lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-8270/11

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8270/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-22-8270

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Tallinn

Tsiviilasi

C hagi Q, W, D ja Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2021/3137

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. juuni 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja W (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja D (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata C taotlus täitemenetluse peatamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 3. juuni 2022. a määrus muutmata ja C määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.C (hageja) esitas 1. juunil 2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnistada lubamatuks täitemenetluse täiteasjas nr 034/2021/3137. Hageja palus täitemenetluse peatada kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hagis toodud asjaolude kohaselt tegi Harju Maakohus 18. detsembril 2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-19260, millega lõpetati hageja ja kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn. Kohtuotsuse resolutsiooni p 4.2. järgi tuleb enampakkumise tulemist täita esmajärjekorras enampakkumise läbiviimise kulu ja ülejäänud tulem jagada selliselt, et Q saab 1/9 tulemist, W saab 1/9 tulemist, D saab 1/9 tulemist, Y saab 3/9 tulemist ja C saab 3/9 tulemist. Seega jagas kohus kinnistu enampakkumise tulemi pärimistunnistuses kindlaks määratud pärandvara mõtteliste osade alusel, võtmata arvesse R pärandvarast moodustunud korteriomandi ühisomandi ostu-müügilepingus kokku lepitud müügihinna tasumise tingimusi, mis muudab olulisel määral sama kinnisasja enampakkumise tulemi jaotust. 26. novembri 1998 ostu-müügilepingu p 2.2.2. kohaselt kohustus hageja R otsese alaneja sugulasena tasuma XXX korteri müügihinnast (210 000 kroonist) 50 000 krooni 10. detsembriks 1998 müüja arvele. Sama lepingu p 3.3.3. järgi juhul, kui ostja ei täida õigeaegselt punkti 2.2.2., kohustus ta alluma kohesele sundtäitmisele. Korteri valdus anti ostjale üle pärast p 2.2.2. täitmist, s.o. pärast müügihinna täielikku tasumist (lepingu p 3.3.1.). Seega on pärijate ühisomandiks muutunud korteriomandi ostu-müügilepingus selgesõnaliselt märgitud, et hageja tasus korteri müügihinnast 23,81%, s.o. ligi 1⁄4 ehk veerandi. Korteri müügihinnast ligi neljandiku tasumisega tuleb arvestada ka pärandvara jagamisel võrdeliselt korteriomandi väärtuse kasvuga ajas, st kui korteriomand müüakse tänaste hindade alusel, siis tuleb ka hageja makstud müügihinna osa proportsionaalselt ehk 23,81% ulatuses esmalt tasaarvestada teiste ühisomandike reaalosadega, alles seejärel jagada allesjäänud tulem pärimistunnistuses märgitud mõtteliste osade alusel ja lõpuks lisada hageja makstud müügihinna võrdeline osa (23,81%) hageja mõttelisele osale. Kui hageja osamaksega ostetud korteriomandist moodustus pärandvara, ei saa hageja kui ühe kaaspärija rahalistest vahenditest korteri ostu-müügihinnast 23,81% tasumist jätta täielikult arvesse võtmata reaalosade kindlaks määramisel ja tulemi jaotusel. Hageja tasutud 23,81% müügihinnast tuleb tasaarvestada ühisomandist reaalosade kindlaks määramisel, st enne jaotiste tegemist mõtteliste osade alusel ja liita lõpuks hageja reaalosale igal juhul enne enampakkumise jaotiste kindlaks määramist. Ühisomanike reaalosasid kõnealusest korteriomandist ei ole kindlaks tehtud ega üldse arvestatud hageja tasutud korteri müügihinna osamaksega. Täitemenetluses toimuva enampakkumise kohustuslikuks eelduseks on kinnisasja eelnev reaalosadeks jaotamine ja vastav kanne kinnistusraamatus. Ühisomandit eelnevalt reaalosadeks jagamata ja ilma reaalosade kandeta kinnistusraamatus ei ole täitemenetlus lubatav, st reaalosade suurus peab nähtuma kinnistusraamatust, mitte enampakkumise tulemi jaotusest kohtuotsuses. Kui kinnisasi on reaalosadeks jaotamata, ei ole täitemenetlus lubatav. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 3. juuni 2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, hagi on perspektiivitu. Maakohus jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja näol oleks tegemist võlgnikuga täitemenetluse seadustiku tähenduses. Seetõttu ei ole võimalik hagejal taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Lisaks märkis maakohus, et Harju Maakohtu 18. detsembri 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19260 lõpetati hageja ja kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn ning sätestati enampakkumise tulemist kohustuste täitmise ja ülejäänud tulemi jagamise kord. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mida ei ole hagejal võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades vaidlustada. Määruskaebus
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub täitemenetluse peatada kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja tugines hagis väljatoodud asjaoludele. Lisaks märkis hageja, et hagi läbi vaatamata jätmine enne asja sisulist menetlemist takistab ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise põhiõiguse kasutamist, mistõttu ei saa hagi jätta läbi vaatamata kergekäeliselt, hinnates eduperspektiivi juba enne asja sisulist arutamist. Hageja leiab, et kinnisasja avalikust enampakkumisest saadava tulemi jaotus ei ole võimalik ilma eelnevalt konkreetse kinnisasja igale ühisomanikule kuuluvat reaalosa kindlaks määramata. Vaidlusaluse kinnisasja reaalosade suurus ei ole automaatselt samastatav pärimistunnistuses kindlaks määratud pärandvara mõtteliste osadega, sest selline mõtteliste osade ja reaalosade võrdsustamine eirab ostu-müügilepingu müügihinna tasumise tingimusi. Hageja on maksnud pärast korteriomandist pärandvara moodustumist kõik korteriga seotud kommunaalkulud, samuti teinud mitmeid korteriomandi säilimiseks vajalikke kulukaid parendusi. Teised ühisomanikud ei ole kandnud korteriomandiga seotud kulutusi. Ka seetõttu on mõtteliste osade automaatne ülekandmine konkreetsele korteriomandile ilma korteriomandi reaalosi kindlaks määramata ning mõtteliste osade alusel jaotise tegemine hageja suhtes ebaõiglane. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt lõpetas Harju Maakohus 18. detsembri 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-19260 ühisomandi kinnisasjale selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel ja enampakkumise tulemist täidetakse esmajärjekorras enampakkumise läbiviimise kulu ja ülejäänud tulem jagatakse selliselt, et Q saab 1/9 tulemist, W saab 1/9 tulemist,

D saab 1/9 tulemist, Y saab 3/9 tulemist ja C saab 3/9 tulemist. Seega jagas maakohus ühisomandis oleva kinnisasja AÕS § 77 lg 2 järgi. Hagist nähtuvalt ei nõustu hageja tsiviilasja nr 2-17-19260 kohtuotsuses kohtu poolt määratud ühisomandis oleva asja jagamise viisiga ja tahab seda vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga praeguses asjas, leides, et ühisomand tuleb enne jagada ühisomanike vahel reaalosadeks ja arvestada tuleb hageja tasutud osa müügihinnast. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hagejal ei ole praegusel juhul võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades vaidlustada tsiviilasjas nr 2-17-19260 tehtud kohtuotsust. Hagejal oli võimalik ühisomandis oleva asja jagamise viisi vaidlustada tsiviilasjas nr 2-17-19260. Seetõttu ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ja maakohus jättis õigesti hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

7.Maakohus on jätnud lahendamata hageja määruskaebuses esitatud taotluse täitemenetluse peatamiseks, mistõttu lahendab selle taotluse ringkonnakohus. Arvestades seda, et hageja ei ole täitemenetluse peatamise taotlust põhjendanud ja seda, et hagiavaldus on perspektiivitu, siis jääb hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja (hageja) kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei tule määruskaebemenetluse kulusid neile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium