2-16-9898
Kohus
Pärnu Maakohus
Määrusetegemise aeg ja koht
15. veebruar 2017.a., Haapsalu kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Tambet Grauberg
Tsiviilasja number
2-16-9898
Tsiviilasi
Võlgniku M.H. pankrotimenetlus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik M.H. (pankrotis), isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx; tel xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert registrikood 10356838, mobiiltelefon 5011556, faks 4431313, e-post: [email protected])
esindajad
2-16-9898
2-16-9898
kaupa M.H. pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega:
Tunnustatud Nõude järk nõuete summa eurodes
Jaotis %-des
JÄÄB
1 715,50 153 lg 1 p 2
6,53
1 715,50
Swedbank AS
24 546,43 153 lg 1 p 2
93,47
24 546,43
26 261,93
100%
26 261,93
2-16-9898
Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx (sh. käibemaks, so. 6 kuud x xxxxxxxxxxx). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 26.01.2017.a. määrusega. Seoses pankrotivaras vahendite puudumisega haldur täiendavat kulude kinnitamist ei taotle.
2-16-9898
Käesolevaga olen koostanud halduri aruande M.H. pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaras vahendite puudumise tõttu on haldur taotlenud halduri tasu xxxxxxxxxxx € ning sellele lisanduva käibemaksu xxxxxxxxxxx € hüvitamist riigi vahenditest. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Halduri tasu xxxxxxxxxxx € ning sellele lisanduv käibemaks summas xxxxxxxxxxx € palun mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihaldur palub lõpetada M.H. , isikukood xxxxxxxxxxx, raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Andrus Õnnik M.H. pankrotihalduri ülesannetest. Samuti haldur taotleb kohtule määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja algatada M.H. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Teeb Pärnu Maakohtule ettepaneku jätta M.H. pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning M.H. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnik M.H. koondamine 2008. aastal, mille tõttu ta ei saanud enam kohaselt täita laenukohustusi. Võlgnevuste tõttu laenulepingu ülesütlemisel muutusid kahe laenu summad koheselt täies ulatuses sissenõutavaks ning saabunud majanduslanguse tingimustes osutus tagatiseks panditud korteri müügihind ligikaudu 3 korda väiksemaks selle omaaegsest ostuhinnast. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti
2-16-9898
väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Halduri tegevuse tulemusena on ei ole pankrotivarasse rahalisi vahendeid laekunud. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 12 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (sh. maksud), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas xxxxxxxxxxxt, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxxx eurot. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik M.H. on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 06.02.2017.a., mille järgi võlausaldajad koosolekul ei ole osalenud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga 6 (kuue) kuu järel esitama kohtule aruande, milles peab märkima:
Elukoha aadressi ja kontaktandmed; Töökoha andmed ja viimase kuue kuu igakuine sissetulek (töötasu, toetused jms); Kui töökohta ei ole, siis mida on võlgnik teinud selleks, et sissetulekut saada; Kas ja kui suures ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekule.
2-16-9898
PankrS § 173 lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt PankrS § 172 lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.