lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-9281/5

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 19.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-22-9281/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner

Määruse avalikult teatavaks tegemise ja koht

19. juuli 2022 a kell 16:45, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-9281

Tsiviilasi

Võlgniku X pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, pankrotitunnistus nr 36, tegevuskoht: Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond; telefon: 443 1313, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot.

Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotihalduritunnistus nr 36, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: [email protected].

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 17. august 2022 algusega kell 12.30 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, II korruse saalis nr 3.

Kohustada võlgnikku X ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata X ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), millest x eurot (lisandub käibemaks x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot (lisandub käibemaks

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-22-9281 x eurot) mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS), mille kaudu haldur tegutseb. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur temale määratud tasu osas esitada 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 23 lg 7, § 32 lg 1, TsMS § 661 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 21.06.2022 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, millises palub välja kuulutada enda suhtes eraisiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Avalduses esitatud asjaoludel sattus võlgnik makseraskustesse 2021 aasta lõpu poole pärast seda, kui avaldaja abikaasa lahkus pere juurest. Laenu võttis avaldaja selleks, et teha korteris remonti ning pärast abikaasa lahkumist ei võimalda avaldaja sissetulek katta tema ja alaealiste laste igapäevaseid kulutusi ning tasuda laenukohustusi. Avaldajal puudub registervara, tema sissetulekuks on brutotöötasu ca 750 eurot kuus ja riiklikud peretoetused 120 eurot kuus. Avaldaja on pöördunud kohtusse alaealiste laste elatise nõudega, milline menetlus ei ole veel lõppenud. Avaldajal on avalduse esitamise seisuga kohustusi vähemalt 29 390,64 eurot, millele lisanduvad viivised.
2.Kohus võttis 28.06.2022 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku (edaspidi haldur), määras pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused (nende olemasolu korral) ning keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamise. Käsutuskeelu kohaldamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande nr 1941692).
3.Haldur esitas kohtule 13.07.2022 ajutise halduri aruande, millises jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Aruande ja selle lisade kohaselt on võlgnikul kohustusi 4 võlausaldaja ees kokku vähemalt 16 361,30 euro eest, millest 4608,10 eurot on sissenõutavad. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatavad viivised. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgnikul registervara ja muud vara olemasolu. Võlgnik töötab brutosissetulekuga ca 750 eurot kuus. Tema sissetuleku arestimisel tuleb arvestada sellega, et tal on x alaealist last, millest lähtuvalt tema sissetulekut saaks arestida vaid vähesel määral. Halduri hinnangul on võlgnikul vara kokku väärtuses 0,00 eurot. Registriosakonna andmetel Xl seosed äriühingutega puuduvad. Kinnistusameti andmetel X nimele kinnisasju registreeritud ei ole ega ole ka varem olnud. Transpordiameti andmetel X nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris aruande koostamise seisuga registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul on tema nimele olnud registreeritud üks sõiduk: sõiduauto xxx, registrimärk xxxxxx, 1998vl, sõiduk omandati 22.10.2015 ja võõrandati 22.03.2019, sõiduk on praeguseks lammutatud. X on käesoleval ajal märgitud kahe sõiduki kasutajaks, millest ühe vastutavaks kasutajaks on endine abikaasa Y ning teise vastutavaks kasutajaks on tema ema C. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt seisuga 04.07.2022 võlgnikul maksuvõlga ega maksuvõla ajatamise otsuseid ega graafikuid ei ole. Ettemaksu konto saldo on 6,12 eurot. Edastatud 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-9281 andmetest nähtub, et võlgnik on alates 2018 aastast deklareerinud maksustatavat tulu brutona kokku järgmiselt: 2019 aastal 6668 eurot (keskmiselt 556 €/kuus), 2020 aastal 6801 eurot (keskmiselt 567 €/kuus), 2021 aastal 10 834 eurot (keskmiselt 903 €/kuus), sh 3446,12 eurot (bruto) pensionikeskuse poolt väljamakstud II samba raha ja 2022 aastal jaanuar-mai oli brutotasu kokku 2391 eurot (keskmiselt 478 €/kuus). Täitemenetluse registri andmetel X suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Portaali Ametlikud Teadaanded andmetel ei ole võlgniku suhtes toimunud/väljakuulutatud enampakkumisi. Võlgnikul on Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr EExxx, konto jääk 0,57 eurot ja hoiukonto nr EExxx. Pensionikeskuse andmetel oli võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga), kuid esitas osakute väljamaksmise avalduse, mille alusel laekus septembris 2021 tema kontole osakute netoväärtus kokku summas 2 747,55 eurot. Võlgnik ei ole liitunud 3.sambaga. Avalik kohtulahendite register võlgniku nime või isikukoodi järgi võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajasta. Kehtivad teenuselepingud on sõlmitud Elisa Eesti AS-ga ja Alexela AS-ga. Võlgnevused puuduvad. Haldur toob välja, et alates 2019 aastast on võlgnik pidevalt töötanud. Kuni detsembrini 2019 töötas ta xxxxxx xx-is, keskmise netotasuga ca 500 eurot kuus, seejärel 2 kuud xxxxxxxx xxxxx xx-s ning alates veebruarist 2020 kuni märtsini 2022 kliendihaldurina xxxxxxxx xx-s, keskmise netotasuga 550 eurot kuus. Aprillis 2022 asus võlgnik tööle xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx. Tööleping on sõlmitud tähtajalisena kuni 07.10.2022, katseaeg lõppes 07.07.2022. Laene hakkas võlgnik võtma alates aprillist 2020. Algselt võttis ta laene Placet Group OÜ-st 50-100 eurot korraga, kuid 23.07.2020 näiteks ka 1800 eurot. Alates augustist 2020 hakkas võlgnik võtma laene paralleelselt ka Monefit Estonia OÜ-st. Bondora AS-st võttis võlgnik esimese laenu 11.05.2021 summas 3200 eurot, millest 929 euro ulatuses tasus koheselt kohustusi Monefit Estonia OÜ ees. Bigbank AS-st võttis võlgnik laenu kokku 11 460 eurot, millest tema kontole laekus 21.07.2021 6550,26 eurot ning ülejäänu arvelt refinantseeriti kõik kohustused Bondora AS ees. Kokku on aprillist 2020 kuni veebruarini 2022 võlgniku kontole laekunud laenumakseid ca 45 korral, laekumise suurusega 50-6550 eurot. Juulis 2021 laekusid võlgniku kontole sissetulekuna töötasu ca 550 eurot, peretoetus 120 eurot ja lapse sotsiaaltoetus 161 eurot, ehk kokku 831 eurot (neto), samal ajal moodustasid tagasimaksed Placet Group OÜle, Monefit Estonia OÜ-le ja Bondora AS-ile enne Bigbank AS-st laenu võtmist juba kokku ca 400 eurot kuus, mis ilmselgelt ületab mõistliku maksevõime piire. Eelnevast nähtub, et võlgnik hakkas algselt laene võtma pigem jooksvate kulude katteks. Hiljem kasutas laene jooksvateks kuludeks ja ka varasemate laenude tagasimakseteks. 2021 keskel võetud suuremad laenud kulusid võlgniku sõnul ca 9000€ ulatuses korteri remondile. Ajutise halduri hinnangul on X maksejõuetuse peamisekspõhjuseks vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine, sh igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgnik on üritanud laene ümber struktueerida pikaajaliseks laenuks (Bigbank AS laenu tähtaeg 15.07.2031), kuid täies ulatuses ei ole see õnnestunud. Placet Group OÜ nõue on viimase kuu jooksul muutunud sissenõutavaks ja võlausaldaja on selle loovutanud inkassofirmale. Kuigi võlgniku tegelik maksevõime ei vastanud tingimustele juba varasemalt, siis maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2021 aasta lõpus. Pankrotiseaduse mõistes on X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutava vara olemasolu ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid PankrS § 109 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-9281 lg 1 mõistes. Pankroti väljakuulutamise alternatiivina on ajutine haldur analüüsinud ka võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsust ja laenude refinantseerimist ning jõudnud järeldusele, et X oma praegusi kohustusi sissetuleku arvelt tavapäraselt täita ei suuda, sh ei suuda rahuldada Aktiva Finants OÜ sissenõutavaks muutunud nõuet summas 4408,10 eurot. Võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võimaliku ümberkujundamiskava maksed ületaksid võlgniku maksevõimet ning laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna võlgnikule jõukohase tähtaja ja intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Halduri hinnangul ja kogutud andmetel alusel on võlgnik PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, mistõttu tuleb halduri hinnangul X pankrot välja kuulutada, haldur on andnud nõusoleku enda jätkamiseks pankrotihaldurina. X pankrotimenetluses kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks x tundi, arvestusega x eurot/tunnis (lubatud kuni x€). Haldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot), millest x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE861010902001530007.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada X (X) pankrot füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud PankrS § 171 lg 11 alusel. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 16 361,30 eurot, millest 4608,10 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kohustused tõenäoliselt suurenevad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavate viiviste arvelt. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 0,00 eurot, töötasu keskmiselt 478 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei kata võlgniku sissetulek tema kohustusi, kuna võlgnikul on ülalpidamisel x alaealist last, kelle osas lahuselav vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning andis kohtule PankrS § 170 lg 2 sätestatud kinnituse, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kuigi kohus kahtleb, arvestades võlgnikul väljakujunenud maksevõimet ületavat elustandardit, võlgniku suutlikuses täita enda kohustusi kohustuste vabastamise menetluses, ei ole see aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul kergekäeliselt ja mõtlematult laenude võtmine jooksvate vajaduste katteks hindamata piisavalt enda majanduslikku võimekust kohustusi täita. 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-9281 Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et TsMS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Kohus kooskõlastas võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja pankrotihalduriga.

5.Täitemenetluse lõpetamisest. Kohus 28.06.2022 määrusega peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Ajutine haldur on selgitanud välja, et võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Kohus selgitab, et kohtul ei ole tulenevalt täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse regulatsioonist alust otsustada täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus võlgniku suhtes lõpeb ning kohus ei pea võtma selleks vastu eraldi otsust. Kohus peab PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustama täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

(TMS)

§- s 51 sätestatule. Kuna kohtule ei ole selliseid asjaolusid avaldatud, kohus täitemenetluse jätkamiseks otsustust ei tee ning kohtutäituritel tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpetada seaduse alusel (TMS § 48 lg 1 p 8 koosmõjus § 51 lg-ga 1).

6.Menetluskulud. Vastavalt PankrS § 31 lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Ajutisel halduril on PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur on tasu taotluses teinud tasuarvestused määras x eurot tunnis (lubatud kuni x eurot), millele lisandub käibemaks. Haldur palub x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot hüvitada riigi vahendite arvelt ja x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, millest tulenevalt esineb alus halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest seaduses sätestatud määras, so x eurot + käibemaks KMS § 15 lg-s 1 sätestatud määras, so 20% summas x eurot, kokku x eurot.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-9281 Ülejäänud ajutise halduri tasu väljamakse tuleb PankrS § 146 lg 11 ja § 150 lg 1 p 2 alusel teha pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja