2-22-102518 Narva linn, Raudsilla tn 10 korteriühistu avaldus OÜ Peremaakler vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
Hagita menetlus
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
12.07.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 (registrikood 80180826 asukoht xxx), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Puudutatud isik: Osaühing Peremaakler (registrikood: 11523072 asukoht: xxx), seaduslikud esindajad T N , V L
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 avaldus Osaühingu Peremaakler vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista Osaühingult Peremaakler korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 kasuks võlgnevus summas 761,18 eurot.
3.Välja mõista Osaühingult Peremaakler korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 kasuks viivis seisuga 16.03.2022 summas 120,01 eurot ning viivis alates 17.03.2022 kuni põhinõude (761,18 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista Osaühingult Peremaakler korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 kasuks menetluskulud summas 478 eurot.
6.Välja mõista Osaühingult Peremaakler korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (478 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(4)
2-22-102518 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemisel peab taotleja selleks, et järgida seaduses toimingu tegemiseks antud tähtaega, esitama tähtaja kestel nii menetlusabi taotluse kui ka tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Vajadusel annab kohus kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, väljaarvatud juhul, kui taotlus esitati põhjendamatult või ainult tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10, esitas avalduse Osaühingu Peremaakler vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Puudutatud isik oli kuni 27.08.2021 korteriomandi asukohaga xxx, omanik ning võlgnevus on tekkinud alates jaanuarist 2020 ja on 16.08.2021 seisuga 761,18 eurot. Ajavahemikul 01.01.2021 kuni 16.08.2021 ei teinud puudutatud isik korteriühistule mitte ühtegi makset. Ainus makse laekus pärast korteri müüki avalikul enampakkumisel kohtutäituri arvelduskontolt.
2.Puudutatud isiku võlgnevus igakuiste kulude põhjal on järgmine: põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0,40 eurot/ruutmeeter (kuni aprillini 2021) vastavalt 03.06.2020 üldkoosoleku protokollile ja alates maist 2021 0,45 eurot/ruutmeeter vastavalt 25.05.2021 üldkoosoleku protokollile; tasu keskkütte tarbimise eest teenuse osutaja esitatud arvete alusel ruutmeetripõhise arvestusega; tasu gaasitarbimise eest vastavalt korteriomaniku tegelikult tarbitud kogusele; eraldised remondifondi arvestusega 0,24 eurot elamispinna ühe ruutmeetri kohta; sihtfinantseerimine 25 eurot vastavalt 03.06.2020 ja 25.05.2021 üldkoosolekute otsustele.
3.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS), võlaõigusseaduse (VÕS) ja avaldaja põhikirja järgi on puudutatud isikul kohustus makseid tasuda. Kuna puudutatud isik on maksekohustust rikkunud, on avaldajal VÕS § 101 lg 1 punktile 6 tuginedes õigus nõuda viivise maksmist kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Avaldaja palub välja mõista Osaühingult Peremaakler võlgnevuse summas 761,18 euro, viivise seisuga 16.03.2022 summas 120,01 eurot ja viivise alates 17.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk 0,022% päevas summalt 761,18 eurot kuni selle täieliku tasumiseni, samuti jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik avaldust ei tunnista, sest korteriühistu ei ole võtnud arvesse kohtutäiturilt saadud summat ja nõue on tõendamata. Puudutatud isik on seisukohal, et tal võlga ei ole. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
6.12.07.2022 toimunud kohtuistungile puudutatud isiku esindaja ei ilmunud ega teavitanud ka kohut mõjuvast põhjusest tulemata jäämiseks. Avaldaja taotles avalduse sisulist läbivaatamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 2(4)
2-22-102518
8.Vastavalt KrtS § 29 lõikele 2 ja TsMS § 613 lg 1 punktile 4 vaadatakse asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Kinnistusraamatust nähtuvalt oli Osaühing Peremaakler korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanik alates 28.08.2014 kuni 27.08.2021. Sel perioodil oli Osaühing Peremaakler KrtS § 1 lõike 4 alusel korteriühistu Narva linn, Raudsilla tn 10 liige.
10.KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
11.Korteriühistu on sõlminud lepingud Aktsiaseltsiga N S sooja tarbimiseks, AS-ga E G gaasi tarbimiseks, OÜ-ga E jäätmeveoks, V E OÜ-ga elektrienergia tarbimiseks, Aktsiaseltsiga N V vee tarbimiseks ning D B A/S-ga laenulepingu renoveerimistöödeks. Avaldaja on esitanud ka korteriomanike üldkoosolekute protokollid 2020. ja 2021. aasta majandustegevuse kava kinnitamise kohta.
12.KrtS § 40 lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Avaldaja põhikirja punktid 3.11‒3.14 kohustavad ühistu liiget tasuma sihtotstarbelisi makseid kaasomandi majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks, makseid kaasomandi üldiste kommunikatsioonide kaudu tarbitud teenuste eest vastavalt korteriomandi üldpindala suurusele, mõõtmisseadme näidule või korteriomandis elavate inimeste arvule, gaasi ja vee eest vastavalt mõõtmisseadme näidule ning plaanitud makseid vältimatu remondi eest kaasomandi säilitamiseks.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Avaldaja on kohtule esitanud võla suurust ja arvestamist puudutavad dokumendid: avaldaja sõlmitud lepingud, puudutatud isikule esitatud arved ja võlaarvestuse. Võlasumma arvutamisele puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole, väljaarvatud kohtutäiturilt laekunud summa osas. Avaldaja arvutustest on näha, et kohtutäiturilt laekunud 645 eurot on võlasummast maha arvatud. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks avaldaja nimetatud perioodil korteriühistu arveid tasunud, samuti ei ole ta toonud välja nagu oleks avaldaja makstavad summad jaotanud korteriomanike vahel valesti.
15.Seega leiab kohus, et perioodil jaanuar 2020 kuni august 2021 esitatud arvete, avaldaja sõlmitud lepingute, majanduskavade ning avalduses toodud arvestuse alusel on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 3(4)
2-22-102518 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 761,18 eurot, viivise kuni 16.03.2022 summas 120,01 eurot ja viivise alates 17.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
20.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud summas 515 eurot. Avaldaja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv summas 65 eurot, õigusabikulud 420 eurot ning dokumendi tõlkimise kulud 30 eurot.
21.Avaldaja menetluskulude nimekirjas on muuhulgas õigusabi maksekäsu avalduse koostamise eest summas 40 eurot. TsMS § 4842 järgi hüvitatakse avaldaja menetluskulu maksekäsu menetluses 20 euro ulatuses. Nimekirjas on ka arvutusviga ‒ kohtuistungil osalemise eest on avaldaja märkinud ajakuluks 0,3 tundi hinnaga 100 eurot/tund ning saanud tulemuseks 50 eurot. Kolmandik tunnist ehk 20 minutit annab tunnihinda arvestades tulemuseks 33 eurot. Muus osas leiab kohus, et avaldaja menetluskulud on tõendite mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 478 eurot, sealhulgas riigilõivu 65 eurot, õigusabikulud 383 eurot ja tõlkimise kulu 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.