M H kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik (usaldusisik): M H, isikukood XXX, elukoht XXX Võlausaldaja I Swedbank AS, registrikood 10060701 Liivalaia 8, 15040 Tallinn, lepinguline esindaja Gerda Johanson, e-post [email protected] Võlausaldaja II Bigbank AS, registrikood 10183757 asukoht Riia 2, 51004 Tartu, lepinguline esindaja Aap Kulik, e-post [email protected] Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine 29.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata võlausaldajate Swedbank AS ja Bigbank AS taotlused võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.
2.Rahuldada M H taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
3.Lõpetada M H (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada M H kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 10.08.2016.a. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Vabastada M H (isikukood XXX) usaldusisiku kohustustest.
Avaldada teade M H (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Saata määrus võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebe kord
2-16-9898 Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 15.02.2017 määrusega lõpetati võlgniku M H pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Pärnu Maakohtule M H usaldusisiku aruanded 09.08.2017, 20.02.2018, 09.08.2018, 08.02.2019, 13.08.2019, 10.02.2020, 13.08.2020, 03.02.2021, 10.08.2021.
2.Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 08.02.2022. Aruande kohaselt töötab võlgnik H E Gs. Võlgnik kasvatab ühte alaealist last. Vara ei oma.
3.14.02.2022.a esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 18.02.2022.a esitas seisukoha võlausaldaja Swedbank AS, märkides, et võlausaldaja Swedbank AS-i nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud pankrotimenetluses raha saanud oli 24 546,43 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale jaotise alusel väljamakseid teinud kokku summas 1 004,62 eurot: 07.04.2021 summa 13,86 eurot, 29.01.2022 summa 950,76 eurot ja 31.01.2022 summa 40,00 eurot. Võlausaldaja on oma 11.01.2022 seisukohas välja toonud, et võlgnik on tasunud OÜ- le Eesti Inkasso oma poja võlgnevust ning Inbank AS-ile oma elukaaslase järelmaksu. Võlgniku selgitus 14.02.2022 avalduses, et ta on tasunud elukaaslasega seonduvaid arveid, sest ka elukaaslane on tema arveid tasunud näitab võlausaldaja hinnangul, et võlgnik ei suhtu oma kohustustesse vastutustundlikult. Võlausaldaja Swedbank AS palub lõpetada M H kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. Lisaks on võlausaldaja juba 30.01.2020.a esitanud kohtule taotluse lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta M H täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud ega ole kohtule aruandeid tähtaegselt esitanud, samuti ei ole võlgniku esitatud aruanded nõuetepärased. 28.02.2022.a esitas seisukoha võlausaldaja Bigbank AS märkides, et menetluse vältel on võlgnik tasunud võlausaldajale üksnes 70,14 eurot, millest 69,17 eurot laekus üksnes pärast seda, kui võlausaldaja tõi välja, et võlgnik pole võlausaldajale menetluse kestel sisuliselt midagi tasunud. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata.
4.27.04.2022 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et ta maksis oma poja võlgnevust ega teadnud, et ei tohi seda teha. Lisakohustusi võtnud ei ole, on tasunud ka elukaaslase järelmakse
2-16-9898 kuna elukaaslane maksis üüri. Tõesti ei tulnud sellepeale, et midagi ei tohi teha. 2010. aastast elavad koos ja neil on ka ühine alaealine laps. Lisaks väljamaksetele pidas kohtutäitur Tarvi Söömer kinni ka võlgniku töötasu ja kandis selle Swedbank AS-ile.
5.09.05.2022.a esitas võlgnik maksekorraldused, millest nähtuvalt on ta 06.05.2022.a tasunud võlausaldajale Swedbank AS 245,13 eurot ja Bigbank AS-ile 17,13 eurot.
6.30.05.2022.a teatas võlausaldaja Swedbank AS, et võlgnik M H on vastuse esitamise seisuga võlausaldaja Swedbank AS nõude katteks tasunud kokku 298,99 eurot. Lisaks on võlausaldajale laekunud 29.01.2022 ülekanne isiku V L poolt summas 950,76 eurot selgitusega „Jaotise väljamakse M.H ts.a 2-16-9898“. 30.05.2022 seisuga on M H lepingutest tulenev võlgnevus Swedbank AS-i ees kokku 3 494,02 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 15.02.2017 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.
8.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruandeid koos pangakonto väljavõttega ja andis kohtule selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud 29.04.2022. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad paluvad lõpetada M H kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Swedbank AS palub alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani.
9.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
2-16-9898
10.Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Maksu- ja Tolliameti teatest nähtub ülevaade võlgnikule tehtud väljamaksetest, mille kohaselt perioodil 01.02.2017 kuni 31.12.2017. a oli võlgniku sissetulekuks toetused ja hüvitised Sotsiaalkindlustusametist brutosummas 2837,39 ning töötasu RE AS-lt brutosummas 1683,30 eurot. 2018.a on M H saanud maksustatavat tulu kokku 8937,38 eurot, 2019.a 10378,31 eurot, 2020.a 10620,47 eurot, 2021.a 12241,37 eurot ning perioodil 01.01.2022-31.01.2022.a 1774,67 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et perioodil 15.02.2017-25.02.2022 on M Hle makstud vanemahüvitist kokku summas 1741,49 eurot, lapsetoetusi 3440 eurot, lapsehooldustasu 707,10 eurot. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule laekunud 5 aasta jooksul töötasu enamasti määras, mis ei ületanud tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. M H on 5-e aastase perioodi jooksul olnud võimeline tegema jaotiste alusel väljamakseid võlausaldajatele kolmel korral. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.
11.Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealise lapse kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist nähtub, et kohustusest vabastamise menetluse algul kasvatas võlgnik 1,5 aastast last ning juba alates 01.10.2017 asus võlgnik lapse kõrvalt taas tööle. Nii on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus ta kasvatab alaealist last. 03.02.2021.a esitatud aruandes on võlgnik märkinud, et ta pidevalt otsib suurema töötasuga töökohta ja 10.08.2021.a esitatud aruandest nähtuvalt on võlgnik asunud tööle, kus tal oli võimalik teenida endisest veidi suuremat sissetulekut. Aruannetest nähtuvalt on võlgnik suurema sissetuleku saamiseks ka vahetanud enda elukohta. Kohus märgib, et kuivõrd võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps ka veel vähemalt kahe aasta jooksul, siis ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 nimetatud tulutoova tegevusega
2-16-9898 tegelemise kohustust ning teabe andmise kohustust. Võlausaldaja Swedbank AS seisukoht sellest, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud teabe andmise kohustust, on ekslik ja tuleneb asjaoludest, et võlausaldaja esindajale ei olnud avaliku E-toimikus esitatud aruandeid nähtavaks tehtud.
12.Kohus ei nõustu võlausaldajate seisukohaga ka sellest, et kuivõrd võlgnik on kohustusest vabastamise perioodil võlausaldajatele võlgnevuste katteks maksnud vähesel määral, siis annab see aluse tema täitmata kohustustest vabastamata jätmiseks. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealist last ja teinud tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Taoline järeldus ei tulene ka asjaolust, et võlgnik on tasunud teadmatusest oma poja laenu kohustust ning elukaaslase võetud järelmaksu kohustust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
13.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul on alaealine ülalpeetavat. Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud, kasvõi kolmandate isikute vahendusel. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud igale võlausaldajale võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-093606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata
2-16-9898 jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel. Vastuseks võlausaldaja Swedbank AS taotlusele võlgniku kohustusest vabastamise menetluse pikendamiseks, märgib kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (PankrS § 175 lg 51). Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kohus rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks. Kuivõrd viimase aruande esitamise tähtaeg oli võlgnikul veebruar 2022, võlgnik esitas taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks 14.02.2022 ning kohus ei pikenda võlgniku kohustusest vabastamise menetlust, siis ei ole asjasse puutuv ka Swedbank AS väide II pensionisamba väljamakse kohta. Siinkohal märgib kohus, et alates 01.07.2022.a kehtima hakkava füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 49 lg 1 kohaselt otsustatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning lg 9 kohaselt menetluse pikendamise tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Seega läheks alates 01.07.2022.a kehtiva seaduse mõttega ka oluliselt vastuollu käesoleva menetluse pikendamine, mis on niigi juba kestnud kokku viis aastat.
15.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
16.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.