U. N. ja K. M. hagi Ü. J. ja V. J. vastu kaasomandi osaliseks lõpetamiseks, kinnistule kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste ning kinnistusraamatu muutmiseks asjaomaste tahteavalduste tegemisele kohustamiseks; Ü. J. ja V. J. vastuhagi U. N. ja K. M. vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks, kinnistule kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste ning kinnistusraamatu muutmiseks asjaomaste tahteavalduste tegemisele kohustamiseks
Tsiviilasja hind
Põhihagi: 7000 eurot; Vastuhagi: 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: U. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja II: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo; e-post [email protected]); Kostja I: Ü. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx); Kostja II: A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) – menetlus lõpetatud; Kostja III: V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx); Kostja IV: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx) – menetlus lõpetatud; Kostja I ja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid; Juhkentali tn 8, 10132 Tallinn; Tel 6270551, +372 5012635; e-post: [email protected]).
2-20-4540 Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine ja taotluse käiguta jätmine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada U. N., K. M., Ü. J. ja V. J. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
U. N., K. M., Ü. J. ja V. J. sõlmivad kaasomanike kokkuleppe kaasomandi osaliseks lõpetamiseks kinnistule asukohaga Tallinnas XXX (registriosa nr xxxxxx) selliselt, et:
1.1.1.kinnistust registriosa nr xxxxxx, eraldatakse katastriüksus xxxxxxxxx, pindala 2527 m2, elamumaa sihtotstarve, aadressiga XXX, Tallinn iseseisvalt avatavaks kinnistuks ja see hakkab kuuluma K. M. ainuomandisse.
1.1.2.kinnistust registriosa nr xxxxxx, eraldatakse katastriüksus xxxxxxxxx, elamumaa sihtotstarve, pindala 4658m2, aadressiga XXX iseseisvalt avatavaks kinnistuks ja see hakkab kuuluma U. N. ainuomandisse.
1.1.3.kinnistust registriosa nr xxxxxx, eraldatakse katastriüksus xxxxxxxxx, pindala 3709 m2, elamumaa sihtotstarve, aadressiga XXX, Tallinn iseseisvalt avatavaks kinnistuks ja see hakkab kuuluma kaasomandisse Ü. J. 1⁄2 mõttelises osas ja V. J. 1⁄2 mõttelises osas.
1.1.4.kinnistust registriosa nr xxxxxx, eraldatakse katastriüksus katastritunnus xxxxxxxxx, pindala 4221 m2, elamumaa sihtotstarve, aadress XXX, Tallinn iseseisvalt avatavaks kinnistuks ja see hakkab kuuluma kaasomandisse Ü. J. 1⁄2 mõttelises osas ja V. J. 1⁄2 mõttelises osas.
1.1.5.kinnistu registriossa nr xxxxxx alles jääv katastriüksus xxxxxxxxx, pindala 4112 m2, elamumaa sihtotstarve, aadress XXX, Tallinn hakkab kuuluma kaasomandisse Ü. J. 1⁄2 mõttelises osas ja V. J. 1/2 mõttelises osas.
1.2.Ü. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) annavad tahteavaldused üheaegseks ja määratud järjekorras kinnistusraamatu kannete tegemiseks:
1.2.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx II jakku tehtud kande „V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 3624/19227 kaasomandist, Ü. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 8355(19227 kaasomandist, U. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) 4832/19227 kaasomandist, K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) 2416/19227 kaasomandist“ kustutamiseks.
1.2.2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx I jakku tehtud kande „katastritunnus xxxxxxxxx, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa XXX, pindala 2527 m2“ osas uue registriosa avamiseks, mille II jakku tehakse omanikukanne : „K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)“.
1.2.3.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx I jakku tehtud kande „ katastritunnus xxxxxxxxx, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa XXX, pindala 4658 m2“ osas uue registriosa avamiseks, mille II jakku tehakse kanne: „U. N. (isikukood xxxxxxxxxxx)“.
2-20-4540
1.2.4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx I jakku tehtud kande „katastritunnus xxxxxxxxx, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa XXX, pindala 3709 m2“ osas uue registriosa avamiseks, mille II jakku tehakse kanne: „Ü. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 kaasomandist, V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 kaasomandist“.
1.2.5.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx I jakku tehtud kande „katastritunnus xxxxxxxxx, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa XXX pindala 4221 m2“ osas uue registriosa avamiseks, mille II jakku tehakse kanne: „Ü. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 kaasomandist, V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 kaasomandist“.
1.2.6.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx, mille esimeses jaos on tehtud kanne „katastritunnus xxxxxxxxx, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa XXX pindala 4112 m2“ II jakku tehakse kanne: „ Ü. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 kaasomandist, V. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) 1⁄2 kaasomandist“.
1.3.K. M. maksab Ü. J.le enamsaadud omandiosade ühtlustamiseks hüvitisena 1777,29 eurot ja U. N. maksab enamsaadud omandiosade ühtlustamiseks Ü. J.le hüvitisena 43 554,58 eurot. Eelnimetatud hüvitised hoiustatakse hagejate poolt valitud notari deposiitkontol hiljemalt 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud hüvitised makstakse Ü. J.le välja tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank’is samaaegselt punktis 1.2 nimetatud kinnistusraamatu kannete tegemisega.
1.4.Ü. J.l on õigus jätkata XXX asuva kinnistu (sh sellel paikneva elamu) kasutust senisel viisil ja määral (sh ilma kohustuseta tasuda üüri, renti, kasutuseeliseid vms kasutustasu, välja arvatud temale kuuluv osa kõrvalkuludest) kuni punktis 1.5 nimetatud tähtaja möödumiseni. Ü. J. tasub kõrvalkulud U. N. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank’is.
1.5.Ü. J. vabastab XXX asuva elamu hiljemalt 12 kuu möödumisel punktis 1.2 nimetatud omanikukannete tegemisest.
2.Tagastada hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivust, so 225 eurot ning kanda see R. M. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
3.Jätta kostjate taotlus riigilõivu tagastamiseks käiguta. Taotluse puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 04.07.2022.a.
4.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-4540 menetlus.
5.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Saata määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale (välja arvatud resolutsiooni p 3) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Harju Maakohtu menetluses on hagejate U. N. ja K. M. hagi Ü. J. ja V. J. vastu ning kostjate Ü. J. ja V. J. vastuhagi U. N. ja K. M. vastu.
2-20-4540
2.21.06.2022.a esitasid pooled kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-2-4540 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Hagejad ja kostjad palusid tagastada pool mõlema poole tasutud riigilõivust samale arveldusarvele, kust seda tasuti.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus jätab kostjate taotluse riigilõivu tagastamiseks käiguta. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.Hagejad on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Hagejad palusid tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-20-4540 TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle astme eest, kus kompromiss sõlmiti (TsMS § 150 lg 3). Kompromiss sõlmiti esimeses kohtuastmes. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejatele tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, so 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda sellele arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et riigilõivu tasus 23.03.2020.a R. M. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX, mistõttu kohus tagastab riigilõivu eelnimetatud arvelduskontole.
9.Kohtute infosüsteemi kohaselt tasusid kostjad vastuhagi esitamisel riigilõivu 450 eurot. Kostjad palusid kanda tagastatav riigilõiv samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. Vastuhagile ei ole riigilõivu maksekorraldust lisatud ning kohtute infosüsteemist ei nähtu, mis arvelduskontolt riigilõivu tasuti, mistõttu kohus ei saa kostjate taotlust antud juhul rahuldada ja riigilõivu tagastada. Kohus jätab kostjate taotluse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostjatel tuleb teatada, millisele arvelduskontole tuleb pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada.
10.TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme tööpäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.