Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-2471

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Themis Õigusbüroo osaühing (OÜ) esitas Harju Maakohtule avalduse R M väljakuulutamiseks.

pankroti

Pankrotiavalduse kohaselt 10.11.2020 tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-125040, millega mõistis võlgnikult R Mlt G Gi kasuks välja rahalise nõude, kohustades võlgnikku tasuma põhinõude summas 2500 eurot, intressid summas 1000 eurot, viivised määraga 0,02% päevas alates 25.12.2019-29.05.2020 summas 85.26 eurot, viivised alates 01.07.2020-10.11.2020 summas 66.50 eurot ning jooksvad viivised määraga 0,02% päevas alates 11.11.2020 kuni põhinõude tasumiseni, riigilõivu summas 113.03 eurot ning menetluskulud summas 20 eurot. Kohtumäärus on jõustunud. Endine võlausaldaja G G on nõudeõiguse võlgniku vastu loovutanud võlausaldajale 13.05.2021. Nõude loovutamisest uuele võlausaldajale on võlgniku teavitatud ning võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid nõude loovutamisele. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 12.11.2020 kohtutäitur E V vahendusel. Avaldaja esindaja on kohtutäiturile esitanud päringu, paludes ülevaadet käimasoleva täitemenetluse käigust ning kohtutäituri hinnangut menetluse perspektiivikuse osas. 11.02.2022 väljastas kohtutäitur täitemenetluste käigu kohta teate alljärgnevalt: kohtutäitur on täitemenetluse algatanud 12.11.2020. Täitemenetluses ei ole laekumisi toimunud. Võlgniku suhtes on varasemalt algatatud 2 täitemenetlust. Kuivõrd nõude rahuldamisi toimunud ei ole, siis ilmselt võlgnik enda võlgnevusi ei maksa. Võlgniku elukoht on Eestis. Võlgnik ei ole II samba väljamaksmise avaldust esitanud. Kuivõrd võlgnik

2-22-2471 ametlikult ei tööta ning tal puudub ka registervara, siis hindab kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi väikeseks. Võlausaldajal pole võimalik teha eelneva info põhjal muid järeldusi kui et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees kokku 4015.79 eurot, nõue on selge ja tuleneb jõustunud kohtumäärusest, mis pole vaieldav. PankrS § 10 lg 1 järgi peab põhistama võlgniku maksejõuetuse. Võlausaldajal on võimalik põhistada võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäituri infost nähtub, et võlgnikul puudub töökoht ning registervara, mistõttu on nõude rahuldamise perspektiiv väike. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust 12.11.2020. Praeguseks hetkeks on täitemenetluse alustamisest möödas enam kui 1 aasta ja 3 kuud, kuid võlakohustuse katteks ei laekumisi toimunud ei ole. Võlausaldajal pole võimalik teha muid järeldusi, kui et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seega on eelneva põhjal kogumis tõendatud asjaolu, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlausaldaja osutab, et sellest tulenevalt on täidetud PankrS § 10 lg-s 1 toodud eeldus ning võlausaldaja tugineb PankrS § 10 lg 2 p-s 2 toodud põhistustele. Eeltoodud info põhjal leiab võlausaldaja, et võlgnik ei täida Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poolt 10.11.2020 tehtud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-125040 tulenevat nõuet, st rikub seda teadlikult. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik ei kinnipidamisasutuses ega ka töövõimetu. Käesolevaks ajaks on ilmselge, et võlgnik nõuet vabatahtlikult ei täida ning nõude täitmine täitemenetluses on olnud edutu, sh perspektiivitu. Pankrotiavalduse esitamine on mõistlik, sest võlgnikul puudub töökoht ja registervara ning kohtutäituri hinnangul on täitemenetluse perspektiiv väike. Eeltoodut arvesse võttes esinevad igakülgselt piisavad ja selged nii faktilised kui formaalsed alused võlgniku maksejõuetuse olemasolus ning selle väljakuulutamiseks. Arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud ega tasunud võlgnetavat summat ka pärast täitemenetluse algatamist. Samuti, et võlausaldaja on põhistanud nõude olemasolu, on kohtul võimalik võlgnik lugeda maksejõuetuks ning sellest tulenevalt seada talle seadusega ettenähtud piirangud vältimaks edasiste kahjude tekitamist teistele isikutele. RLS § 59 lg 9 alusel on võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel läbi e-toimiku tasunud riigilõivu 420 eurot. Võlausaldaja on avalduse esitamisel kandnud menetluskulusid õigusteenusele. Pankrotiavalduse esitamiseks on avaldaja kandnud kulusid kahe tunni eest. Riivits legal&finance OÜ osutab õigusteenust tunnitasuga 115 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Materjalide läbitöötamiseks ja avalduse koostamiseks ning esitamiseks on kulunud 2h ehk 230 eurot. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja jätta võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. 02.03.2022 määrusega on Harju Maakohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja kohustanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 2000 eurot.

2-22-2471 11.03.2022 on võlausaldaja tasunud kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 29.04.2022 määrusega on kohus kohustanud võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. 03.05.2022 on võlgnikule pankrotiavaldus ja asja materjalid kätte toimetatud. Võlgnik ei ole oma kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele esitanud. Harju Maakohtus on 30.05.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik alates 20.07.2020 Eesti Töötukassas töötuna arvel. Toetusi talle ei maksta. Igakuine sissetulek võlgnikul puudub. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus A M’ga (xxx) alates xxx. Abikaasade poolt valitud varasuhteks on varalahusus. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul järeltulijad puuduvad. Võlgniku esindaja J U’i poolt esitatud vastuse kohaselt sattus võlgnik makseraskustesse kui püüdis hakata tegelema äritegevusega, kuid puuduva oskuse tõttu ei saanud hakkama ning võlad hakkasid tekkima. Seoses tervise halvenemisega, ei ole võimalik olnud täiskohaga töötada ega võlgnevusi kustutada. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esindaja Tanel Riivits’a esitatud andmete kohaselt on 10.11.2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-125040 võlgnikult välja mõistetud rahaline nõue summas 3784.79 eurot G G kasuks. G G on loovutanud nõude 13.05.2021 Themis Õigusbüroo OÜ-le. Pankrotiavalduse esitamise seisuga, 15.02.2022, on nõue võlgniku vastu 4015.79 eurot. Võlgniku suhtes alustati 12.11.2020 kohtutäitur E V juures täitemenetlus, milles laekumisi ei ole toimunud. Samuti on varasemalt alustatud 2 täitemenetlust, milles ka puudusid laekumised. Arvestades olemasolevat infot järeldab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksu- ja Tolliameti 07.06.2021 vastuse kohaselt on perioodil 01.09.2017-31.01.2021 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted: 2017. a Xxx OÜ september-detsember summas 3540 eurot; 2018. a Xxx OÜ, jaanuar-mai summas 3120 eurot; OÜ Xxx, 12703600, juuli-oktoober summas 3896.05 eurot; 2019. a Xxx OÜ juuni summas 1385.10 eurot; xxx OÜ september summas 733.92 eurot; OÜ xxx detsember summas 77.15 eurot; 2020. a OÜ xxx jaanuar-veebruar summas 1391.02 eurot; OÜ xxx august summas 236 eurot; OÜ xxx, september-oktoober summas 759.50 eurot; Eesti Töötukassa mai-detsember summas 2003.08 eurot; 2021.a Eesti Töötukassa jaanuar summas 316.20 eurot. Võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku kohta avaldatud andmetega avalikes andmebaasides, teinud päringuid pankadesse, liisingettevõtetesse, maanteeametile, kontrollinud vara olemasolu kinnistusregistrist ning äriregistris. Samuti on ajutine pankrotihaldur edastanud võlgnikule teabenõude. Ajutine pankrotihaldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto väljavõtte SEB Pank AS-is ja Swedbank AS-is. SEB Pank AS-is on ajutisele pankrotihaldurile edastatud kontoväljavõte perioodi 06.06.2017-08.08.2018 kohta. Juuni 2017. a on toimunud maksed kohtutäitur M R, xxx AS-ile ja xxx OÜ-le. 2018. a tehingud on olnud kõik kaardi kuuhooldustasudega seoses. Swedbank AS-is on ajutisele pankrotihaldurile edastatud kontoväljavõte perioodi 06.06.201711.01.2020 kohta. Arvelduskontot analüüsides selgub, et võlgnik on juba aastal 2017. a

2-22-2471 võtnud erinevaid kiirlaene, teinud korduvaid kandeid mitme aasta jooksul xxx AS-i kontole, kasutanud xxx AB maksesüsteemi korduvalt. Võlgniku esindaja J U’i sõnul on xxx AB kanded seotud olnud tavalise pangakaardiga, mis võimaldab kogu maailmas igast pangaautomaadist raha võtta, hetkel ei ole kaart kasutusel ja arvatavasti on juba suletud. Võlgnik on teinud mitmeid kandeid väiksemate summadega, mille pooleks on erinevad eraisikud. Võlgniku esindaja J U’i poolt edastatud info kohaselt võlgnikul vara puudub. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab/on omanud järgmisi arvelduskontosid: LHV Pank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille saldo seisuga 02.06.2022 on 0 eurot, kontol on broneering 7.36 eurot kaardi kuutasudest, viimasel viiel aastal kontol tehingud puuduvad, kohustused panga ees puuduvad; Coop Pank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille saldo seisuga 01.06.2022 on 0 eurot, viimasel viiel aastal tehingud kontol puuduvad, kohustused panga ees puuduvad; SEB Pank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille saldo 03.06.2022 seisuga on 0.16 eurot, konto on eelnevalt arestitud erinevate kohtutäiturite poolt ja arvelduskontot nr xxx, mis lõpetati 03.06.2015 panga algatusel, lepingu lõpetamisel oli konto jääk 1.28 eurot, võlgnikul on kohustusi teenustasu võlgnevuste näol, kokku summas 14.98 eurot; Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 1.28 eurot, kontol on broneering summas 1879.02 eurot laenulepingu nõudest ja kaardi kuutasudest, krediidikontot nr xxx, võlgnikul on kohustusi panga ees. Luminor Bank AS-is; Citadele Bank Eesti filiaalis, Inbank AS-is, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, ALG Liising AS-iga, LHV Finance AS-iga, Bigbank AS-is, Luminor Liising AS-iga, Holm BankAS-is, Swedbank Liisingu AS-iga, Coop Liising AS-ga, Coop Finats AS-ga, võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 31.05.2022 vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ega ole olnud. AS Pensionikeskus 02.06.2022 vastusest selgub, et võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on 02.06.2022 seisuga on 1352,931 Swedbank pensionifond xxx sündinutele osakut. Investeeringu puhasväärtus 1962.35 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 01.06.2022 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise äriregistri andmetel käesoleval hetkel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Varasemalt on võlgnik olnud OÜ xxx (xxx) juhatuse liige perioodil 25.05.2017-11.07.2017 ning osanik perioodil 22.05.2017-16.06.2017. Põhitegevusalaks oli esmalt tekstiil-ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus, hiljem muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm, materiaalse vara rentimine ja kasutusrent. Ettevõte on kustutatud 03.10.2019. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu. Varasemalt on võlgnikule kuulunud järgmised kinnisasjad: xxx mõtteline osa kinnistust

2-22-2471 registriosa nr xxx, asukohaga xxx, üldpind 70,70 m2. 18.04.2011 asjaõiguslepingu alusel on võlgnik olnud 1⁄2 kaasomandis ja 1⁄2 kaasomandis ühisomanikud E P (xxx) ja Al M (xxx). 22.03.2013 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu võõrandatud E P’ile (xxx). Kinnistu mõtteline osa on võõrandatud kinkelepingu alusel. Kinkija ja kingisaaja hindasid lepingu eseme väärtuseks viiskümmend viis tuhat eurot; xxx mõtteline osa kinnistust registriosa nr xxx, asukohaga xxx ja mitteeluruum 0-01, üldpinnaga 10,20 m2. Võlgnikule kuulus varasemalt 1/22 kaasomandist. 22.03.2013 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu võõrandatud E P’ile (xxx). Kinnistu mõtteline osa on võõrandatud kinkelepingu alusel. Kinkija ja Kingisaaja hindasid lepingu eseme väärtuseks viis tuhat eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks 1352,931 Swedbank pensionifond xxx sündinutele osakut, puhasväärtusega 1962.35 eurot. Võlgnik ei ole esitanud oma kohustuste nimekirja ajutisele pankrotihaldurile. Võlgniku esindaja J Ui edastatud info kohaselt puudub võlgnikul täpne ülevaade oma kohustuste kohta. Pankrotiavalduse esitanud OÜ Themis Õigusbüroo edastatud info kohaselt on neil nõue võlgniku vastu 15.02.2022 seisuga 4015.79 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 31.05.2022 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käesoleval ajal menetluses 5 täitemenetlust: Jrk Toimiku nr Avamise Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur kuupäev

035/2019/2349

Riigi Tugiteenuste 3305,01 Hille Kudu Keskus

008/2019(2268

xxx OÜ 4026,11 Mati Kadak

022/2020/9930

xxx OÜ 4825,08 Elin Vilippus

022/2020/8877

GG 4469,29 Elin Vilippus

034/2021/3798

xxx AS 837,68 Kristiina Feinman Võlgniku suhtes on lõpetatud 1 täitemenetlust. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ 01.06.2022 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 4097.28 eurot, mis tuleneb Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 22-20-128984. SEB Pank AS-i 03.06.2022 vastuse kohaselt on võlgnikul kohustusi panga ees teenustasu võlgnevuste näol, summas 14.98 eurot. Swedbank AS-i 06.06.2022 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 1840.62 eurot, mis tuleneb laenulepingust xxx. Lisaks on veel kohustusi kaardi kuutasudest. Maksu- ja Tolliameti 07.06.2022 teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ning seisuga 07.06.2022 maksuvõlg puudub. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 18 137.47 eurot, mis osaliselt kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Kuigi võlgnik on endale kuulunud kinnisvara kinkinud oma lähikondsele isikule, ei ole see tehing tagasivõidetav, sest selle toimumisest kuni ajutise halduri nimetamiseni on möödunud rohkem kui üheksa aastat.

2-22-2471 Pooleli olevad kohtuvaidlused - võlgniku esindaja J U on kirjutanud teabenõude vastuses võlgniku pooleliolevate kohtumenetluste kohta M M nõude, tsiviilasi nr 2-22-109671. Kohtumenetluse tekkimise kohta on J U selgitanud: „Ts.asi nr 2-22-109671 Tegemist on täiesti jabura nõudega. Kunagi ostis R ühe müüja, T G, käest kokaiini, kuid raha tasumiseks ei olnud. Siis ilmus välja M M ja väitis, et võlg tuleb tasuda talle. Kuna tegemist on suure ja tugeva mehega, hakkas R talle ka maksma. Hetkel on vastav vastuväide kohtule esitatud ja asjaga tegelen mina. R M enam midagi ei maksa.“ Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 18 137.47 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Võlgnik on varatuks muutunud pärast kinketehingut 22.03.2013, mille käigus kinkis võlgnik oma emale talle kuulunud kinnisvara. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks 2017. a, kui on võtnud erinevaid laene krediidiasutustest, mille tagasi maksmiseks puudus kate. Pärast tervise halvenemist ei olnud võimalik enam täiskohaga töötada ning olemasolevaid laenukohustusi teenindada. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, tema hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 1500 eurot. Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1500 eurot. 04.07.2022 on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja maksnud R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi 1500 eurot.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

2-22-2471 PankrS § 171 lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud aluseid. FiMS § 68 lg 2 sätestab, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas Harju Maakohtule avalduse R M pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on omandanud nõude G Gilt. Nõue põhineb 10.11.2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärusel tsiviilasjas nr 2-20-125040, millega võlgnikult mõisteti G Gi kasuks välja põhinõue 2500 eurot, intress 1000 eurot, viivised määraga 0,02% päevas alates 25.12.2019-29.05.2020 summas 85.26 eurot, viivised alates 01.07.2020-10.11.2020 summas 66.50 eurot ning jooksvad viivised määraga 0,02% päevas alates 11.11.2020 kuni põhinõude tasumiseni, riigilõivu summas 113.03 eurot ning menetluskulud summas 20 eurot. Kohtumäärus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud oma nõude suuruses, aluse ja täitmise tähtaja ning ajutine pankrotihaldur ei ole esitanud andmeid, mis välistaksid võlausaldaja nõude, siis on võlausaldaja tõendanud nõude olemasolu PankrS § 10 lg 1 ja 4 kohaselt. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust järgnevaga: võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 12.11.2020. 11.02.2022 kohtutäituri teate kohaselt ei ole täitemenetluse alustamisest saadik alates 1 aasta ja 3 kuu jooksul võlakohustuse katteks laekumisi toimunud. Võlgniku suhtes on varasemalt algatatud 2 täitemenetlust. Kuivõrd nõude rahuldamisi toimunud ei ole, siis ilmselt võlgnik enda võlgnevusi ei maksa. Võlgnik ei ole pensioni II samba väljamaksmise avaldust esitanud. Võlgnik ei tööta ja tal puudub registervara. Kohtutäitur hindab nõude rahuldamise perspektiivi väikeseks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees kokku 4015.79 eurot. PankrS § 10 lg 1 järgi peab põhistama võlgniku maksejõuetuse üldaluse. Võlausaldaja kohtu hinnangul põhistanud võlgniku maksejõuetuse üldalused. Lisaks üldalusele tuleb võlausaldajal põhistada võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lõikes 2 sätestatud erialus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 2 tuleneva asjaoluga, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole enam kui kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlgniku varaks on 1352,931 Swedbank pensionifond xxx sündinutele osakut, puhasväärtusega 1962.35 eurot. Võlgniku pangakontode jääk kokku on 1.44 eurot. Võlgnik on alates 20.07.2020 Eesti Töötukassas töötuna arvel, toetusi talle ei maksta. Igakuine sissetulek võlgnikul puudub. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus alates 05.07.2018, abikaasade poolt valitud varasuhteks on varalahusus. Luminor Bank AS-is; Citadele Bank Eesti filiaalis, Inbank AS-is, TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, ALG Liising AS-iga, LHV Finance AS-iga, Bigbank AS-is, Luminor Liising AS-iga, Holm BankAS-is, Swedbank Liisingu AS-iga, Coop Liising AS-ga, Coop Finats AS-ga, võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole

2-22-2471 võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise äriregistri andmetel käesoleval hetkel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 18 137.47 eurot. Võlgniku vara suhtes on algatatud 5 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 18 137.47 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et kuigi võlgnik on endale kuulunud kinnisvara kinkinud oma lähikondsele isikule, ei ole see tehing tagasivõidetav, sest selle toimumisest kuni ajutise halduri nimetamiseni on möödunud rohkem kui üheksa aastat. Muid tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur aruande esitamise ajaks tuvastanud. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku ei ole andnud selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud varatuks pärast 22.03.2013 sõlmitud kinketehingut, mille käigus kinkis võlgnik oma emale talle kuulunud kinnisvara. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks 2017. a, kui on võtnud erinevaid laene krediidiasutustest, mille tagasi maksmiseks puudus kate. Pärast tervise halvenemist ei olnud võimalik enam täiskohaga töötada ning olemasolevaid laenukohustusi teenindada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus tegi 22.06.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1500 eurot. 04.07.2022 on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja maksnud R M pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi 1500 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on kohtumääruse põhjendavas osas tuvastanud, et võlgnik on tulenevalt PankrS § 1 lg 2 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-22-2471 Kohus selgitab R Mle, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui R M soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks R M pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.