Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamendi täitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Keegi ei ole korterit valdama asunud. Pärandaja oli korteriühistu xxxxxxxxxxxxxxxxliige. Kommunaalvõlgnevus kasvab ning avalduse esitamise seisuga on see 3570,34 eurot. Soomes on koostatud pärandiakt, mille kohaselt on xxxxxx Uxxxxx Sxxx pärijateks tema kolm tütart Kxxxx xxxxxx xxxxx xxxx IxxxxxSxxx ja AxxxPxxxxxxx Rxxxxxxxxxx. Soome pärandiakti kohaselt puudus pärandajal nimetamisväärne pärandvara. Pärijad ei ole huvitatud Eestisse jäänud korterist. Üks tütardest, s.o Kxxxx Ixxxxx Sxxx on 22.03.2020. a avaldanud, et ei soovi asjaga tegeleda ning soovivad määrata „likvideerija“, st pärandi hooldaja. Avaldaja leiab, et pärandvara hooldaja määramine on vajalik järgmistel põhjustel. Korter on koristamata ja halvendab sellega terve maja sanitaarset seisundit. Järelevalvetuna on korter ohuks ka võimalike vee- ning elektririkete tõttu. Ei ole teada võtme asukoht. Ei ole välistatud, et korteris pärandaja dokumentide hulgas võib olla kodune testament, mida hooldaja saaks kontrollida. Kogunenud on kommunaalvõlgnevused, mistõttu on avaldajal õigustatud huvi saada võlad tasutud pärandihoolduse korras. Igakuine kulude kandmine tühja korteri eest on ilmselt ka pärijate huvide vastane. Pärandihooldus on seega pärijate huvides (PS § 32). Avaldaja soovib, et pärandaja hooldajaks määratakse vandeadvokaat Ivo Mahhov. Esindaja esindussuhe piirneb vaid hooldusavalduse esitamisega ja lõpeb hooldaja määramisega. Avaldaja viitab Euroopa pärimismääruse artiklile 19 lg-d 1, 2, PärS § 110 lg 1, § 11 lg 2, § 112 lg-d 1, 2, samuti Soome pärimisseadustikule. Avaldaja taotleb kohtult luba anda pärandvarahooldajale omakorda luba müüa enampakkumisel pärandvarasse kuuluv korteriomand xxxxxx vallas, xxxxxxx alevikus, xxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr 14903301). Avaldaja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU SEISUKOHT

Pärandiakti kohaselt on pärandvara osanikud Pxxxxx Uxxxxx Sxxo tütred, s.o KxxxxxIxxxxx Sxxx, UxxxxIxxxx Sxxx ja Axx Pxxxxxxx Rxxxxxxxxxx. Pxxxxx Uxxxxx Sxxxxei olnud testamenti koostanud. Pärijad on väljendanud seisukohta (tl 10, 11), et pärijate ühisus on teinud kõik, mida Soome seadus nõuab, s.o korraldanud pärandiakti vormistamise ja teavitanud võlausaldajaid asjaolust, et võlad ületavad varasid. Pärijate ühisus ei saa sellises olukorras pärandaja vara müüa. Kinnisvara realiseerimiseks peavad kreeditorid palkama likvidaatori, kes realiseerib vara ja jagab vahendid kreeditoride vahel. Pärandajad on väljendanud ka Eesti kohtule seisukohta (tl 42), et nad on nõus, et Pxxxxx Uxxxxx Sxxxxpärandavara hooldajaks määrataks vandeadvokaat Ivo Mahhov. Pärijad on Soome Vabariigi kodanikud ning elavad Soomes. Kohus leiab, et kuna Pxxxxi Uxxxxx Sxxx pärijad ei viibi pärandvara asukohas, siis esineb PärS § 110 lg 1 p 2 järgi alus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL) nr 650/2012 artikkel 29 lõige 1 sätestab, et kui pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või kohustuslik taotluse alusel selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad pärimisasja lahendama, ning pärimisele kohaldatakse välisriigi õigust, võivad kõnealuse liikmesriigi kohtud, kui nende poole pöördutakse, määrata oma õiguse kohaselt pärandile ühe või mitu hooldajat vastavalt artiklis 29 sätestatud tingimustele. Kui kohaldatavas õiguses (käesoleval juhul Soome õiguses) ei ole ette nähtud, et pärandit valitseb isik, kes ei ole soodustatud isik, võivad selle liikmesriigi kohtud, kus hooldaja tuleb määrata, määrata selles liikmesriigis kehtiva õiguse kohaselt kolmandast isikust hooldaja, kui see on selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav. Seega lubab EL nr 650/2012 vaatamata kohustusele üldjuhul kohaldada pärandaja viimase elukohariigi õigust, määrata pädeva hooldaja ka teises liikmesriigis. Soome pärimisseadustiku 19.peatükk § 1 sätestab, et pärandvara osaniku taotlusel peab kohus otsustama, et pärandvara tuleb üle anda pärandi likvideerija valitsemisele, ja kohustama kedagi hoolitsema pärandi likvideerijana pärandi haldamise eest. Pärimisseadustiku § 2 kohaselt võib §-s 1 nimetatud viisil pärandvara pärandi likvideerija valitsemisele anda ka pärandi võlausaldaja või surnu või pärandvara võlgnevuse eest vastutava isiku taotlusel. Vastavalt § 14 lg-le 1 ei või pärandi likvideerija loovutada ega koormata kinnisasja, välja arvatud juhul, kui pärandvara osanikud on andnud selleks nõusoleku, või kui seda ei ole võimalik saada, siis kui kohus on vastuseks taotlusele seda meedet lubanud. 5.2 PärS § 110 lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed: 1) pärandvara valitsemise korraldamine ja 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. PärS § 112 lg 1 näeb ette, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Kinnistusregistri andmetel (tl 4) kuulub pärandajale Pxxxxx Uxxxxx Sxxxxx korteriomand, registriosa nr 2333635, asukohaga xxxxxx maakond, xxxxxx vald, xxxxxxxxalevik, xxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja esitatud andmetel on selle korteriomandiga seoses tekkinud korteriühistu ees majandamiskulude võlg, mis 13.02.2022. a seisuga on 3570,34 eurot (tl 6). Korteriomandi majandamiskulud kasvavad jooksvalt. Kohus leiab, et arvestades teadaolevat pärandvara, on kohane rakendada PärS § 110 lg 2 p-s 1 sätestatud pärandvara hoiumeedet, s.o pärandvara valitsemise korraldamist ja PärS § 112 lg 1 alusel nimetada pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja. 5.3 PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma.

Kohus leiab, et vandeadvokaat Ivo Mahhov on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ning nii avaldaja kui ka puudutatud isikud (pärijad) on sellega nõus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid tema pärandi hooldajaks nimetamise. Seetõttu tuleb Ivo Mahhov määrata pärandvara hooldajaks. PärS § 112 lg 3 sätestab pärandi hooldaja kohustused. Hooldaja on kohustatud muu hulgas: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ja aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. PärS § 112 lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. 5.4 PärS § 112 lg 1 2. lause alusel määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138–141. Käesoleval juhul oli pärandaja viimaseks elukohaks Soome Vabariik (alaline asukoht xxxx) (tl 17 pöördel) ning pärandiakt on koostatud 26.06.2019. a Soomes (xxxxx). Pärandiaktis on välja toodud nii pärandaja vara kui ka kohustused. Seega kohus pärandi inventuuri ei määra. 5.5 PärS § 112 lg-te 1, 4 mõtte kohaselt võib kohus anda loa kinnisasja käsutamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on anda pärandvara hooldajale luba müüa pärandvarasse kuuluv korteriomand. Peale pärandaja surma ei ole keegi korterit valdama asunud. Nõustuda saab avaldajaga osas, et kui korter on koristamata, halvendab see terve maja sanitaarset olukorda ning järelevalvetuna on korter ohuks ka võimalike vee- ja elektririkete tõttu. Võtme asukoht ei ole teada. Korteriomandiga seoses tekkinud korteriühistu ees majandamiskulude võlg, mis 13.02.2022. a seisuga on 3570,34 eurot. Korteriomandi majandamiskulud kasvavad jooksvalt. Avaldaja esindaja (juhatuse liige Jxxxx Bxxx) on kohtule 27.06.2022. a saadetud e-kirjas rõhutanud, et korter on korteriühistule suureks rahaliseks koormaks ning soovitakse selle kiiret müüki. Kohus annab pärandi hooldajale loa pärandvara hulka kuuluva korteriomandi (registriosa nr. 14903301) müümiseks parima turuhinnaga ehk enampakkumisel. Samuti annab kohus pärandi hooldajale loa korteriomandi võõrandamiseks vajaliku võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks. 5.6 TsMS § 4772 lg 1 kohaselt teostab kohus pärandi hooldaja üle järelevalvet. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, siis TsMS § 590 lg 3 alusel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. TsMS § 590 lg 1 alusel peab pärandi hooldaja hooldamise lõppemisel esitama kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. 5.7 Vastavalt TsMS § 586 lg-le 2 jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. 5.8 TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta kande pärimisregistrisse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg.1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, ... võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul on pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluses kantud menetluskulusid avaldaja poolt riigilõivu 50 eurot näol, ka on avaldaja xxxxxxxvald xxxxxxx alevik xxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu tasunud tõlgitasu ettemaksu 150 eurot kohtu korralduse alusel. Tõlgitasu oli vajalik ja põhjendatud, kuna menetlusdokumentide saatmine pärijatele eeldas dokumentide tõlkimist. Osaühing Multilingua Tõlkebüroo esitas 10.05.2022 tõlkekulude kohta arve nr. 220591 summas 149,94 eurot. Kohus leiab, et tõlkekulud tuleb kindlaks määrata kohtu poolt TsMS § 151 lg.2, lg.3, § 153 lg.3, § 159 lg.1, lg.11 alusel ja tõlgile välja maksta. Arvel kajastatud tõlgi tasu mahub TsMS § 153 lg.3 piiresse ja vastab TsMS § 159 lg.11 nõuetele. Kohus määrab tõlketasu taotletud ulatuses ja tasu tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks tasutud summa arvel. TsMS § 172 lg.1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg. 4 sätestab erireegli pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kohta.

kulude

Kohus on seisukohal, et TsMS § 172 lg.1 teise lause ja § 172 lg.4 koostoimes on õiglane jätta ka pärandi hoiumeetmete rakendamise kohtumenetluse kulud kanda pärandvara arvel. TsMS § 172 lg 4 alusel määrab kohus, et pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud kantakse Pxxxxx Uxxxxx Sxxx pärandvara arvel. Hüvitatavate kulude suuruse määrab kohus kindlaks huvitatud isiku vastava taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.