X hagi A ja B vastu võla väljamõistmiseks 16 321,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx),
esindajad
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Alt Xi kasuks välja 8160,74 eurot
3.Mõista Blt Xi kasuks välja 8160,74 eurot.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt A ja B kanda.
5.Määrata Xi menetluskulude rahaliseks suuruseks 2002 eurot ja mõista see Alt ja Blt solidaarselt Xi kasuks välja.
Mõista Alt ja Blt solidaarselt Xi kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y ja X esitasid 28.06.2021 (täiendatud 05.08.2021 ja 30.08.2021) Harju Maakohtule hagi A ja B vastu varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks ning X hagi Alt ja Blt kummaltki 2914,63 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr xxx). 31.08.2021 määrusega jagas Xi nõude kostjatelt võla väljamõistmiseks eraldiseisvasse menetlusse. Tsiviilasja nr xxx menetlusse jäi hagejate nõue varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks.
2.Hageja suurendas 01.04.2022 menetlusdokumendis oma nõuet ja palub mõista kostjalt I välja 8160,74 eurot ja kostjalt II 8160,74 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt suri 27.11.2020 W, kelle pärijateks on võrdsetes osades tema lapsed, s.o hageja ja kostjad.
4.Hageja kandis W matusekulud kokku 6357,25 eurot, sh Tallinna Pärnamäe kalmistu 462 eurot, rõivad 364,03 eurot, restoran 1955 eurot, Tallinna Matusebüroo 2500 eurot, Forsius Matusebüroo 948 eurot ja orisus Lillesalong 350 eurot. Kuna pärandaja matusekulud tuleb kanda pärijatelt võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, siis on kummagi kostja osa sellest 2119,08 eurot, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada..
5.Pärandajal olid 24.08.2015 laenulepingust nr xxxxxxxx tulenevad kohustused, mis moodustasid pärandaja surma seisuga 36 250 eurot. Sellest 1⁄2, s.o 18 125 eurot on pärijate osa, mis jaguneb pärijate vahel võrdselt 3 osaks. Hageja on täitis laenulepinguga seotud kohustuse panga ees täielikult. Hagejal on võlausaldaja ees kohustuse täitnud kaaspärijana õigus nõuda kohustuse täitmist teistelt kaaspärijatelt ulatuses, mis ületab tema pärandiosale vastavat osa. Seega tuleb kostjatel hüvitada hagejale 12 083,33 eurot (2 × 6041,67). Kostjate vastuväited
6.Kostjad ei tunnista hagi ja leiavad, et ei pea pärandvarasse kuuluvaid kohustusi oma vara arvel täitma. Kostjad peavad oma kohustused täitma ainult pärandvara arvel ja saavad seda teha alles pärast pärandvara jagamist.
7.Kostjatele ei ole teada, mis asjaoludel kulutas hageja restoranis 1955 eurot. Restorani külastamine ei ole ka vajalik ega põhjendatud matusekulu, mida alaealised pärijad peavad kandma.
8.Hagi aluseks oleva laenulepingu kohaselt oli laenu kasutamise otstarve korteriomandi, asukohaga xxx ostmine. See korter kuulub hagejale. Seega on tegemist hageja huvides sõlmitud laenulepinguga. Hageja on laenusumma ulatuses alusetult rikastunud ja hagejal tuleb saadu
pärandvarasse tagastada. Seega kuulub pärandvarasse rahaline nõue hageja vastus summas 36 250 eurot, millest kummalegi kostjale kuulub 1/3 suurune osa.
9.Kostjad soovivad tasaarvestada neile kuuluva 1/3 osa pärandvarasse kuuluvast nõudest hageja vastu summas 12 083,33 eurot kattuvas ulatuses hageja laenulepingu täitmisest tuleneva nõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.
11.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
12.Tallinna notar Gunnar Savisaare 01.03.2021 pärimistunnistuse kohaselt on hageja ja kostjad 27.11.2020 surnud W pärijad võrdsetes mõttelistes osades (s.t igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas), (dtl 18 – 19). Hageja palub nii kostjalt I kui ka kostjalt II välja mõista hüvitise kokku 8160,74 eurot. Hageja hüvitisnõue hõlmab kostjate kui kaaspärijate osa hageja poolt tasutud pärandaja matusekuludest ja pärandaja laenukohustusest.
13.Kohus märgib esmalt, et kostjate 22.02.2022 hagiavaldusele esitatud vastus on allkirjastamata. Kohus pööras sellele kostjate tähelepanu ka oma 04.05.2022 kirjas, kuid kostjad vastust ei allkirjastanud. Arvestades, et kostjate vandeadvokaadist esindaja esitas kohtule 14.12.2021 samalt e-posti aadressilt digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumendi, arvestab kohus TsMS § 336 lg 4 tuginedes kostjate 22.02.2022 menetlusdokumendis tooduga ja hindab kostjate vastuväiteid sisuliselt. I
14.Hagiavalduse kohaselt täitis hageja pärandaja laenulepingust tuleneva kohustuse 36 250 eurot AS SEB Pank ees üksi ja palub kostjatelt välja mõista nende osa vastavalt pärandiosade suurustele.
15.Pärandvara nimekirja kohaselt kuulub W pärandvara hulka muuhulgas kohustus AS SEB Pank ees (laenuleping nr xxxxxxxx, dtl 43 – 48), mis pärandi avanemise seisuga oli 36 250 eurot (dtl 21 – 25). 02.02.2022 seisuga on hageja kogu laenusumma pangale tagastanud (dtl 59 ja 145 – 146). Hageja leiab, et pärijad vastutavad nimetatud laenu eest 1⁄2 ulatuses ja arvestades pärijate pärandiosade suurusi, on iga pärija osa 6041,67 eurot (36 250 ÷ 2 × 1/3). Kostjad eelnimetatud asjaoludele ega hageja arvutustele vastu ei vaielnud. Kostjad leiavad aga, et kuna laenu kasutamise otstarve oli hagejale kuuluva korteriomandi ostmine (vt laenulepingu p 1.3 dtl 43 ja kinnistusraamatu väljavõte dtl 134), sõlmis pärandaja laenulepingu nr xxxxxxxx
hageja huvides ja kohustust, mille alusel pärandaja tasus laenu arvel hageja korteriomandi eest, ei ole olemas.
16.Kohus selgitas kostjatele 03.05.2022 kirjas, et nende vastuväited on ebaselged ja vastuolulised. Kostjad oma vastuväiteid ei täpsustanud ega selgitanud. Kohus leiab, et kostjate esile toodu ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on laenuandja põhikohustus laen üle anda ja laenusaaja põhikohustus see tagastada. Selle üle, et pärandajal oli AS-ga SEB Pank sõlmitud laenuleping, jäägiga 36 250 eurot, pooled ei vaidle. Seega oli pärandajal ka lepingust tulenev kohustus laen pangale tagastada.
18.Pärimisseaduse (PärS) § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara. PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seaduseest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Eeltoodust tuleneb, et kostjad pärandi vastu võtnud pärijatena vastutasid AS SEB Pank kui võlausaldaja ees pärandaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest koos hagejaga solidaarselt. Laenulepingust tulenev raha maksmise kohustus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
19.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike kaks järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega läks laenukohustuse täitmisega hagejale üle võlausaldaja kohustuse täitmise nõue osas, mille eest hageja ise ei vastuta. Võlausaldaja nõudele ega selle suurusele kostjad sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
20.Kohus märgib vastusena kostja väidetele, et pärijatele üle läinud pärandaja laenu tagasimaksmise kohustus ei sõltu iseenesest sellest, millisel otstarbel laenu võeti. Kohus selgitas ülal, et VÕS § 396 lg 1 kohaselt tuleb saadud laen laenuandjale tagastada ja PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Seega see, et saadud laenu eest osteti korter hagejale, ei oma laenulepingu täitmise kohustuse seisukohast iseenesest mingit tähtsust.
21.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kaaspärijate vastu VÕS 69 lg 2 tulenev regressinõue. Pooled ei vaidle selle üle, et pärijate osa moodustas laenukohustusest 1⁄2, s.o 18 125 eurot. PärS § 151 lg 1 kohaselt jaotatakse pärandil lasuvad kohustused kaaspärijate omavahelises suhtes võrdeliselt nende pärandiosade suurustega. Seega tuli igal pärijal tasuda pärandaja laenukohustusest 6041,67 eurot (18 125 ÷ 3). Kuna hageja täitis kohustuse kostjate eest, tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista tema osa, s.o 6041,67 eurot.
22.Kostjad esitasid hageja vastu tasaarvestusavalduse, leides, et hageja rikastus laenusumma ulatuses alusetult ja hagejal tuleb saadu pärandvarasse tagastada, mistõttu on kummalgi kostjal hageja vastu 12 083,33 euro suurune nõue (36 250 ÷ 3).
23.Kohus selgitas kostjatele 03.05.2022, et tasaarvestuse avaldus ei ole selge ja tasaarvestuse avalduse lahendamiseks tuleb kostjatel esile tuua kõik nõude aluseks olevad asjaolud ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, et kohus saaks tuvastada, et kotjatel on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kohus selgitas, et VÕS § 197 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tagajärjel tasaarvestatavad nõuded lõpevad.
24.Kostjad ei ole oma tasaarvestusavaldust täpsustanud ega selgitanud, milliste asjaolude ja tõendite alusel saab kohus leida, et kostjatel on või et pärandajal oli hageja vastu nõue. Kostjad viitasid vastuses hagiavaldusele VÕS §-le 1028, mille kohaselt võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjad ei toonud aga esile asjaolusid, mille alusel saaks kohus viidatud sätte kohaldamise eeldused tuvastada. Ainuüksi sellest, et W ostis hagejale korteri, ei järeldu, et hageja oleks midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei olnud tegelikult olemas, ei tekkinud või see langes ära.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb kostjate tasaarvestuse avaldus rahuldamata ja hageja nõue laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tuleb rahuldada. II
26.Hagiavalduse kohaselt kandis pärandaja matusekulud hageja. Kokku oli matusekulu 6357,25 eurot. PärS § 131 lg 1 ja 2 kohaselt kannab pärija pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse kulud jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt (PärS § 151 lg 1 ja 2). Kohus selgitas 03.05.2022 kirjas, et kohaldatakse ka juba ülal viidatud VÕS § 69 tulenevat tagasinõudeõigust. Seega, kui üks pärijatest on täitnud teiste pärijate eest matusekulude kandmise kohustuse, on tal kaaspärijate vastu tagasinõude õigus, vastavalt iga pärija pärandiosa suurusele. Seejuures peavad pärijad kandma matusekulud ka oma arvel.
27.Kostja seisukoht, et matusekulud tuleb kanda või pärandvaras lasuvad kohustused täita pärast pärandvara jagamist, ei ole õige. Pärast pärandi vastuvõtmist on pärijalt õigus nõuda nii pärandi matuse kulude kandmist kui ka pärandaja kohustuste täitmist (PärS § 134 lg 1). Matusekulude kandmise kohustus ega selle ulatus ei sõltu varaühisuse lõpetamisest ega vara jagamisest. Matusekulude kandmise kohustus on pärija iseseisev kohustus. Seda, et pärandvaras ei oleks iseenesest piisavalt vara, ei ole kostjad väitnud. Seega, kuna hageja ja kostjad pärisid W pärandvara võrdsetes osades, tuleb neil omavahelises suhtes kanda ka matusekulud võrdsetes osades, s.t igaühe osa on 1/3.
28.Hagiavalduse kohaselt moodustasid matusekulud kokku 6579,03 eurot, sh Tallinna Pärnamäe kalmistu 462 eurot, rõivad 364,03 eurot, restoran 1955 eurot, Tallinna Matusebüroo 2500 eurot, Forsius Matusebüroo 948 eurot ja Forsius Lillesalong 350 eurot (dtl 26 – 38).
Kostjad vaidlevad vastu hageja esile toodud restoranikulule leides, et ei ole teada, mis asjaoludel kulutati restoranis 1955 eurot, samuti et tegemist ei ole põhjendatud matusekuluga, mida alaealised pärijad peaksid kandma. Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei ole põhjendatud.
29.Restorani kulu tõendab restoran Argentiina poolt hagejale esitatud arve 1955 eurole (dtl 26 ja 27) ja arvele viitav kaardimakse terminali kviitung, mis kinnitab arve tasumist (dtl 32). Kviitungilt nähtub, et 03.12.2020 serveeriti söök 25 inimesele, lisaks telliti lauale viin ja vein. Kostjate üldsõnaline vastuväide, et neile ei ole teada, mis asjaoludel restoranis raha kulutati, jääb arusaamatuks. Kohus leiab, et peielaud on matuse kombestiku tavapärane osa ja sellega seotud söögi ja joogi kulud kuuluvad matusekulude hulka. Samuti ei ole etteheidetav peielaua korraldamine restoranis. Seadusest ei tulene, et pärijad ei pea matusekulusid või osasid matusekulusid kandma tulenevalt oma alaealisusest. Kostjad ei ole iseenesest väitnud seda, et peielaua kulu 25 inimese kohta oleks ilmselt ebamõistlik ega tõendanud, et mõistlik oleks olnud kanda kulu mingis muus summas. Kostjad ei esitanud sisulisi vastuväiteid ka hageja esitatud tõenditele. Seega on restoranikulu puhul tegemist põhjendatud matusekuluga. Muudele matusekuludele kostjad vastuväiteid ei esitanud.
30.Seega on hagiavalduses loetletud kulud, s.o Tallinna Pärnamäe kalmistu 462 eurot (dtl 29), rõivad 364,03 eurot (dtl 33-34), Tallinna Matusebüroo 2500 eurot (dtl 30), Forsius Matusebüroo 948 eurot (dtl 35) ja Forsius Lillesalong 350 eurot (dtl 28), põhjendatud matusekulud ja kostjatel on PärS § 131 lg 2 tulenev kohustus kanda matusekuludest oma osa, s.o 1/3.
31.Hagiavalduse kohaselt tasuti matusekulust 45 eurot pärandaja Luminor Bank AS-i arvelduskontol olevast rahast ja 176,78 eurot pärandaja Swedbank AS-i arvelduskontol olevast rahast. Hageja tasus oma vahenditest seega 6357,25 eurot (6579,03 - 45 - 176,78), mille palub pärijate vahel jagada võrdsetes osades. Arvestades pärandiosade suurusi, on iga pärija kohustus 2119,08 eurot. Kostjad ei vaielnud vastu sellele, et matusekulud kandis hageja ega toonud esile ega tõendanud, et nad oleksid matusekulusid mingis ulatuses kandnud. Eeltoodu tõttu ja arvestades ka VÕS § 69 lg 2 sätestatut, mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja matusekulu 2119,08 eurot ja kostjalt II matusekulu 2119,08 eurot. III
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja kokku 8160,74 eurot ja kostjalt II hageja kasuks samuti 8160,74 eurot. Kohus märgib, et kohtu arvutuste kohaselt on 6041,67 ja 2119,08 summa 8160,75 eurot, kuid kohus lähtub hageja nõude lahendamisel hageja esitatud taotlusest ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 8160,74 eurot.
33.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude kindlaksmääramine
34.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh
menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
36.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11 p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16). TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaadi abi.
38.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 8 tundi 50 minutit tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjad hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
39.Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et tunnitasu määr on mõistlik ja vastab turutingimuste.
40.Taotluse kohaselt kujunesid hageja õigusabikulud järgmiselt: Kuupäev
41.Kohus leiab, et 15.09.2021 ajakulu kohtumääruse vastuvõtmisele, õiguslikule analüüsile ja suhtlusele kliendiga on põhjendatud 5 minuti ulatuses, s.o osas, mis võis mõistlikult kuluda kohtumäärusega tutvumisele. Kohus tegi 13.09.2021 kohtumääruse, millega võttis hagi menetlusse. Selles menetlusstaadiumis ei olnud vajalik õiguslik analüüs ega suhtlus kliendiga. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole üldjuhul põhjendatud välja
mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Selline suhtlemisega seotud ajakulu ei ole ka toimikust kontrollitav. Samal põhjusel vähendab kohus ka muid kliendiga suhtlemisega seotud kulusid.
42.Esindaja 05.11.2021 ajakulu suhtlusele kliendiga ja nõude suurendamise analüüs 30 minutit ei ole samuti põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Hageja ei esitanud kohtule pärast hagi avalduse esitamist ühtegi menetlusdokumenti enne kui jaanuari lõpus 2022. Nõude suurendamise avalduse esitas hageja alles 01.04.2022. Seega ei ole toimiku materjali põhjal tuvastatav, et novembris 2021 tehtud analüüs ja suhtlus kliendiga oleks olnud vajalik ja tegemist oleks kuluga, mis oleks põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt.
43.Kohus arvestab 03.05.2022 ajakulust 10 minutit, mis võis kuluda riigilõivu tasumise korraldamisele ja maksekorralduse kohtule esitamisele. Kohtu 04.05.2022 nõudega tutvumise ajakulu arvestab kohus 30 minuti ulatuses, arvestades nõude sisu ja selles antud selgitusi.
44.Ülejäänud osas on hageja esile toodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud.
45.Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses on seega kokku 7 tundi 45 min (2 tundi + 5 minutit + 2 tundi + 3 tundi + 10 minutit + 30 minutit). Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1302 eurot (7 tundi 45 minutit × 140 + 20%).
46.Hageja palub hüvitada talle hagi esitamisel tasutud riigilõivu 700 eurot (425 + 275). Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mis tuleb hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
47.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2002 eurot (1302 + 700).
48.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.