Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-7564 CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on K. S. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 26.05.2022 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Eve Selbergi. 28.06.2022.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

28.06.2022 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud.

2-22-7564 on 654 eurot, võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruseks on 654 eurot, võlgnikul on alaealine laps X, pankrotivarasse rahalisi vahendeid arvestada ei saa. Transpordiameti 13.06.2022 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Eesti Töötukassa andmetel oli võlgnik töötuna arvele võetud ajavahemikul 29.09.2020 – 11.01.2021 ning alates 19.10.2021 kuni käesoleva ajani. Kõik väljamaksed on teostatud Xi nimel olevale XXXXXXXXXXXXXXXX pangakontole. Võlgnik on saanud Eesti Töötukassa poolt perioodil alates 15.01.2021 – 26.05.2022 töötutoetust summas 263,76 eurot kuus, koolituse SMT erinevates summades ning koolituse stipendiumi erinevates summades, mis on kajastatud Eesti Töötukassa vastuses. Võlgniku sissetulekuks on peretoetus 60 eurot ning töötutoetus summas 263,76 eurot. Võlgnikul vara puudub, sissetulekuks on peretoetus 60 eurot ning töötutoetus summas 263,76 eurot kuus.

2-22-7564 põhjuseks nimetab võlgnik töökaotuse, mille tagajärjena tekkis suutmatus võetud laenude tasuda. Maksu- ja Tolliameti 14.06.2022 vastusest nähtub, et võlgnik töötas kuni 2021. aasta septembrikuuni XXX AS-is ja sai töötasu. Võlgnik on võtnud laene igapäevaste eluvajaduste katteks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarsete põhjustena saab välja tuua töö kaotuse, kuid lisaks ka kergemeelse laenude võtmise. Ajutine pankrotihaldur leiab, et K. S. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K. S. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 269,92 eurot, vara puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töö kaotus, samuti kergemeelne laenude võtmine. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi K. S. pankrotimenetluses pankrotihalduriks.

2-22-7564 Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. augustil 2022 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud K. S. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi 30 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 429 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 429 eurot (lisandub käibemaks 85,80 eurot), kokku summas 514,80 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022.a tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 429 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu summas 514,80 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.