Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Õismäe tee 115 KÜ vastu võla ja viivise nõudes asja lahendamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS 11269248, Liivalaia 12, 15039 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: B J (e-post: xxx);
(registrikood
Puudutatud isikud:
1.Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistu (registrikood 80167949, Õismäe tee 115, 13515 Tallinn); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: advokaat Arvo Kivar (Advokaadibüroo LMP, e-post: [email protected]);
2.Arutech Parimad Aknad OÜ (registrikood 10586774, Allika tee 3, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo
2.Mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistult (registrikood 80167949) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja 1374,13 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli eurot ja 13 senti), millest 1183,92 eurot on põhinõue ja 190,21 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistult (registrikood 80167949) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1 183,92 eurolt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast (30.07.2021) kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistu kanda.
2.Mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistult (registrikood 80167949) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 50 eurot.
3.Mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistult (registrikood 80167949) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 korteriühistult avaldaja kasuks välja põhinõudena 1 183,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena põhinõudelt 190,21 eurot. Samuti palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1 183,92 eurolt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Avalduse kohaselt toimus 01.08.2018 Tallinnas Õismäe tee 115 korteris xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli hoone rõdude vahelise ukse paigaldamise ajal lõhkenud montaaživahupudel, mille tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus ja kodune vara. Kahjujuhtumi toimumise kohta avas avaldaja toimiku nr xxx, sest vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldaja juures. Lepingu kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis XXX.
3.Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 1 183,92 eurot. Kahju ülevaatusel 06.08.018 fikseeriti järgmised kahjustused: PVC põrandakattel tumedad plekid, betoonlaes montaaživahu jäägid ning kohvimasina, blenderi, külmutuskapi, kubu, söögilaua pinnal montaaživahu jäägid. 10.08.2018 esitas avaldaja koostööpartner xxx taastamiseks remondi eelkalkulatsiooni summas 391,95 eurot. Lisaks kalkulatsioonile soovis kindlustusandja kahjustada saanud köögitehnika ja -mööbli taastamist, mille osas esitas 06.08.2018 xxx Vara asendamiseks uue köögitehnika ja -mööbli lingid kokku summas 881,97 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kindlustatud vara omanikule 1 183,92 eurot. Hüvitise summast arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse 90 eurot.
4.20.05.2019 esitas avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/395, milles palus tasuda avaldaja poolt hüvitisena makstud summa 1 183,92 eurot hiljemalt 03.06.2019. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 11.06.2019 kohtuhoiatuse. Hoiatuses andis avaldaja puudutatud isikule nõude tasumiseks täiendava tähtaja kuni 18.06.2019. Avaldaja märkis hoiatuses, et nõude tähtaegselt tasumata jätmisel on avaldaja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kuivõrd puudutatud isik andis teada, et sai nõudekirja ja kohtuhoiatuse kätte alles 02.07.2019, pikendas avaldaja tagasinõude hüvitamise tähtaega kuni 18.07.2019. Edasises kirjavahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud ja puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
5.Toimiku materjalidest nähtub, et kahju oli tekkinud puudutatud isiku tellitud hoone rõdude vaheliste uste paigaldamisel lõhkenud montaaživahupudeli tagajärjel. Puudutatud isiku kinnitusel oli
kahju tekkimise põhjuseks korteriühistu lepingulise töövõtja tööde ebaprofessionaalne teostamine korteri xxx rõdude vahelise ukse paigaldamisel. Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1 ja leidis, et tal on kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas. Avaldaja viitas KrtS § 4 lõikele 3 ja lõikele 4, § 34 lõikele 2, § 12 lõikele 1 ning § 35 lg 2 punktile 1.
6.Õismäe tee 115 korteris xxx kaasomandi eseme renoveerimisega teostavate tööde tellijaks oli puudutatud isik, kes kannab vastutust kaasomandi eseme korrapärase korrashoiukohustuse eest. Vaatamata sellele, et puudutatud isik ei teostanud hoone rõdude vaheliste uste paigaldamist ise, vaid tellis tööd kolmandalt isikult ja vara kahjustumine leidis aset kolmandast isikust tulenevatel asjaoludel, ei elimineeri see puudutatud isiku vastutust. Avaldaja viitas VÕS § 1054 lõikele 3. Avaldaja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 128 lõikele 2 ja 3 ning §-le 132.
7.Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 1 183,92 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.07.2019 kuni 29.07.2021, so 734 päeva ning viivisesumma on 190,21 eurot. Avaldaja maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise 1 183,92 eurot, mille tasumist ta korteriühistult taotleb. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 190,21 eurot.
8.Korteriühistu vastuväidetega avaldaja ei nõustunud. Puudutatud isiku peamiseks vastuväiteks on, et avaldus on esitatud vale isiku vastu ning tegelikult vastutab tekkinud kahju eest Arutech Parimad Aknad OÜ. Avaldaja leidis, et tema ees vastutab siiski korteriühistu, kellel omakorda võib olla nõue Arutech Aknad OÜ vastu. Korteris nr xxx kaasomandi eseme renoveerimisega teostatavate tööde tellijaks oli Õismäe tee 115 KÜ, kes kannab vastutust kaasomandi eseme korrapärase korrashoiukohustuse eest. Vaatamata sellele, et Õismäe tee 115 KÜ ei teostanud hoone rõdude vaheliste uste paigaldamist ise, vaid tellis tööd kolmandalt isikult ja vara kahjustumine leidis aset kolmandast isikust tulenevatel asjaoludel, ei elimineeri see Õismäe tee 115 KÜ vastutust. Avaldaja viitas VÕS § 1054 lõikele 3.
9.Avaldaja tõendab korteri kahjustusi 06.08.2018 kahju ülevaatusaktiga. Aktiga on tõendatud, et varal olid järgmised kahjustused: PVC põrandakattel tumedad plekid, betoonlaes montaaživahu jäägid ning kohvimasina, blenderi, külmutuskapi, kubu, söögilaua pinnal montaaživahu jäägid. Samuti tõendab avaldaja kahju avaldusega koos esitatud piltidega. Piltidelt nähtuvad kahjud.
10.Hüvitatud summade kohta on avaldaja esitanud eelkalkulatsioonid, arved ja maksekorraldused. Avaldaja viitas VÕS § 132 lõikele 3. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo, 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15). Puudutatud isikute seisukohad Tallinn Õismäe tee 115 korteriühistu seisukohad
11.Korteriühistu leidis, et avalduse rahuldamiseks puudub alus. Avaldaja nõue ei ole tõendatud, avalduses esitatud väited kahju kohta ei vasta tõele ning avaldus on esitatud vale isiku vastu. Kahjujuhtumi toimumist on avaldaja tõendanud enda koostatud avalduse lisadega. Selline tegevus on põhimõtteliselt tõendamise institutsiooniga vastuolus. Tegemist on ikka menetlusosalise enda avaldatud ja tõendamata seisukohtadega, olenemata sellest, mitmes eraldi dokumendis sellised seisukohad on esitatud.
12.Avaldaja on esitanud fotod kahjujuhtumist, kuid kes ja millal need fotod tegi, avaldaja selgitanud ei ole. Avaldaja menetluses ise esitanud tõendid selle kohta, et kahjujuhtumi põhjustasid Arutech
Parimad Aknad OÜ töötajad. Ehitaja tunnistas viga korteriomaniku ees ning puhastas rikutud pinnad. Avaldaja esitatud fotod on tehtud pärast õnnetusjuhtumit ning enne avaldaja või tema esindaja poolt väidetavat korteri taastamistööde hindamist.
13.Avaldaja on esitanud köögitehnika väljatrüki Euronicsi veebilehelt, soovides põhjendada väljamakstud kahjuhüvitise suurust. Tõendamata on, et sellise köögitehnika hüvitamist kindlustusvõtja avaldajalt taotles. Kindlustusvõtja teadet kahju suuruse kohta või soovitud kahjuhüvitise suuruse kohta valdaja esitanud ei ole. Avaldusest ei nähtu, et kindlustusvõtjale tasutud hüvitist oleks vähendatud omavastutuse ulatuses ning sellegi hüvitamist nõutakse alusetult korteriühistult.
14.Avaldaja on kinnitanud, et kahjujuhtumi põhjustas ehitaja. Tõendina esitatud kahjuteates on kinnitatud, et lisatud on leping Arutech OÜ-ga. Seega oli avaldaja teadlik ehitaja kohustustest ja sisust. Korteriühistu ja Arutech OÜ vahel 24.05.2018 sõlmitud töövtulepingu p 1.3 kohaselt paigaldas ehitaja korterites xxx, xxx, xxx ja xxx kahe lodža vahel vaheuksed. Järelikult toimusid ehitustööd täielikult rõdul ning tööde tegemiseks korteris sees puudus igasugune vajadus.
15.02.08.2018 edastas korteriomanik teate juhtumi kohta koos fotodega. Kirjas on korteriomanik selgitanud, et pildid on tehtud pärast rõduukse paigaldamist. Puudutatud isik pidas tõenäoliseks, et avaldaja mõistis kirja ekslikult ning arvas, et rõduuks tähendab köögi ja rõdu vahelist ust ning seega on tegemist ehitamise objektiga.
16.Pärast kahjujuhtumi toimumist suhtles korteriomanik ja kindlustusvõtja xxx ehitajaga. 06.08.2018 e-kirjas teatas ehitaja esindaja, et vabandab tekitatud kahju pärast, see oli õnnetus ning et rikutud pinnad on taastatud. Seega tunnistas kahju tekitaja oma süüd ja kõrvaldas puudused.
17.Puudutatud isiku esitatud ehitusettevõtte kinnitus tõendab, et kahjustatud pinnad on pärast õnnetust puhastatud. Tõele ei vasta avaldaja väide, et tema esitatud fotod tõendavad kahju, mida asuti kõrvaldama. Põhjendatud ja tõendatud ei ole kahju hüvitise nõue 391,95 euro ulatuses ehk xxx eelkalkulatsiooni ulatuses.
18.Tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et avaldajale oli teada, et kahju tekitas ehitaja, ehitaja paigaldas kahe lodža vahelise ukse, ehitustööd ei hõlmanud köögi ja rõdu vahelise ukse paigaldust, ehitustööd ei hõlmanud mis tahes muid töid korteris sees, õnnetuse põhjustas kuumusest tingitud montaaživahu purgi reaktsioon ning avaldaja ei ole pöördunud ehitaja poole asjaolude täpsustamiseks või kahju sissenõudmiseks.
19.Avaldaja ei ole asjaolusid analüüsinud vajaliku ja tavapärase hoolsusega. Avaldaja ei tundnud huvi, mis põhjusel montaaživahu purk just köögis lõhkes. Korteriühistu ja ehitaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt puudus igasugune vajadus või põhjus köögis ehitustöid teha või seal töövahendeid hoida. Kui saatuslikuks sai kuumus, siis ruumist väljas (rõdul) on see teatavasti väiksem kui ruumis sees. Teadmata on, mis asjaoludel montaaživahu purk lõhkes ning kas tegu oli välditava hooletusega. Teadmata on, kas ehitaja võis olla sõlminud korteriomanikuga kokkuleppe täiendavate tööde tegemiseks või töövahendite ladustamiseks.
20.Professionaalselt kindlustusandjalt saab oodata aga oluliste asjaolude uurimist ja tuvastamist. Kuna avaldaja ei ole näidanud üles vajalikku hoolt, on seetõttu korteriühistule tekitanud kahju õigusabikulude näol. Isegi juhul, kui korteriühistu peaks kohtu hinnangul vastutama tekkinud kahju eest, on olulises ulatuses kahju suurenenud avaldaja minetuste ja hooletuse tõttu. See iseenesest välistab korteriühistu vastutuse. Puudutatud isik viitas VÕS § 139 lõikele 1.
21.Puudutatud isik leidis, et avaldajale ei saanud üle minna nõue VÕS § 492 lg 1 alusel, sest
kindlustusvõtjal ei ole kunagi ühistu vastu nõuet olnud. Kindlustusvõtjale on teada, et kahju tekitas ehitaja. Ehitaja on tema ees vabandanud, viga tunnistanud ning kahju heastanud. Kindlustusvõtja on läbivalt pidanud kahju tekitajaks ehitajat. Kui nõuet ei ole olemas, ei saa see üle minna või üleandmise käigus tekkida. Puudutatud isik leidis, et rõdu, kuhu pääseb vaid ühe korteri kaudu, kuulub selle korteri omaniku ainuomandisse koos korteriga.
22.Avaldaja ei ole põhjendanud ega esile toonud asjaolusid, milliste alusel vastutab korteriühistu ehitaja tegevuse eest. Ehitaja ei töötanud korteriühistu kontrolli all. Poolte vahel puudub subordinatsioonisuhe, vaid tegu oli võrdsete poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega. Töövõtja ei allunud tellijale. Eluliselt oli korteriühistul võimatu ja põhjendamatu kontrollida iga üksikut ehitaja tegevust. Tööde asukohta rõdule pääses vaid korteri välisukse kaudu. Korteriühistu esindajal ei olnud võimalik korteriomaniku valdusesse siseneda. Samuti puudus selleks vajadus. Kõik, mis kindlustusvõtja korteris või rõdul toimus, toimus ehitaja vastutusel ja/või ehitaja ja korteriomaniku kokkuleppel, mida korteriühistu ei kontrollinud ega saanudki kontrollida.
23.Avaldaja ei ole oma nõudega pöördunud kahju tekitaja poole, mida puudutatud isik pidas arusaamatuks. Korteriühistu ei vastuta avaldaja ees lepingu alusel. Seega saab ühistu VÕS § 104 lg 1 järgi vastutada vaid süü olemasolu korral. Avaldusest ei selgu, millist süü vormi avaldaja korteriühistule ette heidab ning millises süülises tegevuses või tegevuse minetuses see seisneb. Seega on avaldaja nõue ja etteheide meelevaldsed ja põhjendamata. Avaldaja on esitanud nõude vale isiku vastu. Tegelik vastutus lasub ehitajal Arutech Parimad Aknad OÜ-l, kes on oma süüd ja kahju tekitamist kinnitanud.
24.Avaldaja nõue korteriühistu vastu on õigusvastane, sealhulgas viivisenõue. Korteriühistu on teinud avaldajaga kohtueelses menetluses aktiivset koostööd kahjujuhtumi põhjuste ja asjaolude väljaselgitamiseks. Korteriühistu on vastanud avaldaja teadetele, edastanud avaldajale juhtumiga seotud dokumente ning oma seisukohti selgitanud. Samas avaldaja oma seisukohti selle kohta, miks ta ei nõua kahju hüvitamist kahju tekitajalt selgitanud ei ole. Seetõttu taotles korteriühistu viivise vähendamist nullini.
25.18.04.2022 seisukohas leidis puudutatud isik jätkuvalt, et tõendite kohaselt põhjustas kahju Arutech Parimad Aknad OÜ. Avaldajale oli teada, et kahjujuhtumi põhjustas ehitaja, kes oma eksimust tunnistas ning kahju osaliselt hüvitas. Puudutatud isik jäi varasemate väidete juurde ja palus avalduse jätta rahuldamata.
26.Menetluskuludena palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista 2436,57 eurot ja viivise. Puudutatud isiku kuluks on kulu õigusabile summas 2030,48 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 13 h 06 min. Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane. Arutech Parimad Akndad OÜ seisukohad
27.Arutech Parimad Aknad OÜ leidis, et tema vastu nõude esitamiseks ei ole alust. Arutech Parimad Aknad OÜ ja korteriomanik sõlmisid 10.08.2018 kompromisslepingu. Puudutatud isik viitas VÕS §-le 578 ja leidis, et kompromissleping vällistab nõude esitamise tema vastu, sest korteriomanik on sellest loobunud. Arutech Parimad Aknad OÜ tasus korteriomanikule 190 eurot ja viimane kinnitas seejärel pretensioonide puudumist. Kompromissi tingimused on täidetud 14.08.2018.
28.Ebaõige on korteriühistu väide, et Arutech Parimad Aknad OÜ on tunnistanud oma viga korteriomaniku ees. Kuna olukord oli ebaselge ja polnud võimalik kiiresti tuvastada kahju tekitamise põhjust, siis pikaajaliste vaidluste ja ekspertiiside vältimiseks otsustas Arutech Parimad Aknad OÜ võtta vastu xxx pakkumise. Kompromissilepingu mõte on selles, et pooled teevad vastastikuseid järeleandmisi ja loobuvad osaliselt oma nõudest. Kuna xxx oli nõus loobuma oma nõudest ja pakkus
kompromissina 190 euro tasumist, otsustas Arutech Parimad Aknad OÜ, et lihtsam ja kiirem on võtta vastu kompromissiettepanek. Puudutatud isik ei ole kinnitanud, et ta on kahju tekitamises süüdi. Sellist kinnitust ei eksisteeri.
29.Antud juhul tegemist oli õnnetusjuhtumiga, mida Arutech Parimad Aknad OÜ ei saanud mõjutada. Kuna xxx on loobunud VÕS § 207 lg 1 mõttes nõudest Arutech Parimad Aknad OÜ vastu, ei ole korteriühistul isegi hüpoteetilist alust midagi temalt nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Õismäe tee 115 korteri nr xxx omanik xxx oli sõlminud avaldajaga koduse vara kindlustamise lepingu; 2) 01.08.2018 toimus Õismäe tee 115 korteris xxx kahjujuhtum; 3) kahjujuhtumi põhjuseks oli hoone rõdude vahelise ukse paigaldamise ajal lõhkenud montaaživahupudel, mille tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus ja kodune vara; 4) avaldaja hüvitas korteri nr xxx omanikule kahjujuhtumi tagajärjel kahju summas 1183,92 eurot.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinn, Õismäe tee 115 Korteriühistu on vastutav tekkinud kahju eest, sest korteriühistu oli sõlminud töövõtuleping Arutech Parimad Aknad OÜ-ga, kelle poolt tööde teostamise käigus kahjujuhtum aset leidis. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusandjal on õigus esitada korteriühistu vastu hüvitatud kahju 1183,92 euro hüvitamise ja viivise nõue.
33.Avaldaja tõi välja, et õnnetuse tagajärjel jäid korteri põrandale ja lakke tumedad montaaživahu jäljed ning samuti olid vahud jäljed kohvimasinal, blenderil, külmutuskapil, kubu ja söögilaual, mida ei olnud võimalik eemaldada. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale siseviimistluse kahjustuste kõrvaldamiseks ja köögitehnika asendamiseks vajaliku summa, millest arvestati maha omavastutus 90 eurot. Korteriühistu vastutab kahju eest, sest kahju tekitas korteriühistuga lepingu sõlminud töövõtja tegevus, kelle eest ühistu vastutab.
34.Korteriühistu leidis avaldusele vastu vaieldes, et nõue ei ole tõendatud ja on esitatud vale isiku vastu. Kahjujuhtumi toimumist tõendavad vaid avaldaja enda koostatud dokumendid. Arutech Parimad Aknad OÜ tunnistas oma viga ja puhastas pinnad. Lisaks toimusid tööd rõdul ja korteris tööde tegemiseks puudus vajadus. Avaldaja ei ole asjaolusid hoolikalt uurinud ega selgitanud välja montaaživahu pudeli plahvatamise põhjuseid. Korteriomaniku ja ehitaja vahel võis olla kokkulepe muude tööde tegemiseks või vahendite ladustamiseks. Kindlustusvõtja nõue ei saanud avaldajale üle minna, sest korteriomanikul ei ole nõuet ühistu vastu. Ehitaja ei töötanud korteriühistu kontrolli all, mistõttu ühistu tema eest ei vastuta.
35.Arutech Parimad Aknad OÜ leidis, et tema ei vastuta korteriühistu ees, sest sõlmis korteriomanikuga kompromisslepingu. Nõuete esitamine tema vastu on välistatud, sest korteriomanik on sellest loobunud.
36.Kohus leiab, et korteriühistu väited vastutuse puudumise kohta ei ole põhjendatud. Korteriomandi- ja korteriühistu seadus (KrtS) § 4 lg 1 järgi on eriomandi esemeks ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Samas ei ole KrtS § 4 lg 3 eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks
vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et korteri nr xxx rõdu, millel töid tehti, kuulus korteri eriomandi hulka. Tegu on elamu fassaadi osaga, mida ei saa muuta ega kõrvaldada ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata.
37.KrtS § 12 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Seega valitsevad korteriomanikud rõdusid ühistu kaudu ning teostavad ka rõdudel vajalikke töid korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lõikest 3 tuleneb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Eeltoodust tuleneb, et kui korteriomanikul on rõdudel tehtud töödest tulenev nõue teiste korteriomanike vastu, peab ta selle esitama korteriühistu vastu. Lisaks tuleneb KrtS § 35 lõike 2 punktist 1, et tavapärase valitsemisena käsitletakse kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on rõdude remondi ja korrashoiuga seonduvad tööd korteriühistu pädevusse kuuluvad.
38.VÕS § 1054 lg 2 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kohus ei nõustu korteriühistu esindaja arusaamaga, et antud säte kuuluks kohaldamisele vaid olukorras, kus töövõtja oleks töötanud korteriühistu subordinatsiooni või otsese kontrolli all. Sellist eeltingimust märgitud sättest ei tulene.
39.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1054 lg 2 kohaldamise tingimuseks on hoopis VÕS § 1054 lõikest 1 tuleneva vastutuse eelduste tuvastamine. VÕS § 1054 lg 1 näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandusvõi kutsetegevusega. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et üks isik kasutab teist isikut kas oma majandustegevuses igapäevaselt või siis lõike 2 olukorras ühekordselt mõne oma kohustuse täitmisel, vastutab ta teise isiku tegevuse eest. Antud juhul kasutas korteriühistu Arutech Parimad Aknad OÜ teenuseid selleks, et täita oma seadusest tulenevat kohustust. Sellise kohustuse täitmisel aga tekitas töövõtja korteriomaniku varale õigusvastaselt kahju. Sellise kahju eest saab korteriühistu VÕS § 1054 lg 2 alusel nagu enda tekitatud kahju eest. Korteriühistu valis tööde teostaja ja valis, millise lepingu ta tööde teostajaga sõlmib. Seega oli täitis tööde teostaja korteriühistu kohustust viimase õigusliku kontrolli all.
40.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
41.VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust järeldub, et kui kindlustusandja on hüvitanud korteriomaniku varale tekitatud kahju, läheb kindlustusandjale üle nõue kahju tekitaja vastu. Ekslik on korteriühistu järeldus, et kindlusandja oleks tingimata pidanud esitama oma nõude töövõtja vastu, mitte korteriühistu vastu, kes samuti korteriomaniku ees eeltoodud sätete alusel vastutas. VÕS § 492 lõikest 1 ega ühestki teisest õigusnormist ei tulene kindlusandjale kohustust eelistada nõuete esitamisel kahju eest vastutavate isikute vastu ühte sorti isikuid teistele.
42.23.02.2022 eelistungil selgitas kohus puudutatud isikule korteriühistule (toimiku lk 70-71), et viimane ei ole esile toonud selgelt asjaolusid, mis võimaldaksid jätta avalduse rahuldamata. Kohus selgitas, et kuna avaldaja on esitanud nõude tõendamiseks tõendeid, peab puudutatud isik oma vastuväiteid samuti tõendama. Kohus osundas, et puudutatud isiku enda väidete kohaselt pidi tööde tegemiseks minema läbi korteri ning järelikult tuleb põhistada ja tõendada väidet, et töid tehti ainult rõdul. Kohus samuti selgitas, et rõdu on osa fassaadist ja on kaasomandi osaks oleva elamu osa. Vaatamata kohtu selgitustele korteriühistu oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Õismäe tee 115 korteri xxx omanik xxx oli sõlminud avaldajaga kodukindlustuse lepingu, millega oli kindlustatud tema kodune vara (toimiku lk 5-6). Lepingu kohaselt oli omavastutuse suurus 90 eurot. Iseenesest ei vaidle pooled kindlustuslepingu olemasolu üle.
44.Kindlustusvõtja ja avaldaja esindaja on 06.08.2018 koostanud ehituse ülevaatuse akti (koos lisaga toimiku lk 7-8), milles märgitu kohaselt oli korteriühistu tellitud ehitajad vahetanud 01.08.2018 köögi juures asuva rõdu vaheust, mille käigus plahvatas ehitajal olnud montaaživahu pudel. Selle tagajärjel purskus välja vaht ja kandus köögis olnud pindadele. Akti koostamise ajaks ei suudetud vahtu kõigilt pindadelt eemaldada, kuigi osadelt pindadelt see õnnestus. Kahjustusteks olid tumedad plekid köögi PVC põrandakattel, montaaživahu jäägid betoonlaes ning kohvimasinal, blenderil, külmutuskapil, kubul ja söögilaua pinnal.
45.Kohus ei nõustu korteriühistu etteheitega, et akti näol ei ole tegu tõendiga, sest selle üks koostaja on avaldaja töötaja. Puudutatud isik ei ole põhistanud, miks välistab akti allkirjastamine ühe avaldaja töötaja poolt selle arvestamist kirjaliku tõendina. Akti on allkirjastanud ka kindlustusvõtja ning selles on kirjeldatud kahju juhtumit ja selle tagajärjel tekkinud kahjustusi. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et kahjujuhtumit ei oleks toimunud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et aktis kirjeldatud kahjustusi ei esinenud. Aktile on lisatud lisa, milles on kirjeldatud kahjustuste ulatust põrandal. Alusetud on ühtlasi korteriühistu etteheited, et kindlusandja ei uurinud juhtumi asjaolusid piisavalt ja oleks pidanud asuma tuvastama, millisel põhjusel montaaživahu pudel lõhkes. Kahju toimumise, selle suuruse ja selle eest vastutava isiku kindlakstegemiseks ei olnud kindlustusandjal vajalik selliste asjaolude täiendav uurimine.
46.Lisaks kinnitab kahjujuhtumi toimumist puudutatud isiku korteriühistu esindaja J T allkirjastatud akt (toimiku lk 31-32). Aktis on ühistu esindaja kinnitanud, et 01.08.2018 toimus Õismäe tee 115 hoones kahjujuhtum, mille käigus sai kannatada korter nr xxx Akti kohaselt oli kahju põhjuseks Arutech Parimad Aknad OÜ tööde ebaprofessionaalne teostamine korteri xxx rõdude vahelise ukse paigaldamisel, mille käigus lasti kogu montaaživahu pudel kööki lahti. Akti kohaselt said kahjustada põrand, lagi, kubu, pliit ja muu köögitehnika ning söögilaud. Eeltoodust lähtuvalt on puudutatud isiku enda esindaja omaks võtnud kahjujuhtumi toimumise ja selle, milline osa korteriomaniku varast kahjustada sai. Esitatud kinnitus on vastuolus korteriühistu lepingulise esindaja menetluses esitatud väitega, et töövõtja kõrvaldas kõik kahjustused. Viimane korteriühistu väide on ka tõendamata.
47.Avaldaja on esitanud fotod (toimiku lk 9-15). Osad fotod on tehtud vahetult pärast õnnetusjuhtumit, sest neist nähtub kõikjale kööki paiskunud montaaživaht. Osad fotod on tehtud pärast seda, kui ehitusettevõte oli suurema osa montaaživahust eemaldanud, kuid endiselt jäid plekid köögi PVC kattele põrandal (fotod lk 11 pöördel – 12) ja köögitehnikal (fotod lk 13 pöördel -15). Puudutatud isik ei ole põhistanud, miks ei tõenda tema hinnangul fotod avalduses ja ülevaatuse aktis märgitud puudusi.
48.Vahetult pärast õnnetust tehtud fotod saatis korteriomanik e-kirja teel korteriühistu esindajale (toimiku lk 54). 06.06.2018 selgitas korteriühistu esindaja et ta täitis enda poolt akti, millele soovis
Arutech Parimad Aknad OÜ esindajate selgitusi. Korteriomanik vastas samal päeval saadetud ekirjas (toimiku lk 55), et ta on võtnud paigaldajaga ühendust, et tema ees vabandati ja anti talle endale puhastamiseks pudel keemiat. E-kirja saatmise ajal ootas ta uuesti nendega ühenduse võtmist. E-kirja lisas korteriomanik Arutech Parimad Aknad OÜ esindaja selgituse. Lisaks kirjeldas korteriomanik oma e-kirjas kahjustusi, mida ei olnud kõrvaldatud.
49.Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et korteriühistu esindaja väited kahjude täieliku kõrvaldamise kohta ei ole tõendatud. Fotodest ja teistest tõenditest nähtub selgelt, et kuigi tööde tegija vabandas, ei kõrvaldanud ta ise ühtegi kahjustust, vaid andis korteriomanikule puhastusvahendi, mille kasutamisel siiski kõiki kahjustusi kõrvaldada ei õnnestunud. Seega on tõendatud, et kõrvaldamata jäid kahjustused köögi laes ja põrandal, samuti köögitehnikal ja söögilaual. Vastupidist ei ole puudutatud isik tõendanud.
50.xxx on koostanud avaldajale kahju hüvitamise eelkalkulatsiooni (toimiku lk 16) summas 391,95 eurot. Kalkulatsiooni järgi kulus antud summa lae uueks viimistlemiseks, köögi senise põrandakatte eemaldamiseks ja uue paigaldamiseks, samuti köögimööbli eemaldamiseks ja tagasi paigaldamiseks. Kindlustusvõtja ise edastas avaldajale e-kirja teel Euronicsi kodulehelt väljavõtted kahjustada saanud köögitehnika maksumuse kohta (toimiku lk 17-18) ja mööblipoe kodulehe väljavõtte kahjustada saanud söögilaua kohta (toimiku lk 19). Konto väljavõte tõendab, et avaldaja kandis kindlustusvõtjale xxx kahjuna üle 791,97 eurot ja 391,95 eurot (toimiku lk 20-21). Väljamakse summast ja avalduses märgitust selgub, et kindlustusandja vähendas hüvitist omavastutuse 90 euro võrra. Alusetud on puudutatud isiku etteheited, et seda temalt nõuda ei saa.
51.20.05.2019 saatis avaldaja puudutatud isikule korteriühistule tagasinõude summas 1183,92 eurot (toimiku lk 29-30) ning kordas nõuet mitmes hilisemas pöördumises (toimiku lk 22-27). Korteriühistu esindaja leidis 20.05.2019 vastuses (toimiku lk 56-57), et kahju eest vastutab Arutech Parimad Aknad OÜ.
52.Puudutatud isik Tallinn Õismäe tee 115 korteriühistu esitas kohtule 24.05.2018 sõlmitud lepingu Arutech Parimad Aknad OÜ-ga (toimiku lk 52-53). Kohtule esitatud lepingust ei selgu täpselt, mis töid pidi ettevõte tegema, sest lepingus endas on räägitud vaid üldsõnaliselt toodete paigaldamisest Õismäe tee 115 elamu korterites xxx, xxx ja xxx. Toodete täpne loetelu pidi olema kajastatud lepingu lisas 1, mida kohtule esitatud ei ole. Lepingu punkt 4.1 nägi ette, et korteriühistu tellijana pidi vastutama tema territooriumil asuvate Arutech Parimad Aknad OÜ materjalide, tooraine ja tehniliste seadmete eest kogu tööperioodi vältel kuni montaaži lõpetamiseni ja tööde üleandmiseni. Seega on alusetud kohtumenetluse käigus esitatud korteriühistu spekulatsioonid, et korteriomanik võis ise sõlmida lepingu oma korteris näiteks vahendite ladustamiseks. Lepingust nähtub töövõtja õigus ladustada materjale ja seadmeid elamus.
53.Alusetud ja tõendamata on korteriühistu menetluse käigus esitatud väited, et töövõtulepingu kohaseid töid pidi Arutech Parimad Aknad OÜ teostama üksnes rõdul ning mitte köögis. Lepingus seesuguseid sätteid või nõudeid ei leidu. Loogiliselt ja eluliselt ei ole mõistetav, kuidas pidi tööde teostama korteriühistu hinnangul jõudma rõdule ja kasutama tööde teostamiseks vajalikke materjale, kui ta ei oleks saanud üldse siseneda korterisse ega läbida seda. Kohus leiab, et korteriühistu paljasõnalised etteheiteid, kahtlustused ja spekulatsioonid ei saa välistada avalduse rahuldamist. Korteriühistu ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille tõttu ta ei vastuta tööde käigus tekkinud vara kahjustamise eest.
54.Arutech Parimad Aknad OÜ esitas kohtule korteriomaniku xxxi e-kirja palvega kanda tema kontole 190 eurot koos kinnitusega, et tal ettevõtte vastu pretensioone ei ole (toimiku lk 78). Samuti esitati kohtule konto väljavõte makse tegemise kohta (toimiku lk 78 pöördel). Kohus osundab, et esitatud tõenditest ei nähtu selgelt kompromisskokkulepet korteriomaniku ja tööde teostaja vahel.
Sõltumata sellest, et tööde teostaja tasus korteriomanikule hüvitisena 190 eurot, ei tähenda see, et korteriühistu ei vastuta ülejäänud kahju hüvitamise eest.
55.Kõike eeltoodut kokku võttes kuulub avaldaja põhinõue rahuldamisele. Tallinn, Õismäe tee 115 korteriühistult tuleb avaldaja kasuks põhinõudena välja mõista 1183,92 eurot. Kuivõrd avaldaja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Korteriühistu taotlus viivise vähendamiseks jäi täielikult põhistamata vaatamata kohtu selgitustele. Puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 korteriühistult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 190,21 eurot. Alates avalduse esitamisele järgnevast päevast 29.07.2021 tuleb puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 korteriühistult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1183,92 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
56.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna kohus algatas hagita menetluse üksnes avaldaja avalduse alusel, mis kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku Tallinn, Õismäe tee 115 korteriühistu kanda.
57.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista riigilõivu ja viivise seadusjärgses määras. Puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 115 korteriühistult ütleb avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Samuti tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.