Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2022. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-141229
Tsiviilasi
PlusPlus Capital väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 286,82 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: C K (e-post xxx) Kostja: E H (isikukood xxx, elukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)
esindajad
Asja läbivaatamine
AS
hagi
E
H
vastu
võlgnevuse
kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 3 286,82 eurot ning on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 420 eurot. PlusPlus Capital AS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 09.12.2021. a ning hagiavalduse Harju Maakohtule 09.02.2022. a. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga 3 286,82 eurot tasuda riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 300 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 4842 on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 410 eurot, so riigilõiv 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.