2-22-6881/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud M. N. esitas 09.05.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub järgmist: võlgade kogusumma on 27 097,61 euri, millele lisanduvad viivised; makseraskused tekkisid, kui aitas emal tasuda laenu; võttis laene, sh kiirlaene, varasemate laenude katmiseks; see toimus perioodil, kui ema raskelt haigestus; tänaseks on võlgade katteks müüdud ema korter, kuid nüüd on ka ema pankrotis; püüab laenu juurde mitte võtta; maksevõlgnevuse süvenemist soodustasid kiirlaenude ebaõiglased intressimäärad; käib tööl, kuid sellest ei piisa et võlgade tasumiseks; maksejõuetus on kestnud juba pikemat aega; puuduvad võimalused võlgnevuste tasumiseks; usaldusisikuks palub määrata iseend. Pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Võlgnikul puudub igasugune arvestatav vara, mida saaks kasutada võlgade tasumiseks, sh puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgniku arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku Xxxx kontole laekus tema aprillikuu töötasu 740 eurot, kuid menetluse edasises käigus selgub, kas see töökoht ja töötasu on püsiv ja kas töötasu laekumine jätkub. Lisaks tuleb arvestada, et töötasust 654 eurot ei saa arvata pankrotivara koosseisu, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida (seega ka mitte arvata pankrotivarasse) sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära, mis 2022.aastal on 654 eurot. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid kodaniku eluajal tema kohustusliku pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Pankrotiavalduses on võlgnik oma võlgade kogusummaks märkinud 27097,61 euri. Sealhulgas on võlausaldajateks H AS, J OÜ, E AS, R OÜ, C AS, C OÜ, M OÜ, O OÜ ja B AS. Maksuvõlg puudub ja peale ülaltoodute ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena, sest võlgnevustele lisanduvad veel viivised/intressid ning kohtutäiturite menetluskulud. Maksejõuetus on püsiv ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 27 097 euro, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta kõik menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, eeldatakse et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused - kiirlaenud. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 27 097 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 600 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 60 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 600 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest tasu hüvitis summas 600 eurot,. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Tasu kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.