuetuna tegutseda. Nii äriseadustiku (§ 180 lg 51 ) kui ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (§ 36) kohaselt ei või äriühing maksejõuetuna tegutseda ning võlgnikul on kohustus esitada pankrotiavaldus. Võlgnik ei ole tasunud ka ajutise halduri tasu kohtu deposiiti. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 13 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130,8 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 1700,40 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 5 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Tasu suurus 13 tunni ja 130,8 euro suuruse tunni tasu puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära (654 eurot) ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ (registrikood 10872882) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme X vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.