2-16-9898/19 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Võlgnikul on kohustusi ~28 000 euro ulatuses, kuid võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek teadaolevalt puudub. Võlgnik on hetkel 9-kuuse lapsega kodune. Tal on küll töökoht, kuhu ta saab pärast lapsepuhkust naasta, kuid saadavas töötasu on väiksem, kui tema mittearestitav sissetulek. Käesoleva aruande koostamise ajal on võlgnik töötu. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul ei ole vara ja arvestatavad sissetulekud puuduvad ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 28 000 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik M.H. ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on liiga suurte kohustuste võtmine. Maksejõuetusele aitasid kaasa M.H. töökoha kaotus. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on M.H. esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et M.H. pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik M.H. pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 07. septembrile 2016.a. kell 10.00. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada M.H. pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks xxxxxxxxxxx eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast xxxxxxxxxxx eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus on mõistlik ja põhjendatud. Ajutine haldur palub kinnitada pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx € (xxxxxxxxxxx), millele vastavalt PankrS § 65 lg 11 lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €, sellest xxxxxxxxxxx € ja sellele lisanduv käibmaks xxxxxxxxxxx€ hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ja xxxxxxxxxxx,00 € ja sellele lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € mõista välja võlgnikult. Samuti palub ajutine haldur kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulud kokku 60 € (50,00 €, lisandub km 10 €) ning mõista see välja võlgnikult. Kohus leiab, et haldur kulutused bürookuludele (ruumide kasutamine, sideteenused, koopiad) on põhjendatud. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb xxxxxxxxxxx eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu üle kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele nr Xxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik