Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19429
Tsiviilasi
Kristina Aleksejeva avaldus Tartu linn, Anne tn 90 korteriühistult kahjuhüvitise 5055,38 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu linn, Anne tn 90 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/puudutatud isik: Tartu linn, Anne tn 90 korteriühistu, rk 80109768, lepinguline esindaja: Kristjan Okas Vastustaja/avaldaja: Kristina Aleksejeva, ik xxxxxxxxx, lepinguline esindaja: Maia Ploom
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Tartu linn, Anne tn 90 korteriühistu kanda.
3.Mõista Tartu linn, Anne tn 90 korteriühistult Kristina Aleksejeva kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulud 450 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Kristina Aleksejeva (avaldaja) esitas 11. detsembril 2021 maakohtule avalduse Tartu linn, Anne tn 90 korteriühistult (puudutatud isik, korteriühistu) kahjuhüvitise 5055,38 euro ja viivise saamiseks.
Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand nr XXX korteriühistu haldamisel olevas elamus. Korter asub elamu kõige ülemisel korrusel. Tegemist on lamekatusega elamuga, mille katuselt peab sadevesi ära voolama elamu trepikojas asuva toru kaudu.
13.augustil 2021 avastas avaldaja, et tema korteri ees oleva koridori põrand on märg, kuid ei osanud seda siduda katuselt vee läbijooksuga.
16.augustil 2021 teatas avaldaja korteriühistule sõnumiga, et tema trepikojas tilgub ülevalt torust vesi juba mitu päeva. Korteriühistu esindaja, kes olukorraga tutvus, väitis, et katuselt vee äravoolu torusse on sammal kasvanud, mis takistas vee äravoolu katusel. Avaldajale tekkis kahju korterisse tunginud sadeveest. Avaldaja korter oli kindlustatud. Kindlustusfirma esitatud kalkulatsiooni kohaselt maksavad korterile tekitatud kahju likvideerimiseks vajalikud remonttööd 5144,94 eurot. Kindlustusfirma teatas 26. augustil 2021, et kindlustus ei hüvita kahju, kuna vesi tungis õuest hoonesse läbi tehnosüsteemi või läbi hoone konstruktsioonide.
27.augustil 2021 saatis avaldaja korteriühistule kindlustusfirmast saadud teostamist vajavate tööde kalkulatsiooni koos lisadega.
15.oktoobril 2021 saatis avaldaja korteriühistule kahjunõude. Korteriühistu leidis, et hinnapakkumises näidatud tööd ei ole seotud veekahjuga. Kahjustatud on ainult esiku laeäär, mida korteriühistu soovib ise remontida. Pärast ruumide kuivamist lasi avaldaja koostada uue kalkulatsiooni kahjustuste likvideerimise maksumuse kohta. Vastavalt koostatud hinnapakkumisele on remonditööde maksumuseks 5055,38 eurot, mille hüvitamist avaldaja korteriühistult nõuab. Avaldaja leiab, et korteriühistu vastutab enda ja kaasomanike kohustuse rikkumise eest. Hagejal ei ole raha korteri remontimiseks ning korter on samas seisukorras nagu ta oli veeavarii tekkimisest alates. Korter oli enne veeavariid heas seisukorras, värskelt remonditud. Seetõttu ei ole põhjust korteri remondimaksumusest maha arvata mingit kulumit. Avaldaja soovib viivist seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt, mis on avalduse esitamise ajal 5055,38 eurot, kuni kohtotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Puudutatud isik avaldaja nõudeid ei tunnista. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei võtnud kahju ärahoidmiseks koheselt midagi ette. Avalduse kohaselt avastas avaldaja veelekke
13.augustil 2021, kuid teatas sellest korteriühistule alles 3 päeva hiljem. Kui avaldaja oleks puudutatud isikut veelekkest õigeaegselt informeerinud, oleks puudutatud isik võtnud tarvitusele abinõud avaldajale tekkinud kahjustuste ärahoidmiseks ning kahju oleks avaldajale tekitamata jäänud. Antud asjaolu välistab avaldaja õiguse nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist. Avaldaja ei ole kohtule esitanud sõltumatu eksperdi arvamust veeavarii kohta. Kahju kindlakstegemisel saab objektiivseks hinnanguks lugeda vaid oma valdkonna spetsialisti arvamust, kellel puudub majanduslik huvi oma arvamuse kujundamisel. Avaldaja kindlustusseltsi koostööpartneri arvamust selliseks pidada ei saa. Samuti ei ole avaldaja viidanud jõustunud kohtulahendile, mille alusel saaks väita, et kindlustuse poolt kahju hüvitamata jätmine oleks õiguspärane.
3.Maakohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku esindaja ära 21. veebruaril 2022. Avaldaja selgitas, et veeavarii tõttu sai kahjustada esiku ja köögi parkett, tapeet esikus ja esiku lagi. Kuigi tubades parkett kahjustada ei saanud, ei ole võimalik parketti osaliselt välja vahetada, parkett tuleb välja vahetada terves korteris.
Puudutatud isik ei vaidlustanud asjaolu, et veeleke sai alguse kaasomandi esemest. Puudutatud isik vaidles vastu kahju suurusele. Puudutatud isik leidis, et terve korteri parketi vahetamine on ebaproportsionaalne ning korteriühistu ei peaks selle eest vastutama. Tapeedi ja lae on puudutatud isik nõustunud korda tegema. Mõistlik hüvitis on 500 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Tartu Maakohus rahuldas 10. märtsi 2022. a määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 5055,38 eurot ja viivise 99,72 eurot ning viivise tasumata kahjuhüvitiselt alates 11. märtsist 2022 kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 5055,38 eurot. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis avaldaja kasuks välja menetluskulu 950 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kahjustada saanud korteri omanik võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 127 alusel nõuda puudutatult isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2021. lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 13):
puudutatud isik rikkus oma kohustust (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); korteriomanikule tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Maakohus märkis, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega on ka korterelamu katus ja katuselt sadevee ärajuhtimise torustik korteriomanike kaasomandis. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Puudutatud isik ei vaidlusta, et veeleke sai alguse kaasomandi esemest. Puudutatud isik ei kontrollinud katuse konstruktsiooni seisukorda, katuselt sadevee äravoolu võimalusi ega sadevee äravooluks mõeldud torustiku töökorda seega piisavalt ning rikkus sellest tulenevalt korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustust. Seega vastutab puudutatud isik avaldaja suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuste rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav. Rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Avaldaja korter sai veeavarii tagajärjel kahjustada. Avaldaja on ärakuulamisel selgitanud, et „parkett on tõusnud, tapeet on kõik lahti ja üleval kollased plekid; kahjustada sai esiku ja köögi parkett ning terves koridoris on vaja vahetada tapeet“. Avaldaja selgitused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Esitatud fotodelt nähtuvad parketi pundumine ja kahjustused laes. MR Vaader OÜ spetsialisti arvamuse kohaselt esinevad kahjustused koridori laes (toonimuutus ja „veemullid“ värviga viimistetud lael), tapetseeritud seinal (tapeet osaliselt lahti ja veelekke
piirkonnas nähtava toonimuutusega), aluspõrandal ning koridori ja köögi laminaatparketil (parkett paisunud ja parketi piki- ja otsavuugid on nähtavalt üles kummunud). Vaidlust ei ole selles, et avaldaja ei ole veel korteri kahjustusi parandama asunud. Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad kahju suuruse üle. Maakohus leidis, et asjaolu, et MR Vaader OÜ koostas 25. augustil 2021 kalkulatsiooni avaldaja kindlustusandja koostööpartnerina, ei muuda nimetatud tõendit MR Vaader OÜ võimaliku majandusliku huvi tõttu ebausaldusväärseks. 25. augusti 2021. a kalkulatsiooni hinnaks koos käibemaksuga on 5144,94 eurot. Avaldaja kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest, kuna vesi tungis õuest hoonesse läbi hoone konstruktsioonide. Kindlustusandja teavitas avaldajat sellest asjaolust 26. augustil 2021. MR Vaader OÜ 10. detsembri 2021. a arvamusest nähtuvalt toimus 17. novembril 2021 avaldaja korteri kordusülevaatus, mille tulemusena vähendati kalkulatsioonis lae viimistluse mahtu (lage on võimalik viimistleda osaliselt). Muus osas on MR Vaader OÜ leidnud, et esmane kahjustuste hindamine oli õiglane ja kõikide esmasel ülevaatusel arvestatud tööde teostamine on vajalik. Avaldaja kahjunõue on
10.detsembri 2021. a arvamusest tulenevalt 5055,38 eurot. Maakohus leidis, et MR Vaader OÜ-l ei saanud 10. detsembril 2021 arvamuse koostamisel olla enam avaldaja kindlustusandja koostööpartnerina majanduslikku huvi, kuna oli teada, et kindlustusandja kahju ei hüvita. MR Vaader OÜ arvamuse on koostanud diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et puudub alus kahelda MR Vaader OÜ kalkulatsiooni ja arvamuse usaldusväärsuses. Puudutatud isik on avaldaja kahjunõudele esitanud vastuväite selles, et terve korteri parketi vahetamine on ebaproportsionaalne ning arvestades parketi vanust, võiks puudutatud isik olla vastutav 10-15 % eest kogu parketi vahetamise maksumuse hinnast. Muude MR Vaader OÜ kalkulatsioonis märgitud tööde ning nende maksumuse osas puudutatud isik vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid ei esitanud. Maakohus märkis, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Avaldaja seletuse kohaselt ostis ta korteri 2019.a jaanuari lõpus, korter oli väga heas korras, seal oli tehtud remont, parkett oli heas korras. XXX asuva korteri turuväärtuse hindamiseks
21.detsembril 2018 koostatud eksperthinnangu kohaselt on korteri üldine seisukord hea. Avaldaja antud seletuse ja 10. detsembri 2021. a MR Vaader OÜ arvamusega on tõendatud, et laminaatparkett tuleb vahetada kogu korteris, sest parketi paigaldusviis teistsugust lahendust ei võimalda. Parkett on paigaldatud kogu korteris ühe kilbina, ilma katkestusteta (puuduvad uksepakud ja/või üleminekuliistud). Asjaolu, et parkett on paigaldatud ilma katkestusteta (ühes tükis), on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega, mille on teinud avaldaja kindlustusandja ning kindlustusandja koostatud varakahju vaatlusaktiga. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et avaldaja korteris on võimalik parketti osaliselt välja vahetada. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et terve korteri parketi väljavahetamine ei ole ebaproportsionaalne, vaid vara senise koosseisu taastamiseks vältimatult vajalik. Kulutuste suuruse tõendamise kohustus on üldise tõendamiskoormuse järgi kahjustatud isikul ning kahju tekitaja peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu. Avaldaja on kalkulatsiooni esitanud. Asja parandamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Maakohus märkis, et asja parandamise kulude mõistlikkust saaks hinnata juhul, kui kohtule oleks esitatud alternatiivseid korteri parandamistööde hinnapakkumisi. Puudutatud isik ei ole kohtule ühtki sellist tõendit esitanud. Seetõttu luges maakohus MR Vaader OÜ 25. augusti 2021. a kalkulatsiooni alusel tõendatuks, et avaldaja korteris veekahjustusest tingitud vajalike
parandustööde maksumus on 5144,94 eurot, millest avaldaja nõuab hüvitamist summas 5055,38 eurot. Puudutatud isik leiab, et avaldaja jättis puudutatud isikule vee läbijooksust õigeaegselt teavitamata, põhjustades ise endale väidetava kahju, ning see välistab avaldaja õiguse nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist. Maakohtu hinnangul teavitas avaldaja puudutatud isikut trepikojas märgatud veelekkest õigeaegselt. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja märkas trepikojas veetoru tilkumist juba 13. augustil 2021. Asjaolust, et trepikoja põrand oli vihmase ilmaga natuke märg, ei pidanud avaldaja aru saama, et tegemist on lekkega veetorustikust. Avaldaja seletuse kohaselt sai veeleke temale ilmsiks 16. augustil 2021, mil avaldaja ka puudutatud isikut viivituseta teavitas. 16.augustil 2021 võis avaldaja tagantjärgi mõista, et 13. augustil 2021 võis trepikoja põrand olla märg veetorust vee tilkumise tõttu, mille tõttu on avaldaja ka kahju hüvitamise nõudes vee sisse voolamise alguseks märkinud
13.augusti 2021. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldajale ei saa ette heita kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust korteriühistut viivituseta teavitamata jätmist ning seega puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Maakohus tuvastas põhjusliku seose VÕS § 127 lg 4 mõttes puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja avaldaja korterile tekkinud kahju vahel. Kui puudutatud isik oleks kandnud katuse konstruktsiooni ning katuselt sadevee äravoolu torustiku korrasoleku eest paremini hoolt, ei oleks vee äravool torus takistunud, katuselt ei oleks vesi lekkinud avaldaja korterisse ning avaldaja korteri siseviimistlus ei oleks saanud veekahjustusi. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Avaldajal on VÕS § 115 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu nõue kahju 5055,38 euro hüvitamiseks, mis tuleb maakohtu seisukoha kohaselt rahuldada. Avaldaja nõude alusel kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse ja mõistis puudutatud isikult menetluskulud koos viivisega välja.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Puudutatud isik esitas 25. märtsil 2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja nõue täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada maakohtu määrusega välja mõistetud summat puudutatud isiku vastutuse ulatuseni ning jätta ülejäänud kahju avaldaja kanda. Puudutatud isik leiab, et avaldaja istungil antud ütlused on vastuolus kohtueelses kahjunõudes ja sotsiaalvõrgustiku suhtluses kinnitatud asjaoludega. Puudutatud isiku hinnangul on kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus muude tõenditega. Kahju avastamise kuupäevaks tuleb lugeda 13. august 2021 ning seega on avaldajale tekkinud kahju tema 3 päeva pikkuse tegevusetuse tulemus. Kui avaldaja oleks puudutatud isikut veelekkest õigeaegselt teavitanud, oleks viimane võtnud tarvitusele abinõud avaldajale kahjustuste tekkimise ärahoidmiseks ning kahju ei oleks tekkinud. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada kahju hüvitamise nõuet parketi vahetusega seotud kulude ulatuses 3054,82 euro võrra, kuna avaldaja tegevusetuse tõttu tekkinud kahju oleks võinud olla selle summa võrra väiksem. Kolm päeva voolanud vesi tekitab märkimisväärse kahju. Puudutatud isik oleks õigeaegse info korral saanud põranda kahjustuse ära hoida, likvideerides katuselt oleva läbivoolu ning kuivatades märjakssaanud tarindid. Nimetatud summa tuleneb maakohtule esitatud hinnakalkulatsioonist tööde ja materjali eest,
mis on seotud parketi vahetamisega korteris. Seda summat saab puudutatud isiku hinnangul lugeda avaldaja osaks kahju tekkimisel.
6.Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule katuselt vee läbijooksust teatamise aeg ei oma mingit tähtsust. Isegi kui läbijooks oleks ilmsiks tulnud varem kui avaldaja seda nägi ja puudutatud isikule teatas, ei oleks saanud enam mingeid abinõusid tarvitusele võtta. 13. augustil sadas vihma ja ilmselt pääses vesi elamusse, kuigi avaldaja sellest siis veel aru ei saanud. Avaldaja leiab, et ka puudutatud isiku alternatiivnõue tuleks jätta rahuldamata.
7.Tartu Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui samast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 korrata.
10.Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei ole peamiselt rahul sellega, et maakohus ei ole avaldaja kanda jätnud vähemalt osa tekkinud kahju hüvitamisest. Puudutatud isik väidab, et avaldaja väited kohtueelses menetluses ja ärakuulamisel antud ütlused on vastuolulised ning seetõttu on maakohus neile tuginedes jõudnud valele järeldusele, et puudutatud isik vastutab avaldajale tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et veeleke sai alguse kaasomandi esemest ning et selle põhjuseks oli kinnikasvanud äravoolutoru, mis takistas vee äravoolu katusel. Vaidlust ei ole ka selles, et katuse konstruktsiooni seisukorra, katuselt sadevee äravoolu võimaluste ja sadevee äravooluks mõeldud torustiku töökorra kontrollimine oli puudutatud isiku kohustus. Kinnikasvanud äravoolutoru on märk sellest, et puudutatud isik on jätnud oma kohustused täitmata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu.
11.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja väited kohtueelses menetluses ja ärakuulamisel antud ütlused ei ole vastuolulised. 13. augustil, märgates, et koridori põrand on märg, ei pidanud avaldaja kahtlustama koheselt leket või riket. Avaldaja on selgitanud, et arvas, et kuna sajab vihma, siis on märg põrand tingitud sellest, et naabrid käisid koeraga jalutamas. Mõned päevad hiljem, 16. augustil, kui põrand oli väga märg ja märjad olid ka seinad ning torust tilkus vett, teavitas avaldaja korteriühistut vastava sõnumiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt võis avaldaja 16. augustil mõista tagantjärele, et 13. augustil võis trepikoja põrand olla märg hoopis veetorust vee tilkumise tõttu. See on ka põhjus, miks avaldaja on kahju hüvitamise nõudes märkinud vee sissevoolamise ajaks 13. augusti. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldajale ei saa ette heita kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust korteriühistu viivituseta teavitamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub
maakohtuga, et antud juhul puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei olnud ainus, kel on korter selles trepikojas
9.korrusel, kuid avaldaja oli ainus, kes korteriühistut probleemist teavitas. Teavitamise hetkel puudusid avaldaja korteris veel igasugused märgid veekahjustustest, seega tuleb lugeda, et avaldaja täitis korteriühistu liikmena ja korteriomandi omanikuna oma hoolsuskohustust ning talle ei ole mingil viisil ette heidetav, et ta ei teinud seda varem. Lisaks leiab ringkonnakohus, et antud asjaoludel ei oleks saanud kahju ulatust vähendada ka siis, kui korteriühistu oleks vee läbijooksust teada saanud 13. augustil. Kuna vee äravoolutoru oli kinni kasvanud, siis on ettenähtav, et tugeva vihmasaju korral koguneb vesi katusele ning valgub sealt konstruktsioonide kaudu elamusse sisse. Tegemist ei ole kiire, kuid põhimõtteliselt takistamatu protsessiga. Konstruktsioonide vahele voolanud vett ei oleks korteriühistul kuidagi olnud võimalik eemaldada, selle mõju ja mõjukohad ilmnevad vältimatult hiljem. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhimõttelist erinevust, kas korteriühistu sai vee läbijooksust teada
13.või 16. augustil, eriti arvestades, et asja materjalidest tulenevalt järgnevatel päevadel ei sadanud.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja menetluskuluks ringkonnakohtus on kohtumääruse ja määruskaebuse analüüsile ja avaldaja vastuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi tunnitasuga 150 eurot, kokku 600 eurot. Avaldaja esindaja kinnitab, et tasu ei sisalda käibemaksu ja on antud ainult käesolevas tsiviilasjas. Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt ajakulu on ülepaisutatud, tunnitasu on esindaja kvalifikatsiooni arvestades väga kõrge ning avaldaja ei ole kulusid tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kuigi tegemist võib olla keskmisest tavapärasest kõrgema tasuga, arvestades mitteadvokaatidest esindajate tunnitasu määrasid, ei ületa see siiski keskmist tasumäära oluliselt. Arvestades võrdlemisi kõrget tunnihinda (150 eurot), võib eeldada esindaja suuremat efektiivsust ajakulu kasutamisel. Ringkonna hinnangul on esindaja läbi töötatud ja koostatud dokumentide mahtu arvestades põhjendatud ajakulu 3 tundi. Puudutatud isiku väide, et avaldaja ei ole kulusid tõendanud, on asjakohatu, kuna TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, kuid vastavalt TsMS § 176 lg 6 teisele lausele ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente ilma kohtu nõudmiseta esitama. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 450 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.