Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Olari Pauluse hagi OÜ Rilvest vastu töötasu ja välislähetuse päevaraha väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olari Pauluse apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
40 770 eurot 13 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Olari Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja: OÜ Rilvest (registrikood 14694395), esindaja vandeadvokaat Margo Normann
Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(7)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja Olari Pauluse kanda. OÜ-l Rilvest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Olari Paulus (hageja) esitas 26. aprillil 2021 Tartu Maakohtule hagi OÜ Rilvest (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 35 200 eurot ning välislähetuse päevaraha 5570 eurot 13 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. märtsil 2020 kaks töölepingut. Hageja töötas kostja juures kahel ametikohal. Esimese töölepingu (tööleping I) alusel töötas hageja projektijuhina töötasuga 3200 eurot (neto) kuus. Tööleping I oli tähtajatu ja töö tegemise kohaks olid Tallinn, Tartu ja Valga. Teise töölepingu (tööleping II) järgi töötas hageja lihtehitajana, kuid sellest töölepingust tulenevaid nõudeid hageja ei esita. Projektijuhi tööd oli hagejal võimalik teha paralleelselt ehitaja tööga ning väljaspool tavapäraseid töötunde. Projektijuhi ülesanneteks oli kostja ehitusprojektidel töötajate ning alltöövõtjatega suhtlemine, äriühingu arendamine ja selleks ideede väljapakkumine. Hageja mh pakkus kostjale uusi võimalikke projekte, sõlmis erinevaid koostöökokkuleppeid ehitustarvikute saamiseks parema hinnaga ja koostas lepingute projekte. Kostja ei ole hagejale alates 9. märtsist 2020 töölepingu I alusel töötasu maksnud ega välislähetuse päevaraha hüvitanud. Kuna hagejale piisas töölepingu II alusel saadud tasust, ei pidanud ta alguses vajalikuks kostja vastu nõuet esitada. 2(7)
Hageja ütles 29. jaanuaril 2021 kostjaga sõlmitud töölepingud erakorraliselt üles töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu I alusel töötasu maksmisega viivitamise tõttu. Ülesütlemisavalduse saatis hageja kostjale SMS-iga. Ülesütlemisavaldusele esitatud vastuses märkis kostja hageja viimaseks tööpäevaks
29.jaanuari 2021. Pärast töölepingute ülesütlemist ei ole kostja endiselt maksnud hagejale töölepingu I alusel töötasu, välislähetuse päevaraha ning puhkusetasu. Hageja palub kostjalt välja mõista 2020. a märtsist kuni 2021. a jaanuarini saamata jäänud töötasu 35 200 eurot (neto) ja 2020.–2021. a välislähetuse päevaraha 5570 eurot 13 senti, so kokku 40 770 eurot 13 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja võttis hageja tööle 9. märtsil 2020 ehitajana. Hageja ei ole kunagi kostja juures töötanud ehitus- ega projektijuhina, samuti ei ole täitnud projektijuhi tööülesandeid. Hagejal puudus selleks ka vajalik kutsetunnistus. Samuti polnud kostjal projektijuhti vaja. Lisaks ei ole usutav, et hageja tegi projektijuhi tööd paralleelselt ehitaja tööga. Töötamine korraga samal kellaajal kahel töökohal 8-tunniste tööpäevadega ei ole võimalik ega Soome seaduste kohaselt ka lubatud. Hageja küll suhtles ehitajatega, kuna töötas koos nendega, kuid ei koordineerinud nende tööd. Samuti polnud hagejal volitusi kostja nimel lepingute sõlmimiseks. Hageja soovis töölepingut I enda edevuse rahuldamiseks (mitte kanda ehitaja ametikoha nimetust), mitte õiguslike tagajärgede loomiseks. Hageja saatis 20. jaanuaril 2021 kostjale järgmise sõnumi: „Tööleping, tähtajatu, algas 09 märts 2020. Töökoht Valga, Tartu, Tallinn ja Helsinki. Amet: Ehitusjuht/Projektijuht. Palk 3200€ neto. 2300€ ülekandega 900€ sularahas. Tööleping eesti keelne. Vajadusel lase summad brutosse arvestada. Tuleb jätta mulje, et töötan põhiliselt eestis ja maksud lähevad eestisse“ (sõnum). Kostja pole kunagi soovinud hagejat projektijuhina tööle võtta, st pooltel polnud töölepingut I sõlmides tahet vastavaid õiguslikke tagajärgi luua. Ei ole mõistliku selgitust, miks oleks kostja pidanud sõlmima hagejaga samaaegselt kaks töölepingut ning miks hageja ei nõudnud töötasu maksmist töötamise ajal. Lisaks ei saa hageja edastatud sõnumit 29. jaanuaril 2021 käsitleda töölepingu erakorralise ülesütlemisena TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 15. oktoobri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 2000 eurot. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et tööleping on sõlmitud ning kostja ei ole töölepingu I alusel hagejale töötasu maksnud. Vaidlus on töölepingu I kehtivuse üle. Maakohus leidis, et tööleping I on tühine. Tegemist on näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi, kuna pooltel puudus tegelik tahe tehingut teha ja õiguslikke tagajärgi luua, st pooled sõlmisid töölepingu I õigusnäivuse loomiseks. Eelduslikult järgivad isikud sõnumite kirjutamisel grammatikareegleid ning hageja edastatud sõnumis sisaldus palve koostada tööleping I tagasiulatuvalt alates
9.märtsist 2020. Lisaks kinnitavad hageja soovi töölepingu tagantjärele vormistamiseks 3(7)
ka teised asjas kogutud tõendid. Ei ole põhjust eeldada, et hageja täitis tööülesandeid ligikaudu 11 kuud töötasu saamata. Isegi kui poolte vahel oli kokkulepe töötasu väljamaksmiseks tulevikus, ei tuvastanud kohus hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist. Tunnistajatena üle kuulatud kostja töötajad R.K., K.K. ja A.A. kinnitasid, et hageja töötas kostja juures lihtehitajana ning tal ei olnud pädevust koordineerida teiste tööd ega otsustada, milliseid tööülesandeid keegi objektil täidab. Samuti ei kinnitanud ükski tunnistaja, et hageja oleks tööajal ja/või töövälisel ajal täitnud projektijuhi ülesandeid. Ka hageja enda esitatud asjaolud ei ole veenvad tuvastamaks hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist. Hageja on selgitanud, et lisaks töötajate koordineerimisele tegeles ta erinevate projektide otsimisega, kuid vastavaid tõendeid selles osas ei esitanud. Tunnistaja N.N. selgitas, et uusi projekte otsisid tema või Rauno Ilves, kes osalesid ka objektide läbirääkimistes. Ka ei leidnud kinnitust hageja väited erinevate koostöölepingute sõlmimise kohta. Kostja selgituste kohaselt toimus kostja majandustegevus üksnes Soomes ning seal ei ole äriühingud, kellega hageja väidetavalt koostöölepinguid sõlmis, tegevad. Seega ei ole hageja projektijuhi ülesandeid kostja juures täitnud. Kuna näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine, ei saa hageja nõuda töölepingust I tuleneva kohustuse täitmist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 15. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta hageja vastuväited kostja esitatud sõnumi kohta. Hageja on kostjale sellise sisuga sõnumi küll saatnud, kuid aasta varem, kui kostja on proovinud kohtule muljet jätta. Kuna asjas tõendina esitatud sõnumi tekstil puudus aastaarv, on tegemist 2020. a sõnumiga, mis eelnes töölepingu I sõlmimisele. Kahtlus on, kas tegemist on üldse sõnumiga, kuna visuaalselt ei sarnane see ühegi tarkvara sõnumirakenduse kuvatõmmisega. Tegemist ei ole hageja saadetud sõnumiga, vaid kostja poolt märkme rakendusse sisestatud tekstiga. Sellele viitab ka asjaolu, et muus osas on poolte suhtlus toimunud WhatsApp rakenduses, millelt nähtub (Android) telefonile tüüpiline kuva sõnumirakenduses. Samuti jättis kohus arvestamata hageja kasuks olevate N.N. ütlustega selle kohta, et hageja ajas 2020. a detsembris ja 2021. a jaanuaris, s.o enne 21. jaanuaril 2021 sõnumi saatmist kostja eest asju. Sellega on tõendatud, et hageja täitis vähemalt 2020. a detsembriks sõlmitud töölepingu I alusel projektijuhi ametiülesandeid. Töölepingu II alusel polnud põhjust kostja asju ajada. Lisaks jättis kohus arvestamata kostja vestlustega selle kohta, et hageja saavutas kokkuleppe soodsamalt kinnitustarvikute saamiseks. Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole kooskõlas menetlusõiguse normidega. Kohus ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 järgi määrata pikemat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, kui seadusega on ette nähtud. Kohus ei saa seda tähtaega ka pikendada. Seega juhul, kui kohus on määranud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kolm tööpäeva, siis selle järgimata jätmisel 4(7)
tuleks taotleda tähtaja ennistamist ning kohus ei saa sellist taotlust TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks ta leidis, et tegemist on palvega koostada tööleping I tagasiulatuvalt. Sõnumis kasutatud ajavorm ning hageja tahe ei viita tulevikus sõlmitavale lepingule. Kuna kostja esitas selle tõendi menetluses 4. juunil 2021, oli hagejal piisavalt aega ja võimalust esitada tõendid, et sõnum on saadetud 20. jaanuaril 2020. Hageja seda ei teinud. Hageja lepinguline esindaja esitas alles kohtuistungil arvamuse, et sõnum on saadetud 20. jaanuaril 2020. Hageja tegi alles apellatsioonkaebuses etteheiteid, et sõnum ei sarnane ühegi sõnumirakenduse kuvatunnusega. Seetõttu esitab kostja vaidlusaluse sõnumi kuvatõmmise koos tunnustega ja saamise täpse ajaga. Kostja võttis omaks, et tööleping I koostati hageja palvel parema CV saamiseks vahetult enne ehitajana töölt lahkumist. See on kooskõlas tõenditega, samuti ei ole põhjust eeldada, et hageja töötas 11 kuud projektijuhina ilma töötasu saamata. Eluliselt ei ole ka usutav, et kostja sõlmis algaja ehitajaga täiendavalt lepingu projektijuhi tööülesannete täitmiseks. Otsus ei tugine üksnes sõnumile. Tunnistajate R.K.i, K.K.i ja A.A. ütluste järgi töötas hageja kostja juures lihtehitajana, tal polnud pädevust koordineerida teiste tööd ega otsustada, milliseid tööülesandeid keegi objektil teeb. Samuti ei tuvastanud kohus, et hageja oleks sõlminud koostöölepinguid. Hageja ei ole ka tõendanud, millised olid tema kui väidetava projektijuhi ülesanded. Seejuures ei osanud hageja esindaja selgitada ühtegi vaidluses tähtsust omavat asjaolu ning ka tema poolt esitatud andmed ei võimalda aru saada, kuidas hageja oli võimeline ja sai täita Soome Vabariigis projektijuhi ülesandeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võinuks viia maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
7.1.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas tööleping I on kehtiv ning kas kostja on kohustatud selle alusel maksma hagejale töötasu ning välislähetuse päevaraha. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud põhjusel, et kohustust ei eksisteeri, kuna pooltel puudus tahe töölepinguga I õiguslikke tagajärgi luua, st tegemist on näiliku tehinguga (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Kostja väitel saatis hageja 20. jaanuaril 2021 sõnumi (tl 35) sõlmida tööleping I tagasiulatuvalt alates 9. märtsist 2020. Hageja esindaja on 20. septembri 2021. a kohtuistungil oletanud, et see sõnum saadeti 20. jaanuaril 2020, st enne töölepingu sõlmimist (tl 40). 5(7)
7.2.TLS § 1 lg 1 järgi teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Ringkonnakohus leiab, et kui pooled töölepingut sõlmides ei soovi tegelikult, et üks pool lepingu alusel töid teeks ega seda, et teine pool maksaks tasu, on tööleping TsÜS § 89 lgtest 1 ja 2 lähtudes näilik, sest poolte tegelik tahe ei ole võtta kohustusi töölepingu olemuseks olevate soorituste tegemiseks. Näiliku lepingu puhul puudub pooltel tahe tehingu õiguslikku tagajärge kaasa tuua, vaid jätta üksnes mulje õiguslike tagajärgede saabumise kohta.
7.3.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuli tahteavalduse näilikkuse tõendamiseks tööandjal (kostjal) tõendada seda, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud töölepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle hageja vastu sellele, et saatis kostja poolt väidetud sisuga sõnumi töölepingu I sõlmimise kohta (tl-d 40, 65). Pooled vaidlevad selle sõnumi saatmise aja üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei arutanud maakohus poolte väiteid sõnumi saatmise aja kohta menetluses piisavalt ega andnud kostjale TsMS § 230 lg 2 teise lause alusel võimalust tõendada sõnumi saatmise aega. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus sellega TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 ning § 351 lg-s 1 sätestatut ning kostjal võisid jääda maakohtu minetuse tõttu olulised tõendid enda väidete aluseks olevate asjaolud kohta esitamata. Ringkonnakohtus pidas võimalikuks selle vea apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning võttis 1. juuni 2022. a määrusega (tl-d 79–80) TsMS § 238 lg-st 1 ja § 652 lg 3 p-st 2 lähtudes dokumentaalse tõendina asja materjalide juurde kostja poolt koos 20. detsembri 2021. a vastusega esitatud kuvatõmmise poolte sõnumivahetusest (tl 77). Ringkonnakohtu arvates tõendab kostja 20. detsembril 2021 esitatud dokumentaalne tõend (tl 77) koos tunnistaja N.N. ütlustega (tl 45), et hageja saatis kostjale sõnumi 20. jaanuaril 2021, mitte aasta varem, nagu väidab hageja. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kõnealuse sõnumi ja selles märgitud kuupäeva ehtsuses. Seejuures ei ole hageja apellatsioonimenetluses oma seisukohti (sh vastuväiteid) kõnealuse dokumentaalse tõendi kohta esitanud ega kostja väiteid sõnumi saatmise aja kohta ümber lükanud. Ringkonnakohtu arvates on kostja sõnumiga tõendanud, et pooled (ennekõike hageja) soovisid jätta üksnes mulje töölepingu I olemasolust, kuid tegelikkuses ei soovinud nad selle alusel õiguslike tagajärgede saabumist. Ringkonnakohus märgib, et eelnevat kinnitab ka hageja sõnumi sisu (sh minevikuvormi kasutamine ja soov jätta mulje Eestis töötamise kohta). Samuti on asjas üle kuulatud tunnistajad R.K. (tl 40 pöördel – tl 41), A.A. (tl 41 pöördel – tl 42) ja K.K. (tl 42 pöördel – tl 43) andnud sarnaseid ütlusi selle kohta, et hageja kostja juures töötades projektijuhi ülesandeid ei täitnud. Lisaks on tunnistaja N.N. andnud ütlusi töölepingute I ja II vormistamise asjaolude kohta (tl 43 pöördel – tl 45 pöördel).
7.4.Muus osas ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud asja lahendamisel hageja väidete ja tõenditega arvestamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja välja toodud asjaolusid töölepingu I väidetava kehtivuse kohta. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid, sh apellatsioonkaebuses viidatud tõendeid, kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Hageja mittenõustumisest maakohtu poolt 6(7)
tõenditele antud hinnanguga ei saa iseenesest järeldada TsMS § 442 lg 8 nõuete rikkumist. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda tunnistaja N.N. ütlused töölepingu I kehtivust ega kinnita hageja väidet, et ta täitis projektijuhi ülesandeid. Ringkonnakohtu hinnangul saab tunnistaja N.N. ütlustest järeldada, et hageja püüdis küll kostjat esindada (teha kliendile pakkumist), kuid tal puudusid selleks volitused ning kostja hageja tegevust heaks ei kiitnud (tl 44 pöördel, tl 45). Samuti ei tõenda hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist üks vestlus kostjaga kinnitustarvikute ostmise kohta (tl 13). Sellest vestlusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et hageja oleks sõlminud kostja nimel Kruvid OÜ-ga koostöökokkuleppe projektijuhi ülesannetes. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2).
8.Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et pooltel puudus tegelikult tahe töölepingu I alusel õiguslike tagajärgede saabumiseks ning nad sõlmisid kõnealuse lepingu üksnes õigusnäivuse tekitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud väiteid töölepingu I kohase töösuhte olemasolust sellega, et ta täitis projektijuhi ülesandeid.
9.Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ega rahalise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, nagu poleks maakohus saanud hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista, kuna kostja esitas menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja esitamine kaks tööpäeva pärast kohtu määratud tähtaja lõppu ei põhjustanud praegusel juhul asja lahendamise viibimist, sai maakohus hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja TsMS § 331 lg 1 alusel arvestada. Lisaks oli hagejale tagatud võimalus kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (tl 57).
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ning neid ei nähtu ka asja toimikust. Eelneva tõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.