Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu avaldus E.R vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu, rk 80113646, lepinguline esindaja Merike Valgmäe Puudutatud isik: E.R, ik xxxx, elukoht xxxx
Menetlusviis
Suuline menetlus – istung 30.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada avaldaja poolt vähendatud ulatuses.
2.Välja mõista puudutatud isikult E.R avaldaja Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu kasuks perioodil 01.03.2021 – 28.02.2022 tekkinud majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 183,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 35,27 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista E.R avaldaja VäikeMaarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot.
4.Välja mõista E.R Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (50 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Ametlikud
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 21 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 04.04.2022 avalduse Viru Maakohtule E.R vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik E.R korteriomandi, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx omanik. Korteri üldpind on 42,4 m2. Elamus, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Faehlmanni tee 21, on moodustatud korteriühistu (edaspidi avaldaja). Korteriomanikud on nimetanud BRP Haldus OÜ valitsejaks. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 23 lg 3 tulenevalt kohaldatakse valitseja tegevusele korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Seega on valitseja BRP Haldus OÜ õigustatud korteriühistu nimel esitama nõuet. Korteriomanike 20.05.2020 kirjaliku otsusega kehtestati korteriühistu 2020. aasta majanduskava. Korteriomanike 04.09.2021 kirjaliku otsuse kehtestati KÜ 2021.a majanduskava.
3.04.09.2021 korteriomanike otsusega on muudetud korteriühistu põhikirja. Põhikirja punktist 14 tulenevalt ei arvestata teatud kulusid vastavalt korteri üldpinna m2-le, vaid teisiti: vee ja kanalisatsiooni kulu vastavalt tarbitud teenuse mahule st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel, üldvee kulu vastavalt korterite arvule elamus, jäätmete eest tasu vastavalt elanike arvule elamus ja üldelektri kulu vastavalt korterite arvule elamus. Avaldaja poolt esitatud arved koosnevad järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: haldusteenus, majandus-ja hooldustasu, remondifond, üldelekter, võrguteenus, üldvee kulu, vee – ja kanalisatsooni kulu, soojusenergia ja prügivedu. Avaldaja on saatnud igakuuliselt puudutatud isiku korteriomandi asukoha postkasti majandamiskulude ja teenuste arveid, millel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud nõuetekohaselt, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Viru Maakohtu 31.05.2021 määrusega rahuldati avaldaja nõude tsiviilasjas nr 2-20-17526 ja mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevus perioodil 01.09.2019 kuni 31.10.2020 eest summas 695,04 eurot ja viivised 41,61 eurot. Puudutatud isikul on tekkinud uus võlgnevus.
4.Puudutatud isikul on tekkinud perioodil 01.11.2020 kuni 28.02.2022 uus põhivõlgnevus summas 1183,46 eurot järgmiselt: 2020 novembri eest esitas avaldaja arve nr 20119, 30.11.2020, maksetähtaeg 20.12.2020 summas 98,48 eurot. Arvel oli märgitud, et eelnev võlgnevus oli 671,16 eurot, laekumata 77,88 eurot ja laekunud 54 eurot. Puudutatud isik tasus 30.11.2020 arvest 45 eurot 30.12.2020 ja 53,48 eurot 01.04.2021. 2020 detsembri eest esitas avaldaja arve nr 20129 31.12.2020 summas 113,84 eurot. Arve nr 20129 katteks tasus puudutatud isik järgmiselt: 01.04.2021 37,86 eurot, 20.04.2021 37,43 eurot, 22.05.2021 37,43 eurot ja 24.06.2021 1,12 eurot. 2021 jaanuari eest esitas avaldaja arve nr 21019, 31.01.2021 summas 147,07 eurot. Arve nr 21019 tasus puudutatud isik järgmiselt: 24.06.2021 37,51 eurot, 18.07.2021 37,56 eurot, 18.08.2021 37,80 eurot ja 21.09.2021 34,20 eurot. 2021 veebruari eest esitas avaldaja arve 21029 28.02.2021 summas 142,72 eurot. Arve nr 21029 tasus puudutatud isik järgmiselt: 21.09.2021 4,34 eurot, 31.10.2021 44,98 eurot ja 30.01.2022 93,40 eurot. 2021 märtsi eest esitas avaldaja arve nr 21039 31.03.2021 summas 130,32 eurot. Arve nr 21039 tasus puudutatud isik osaliselt 30.01.2022 summas 56,60 eurot ja tasumata jäi 73,72 eurot. Saldo oli seega 73,72 eurot. Seega puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud alates 01.03.2021. 2021 aprill eest esitas avaldaja arve nr 21049 30.04.2021 summas
114.57.Arve nr 21049 on tasumata ja saldo on 188,29 (73,72+114.57). 2021 mai eest esitas avaldaja arve nr 21059 31.05.2021 summas 66.12 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 254,41 eurot (66,12+188,29). 2021 juuni eest esitas avaldaja arve nr 21069 30.06.2021 summas 37,56 eurot.
Arve on tasumata. Saldo on 291,97 eurot (37,56+254,41). 2021 juuli eest esitas avaldaja arve nr 21079 31.07.2021 summas 37,80 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 329,77 eurot (37,80+291,97). 2021 augusti eest esitas avaldaja arve nr 21089 31.08.2021 summas 38,54 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 368,31 eurot (38,54+329,77). 2021 septembri eest esitas avaldaja arve nr 21099 30.09.2021 summas 96,04 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 464,35 eurot (96,04+368,31). 2021 oktoobri eest esitas avaldaja arve nr 21109 31.10.2021 summas 122.68 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 587,03 eurot (122,68+464,35). 2021 novembri eest esitas avaldaja arve nr 21119 30.11.2021 summas 125,27 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 712,30 eurot (125,27+587,03). 2021 detsembri eest esitas avaldaja arve nr 21129 31.12.2021 summas 173,34 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 885,64 eurot (173,34+712,30). 2022 jaanuari eest esitas avaldaja arve nr 22019 31.01.2022 summas 161,85 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 1047,49 eurot (161,85+885,64). 2022 veebruari eest esitas avaldaja arve nr 22029 28.02.2022 summas 135,97 eurot. Arve on tasumata. Saldo on 1183,46 eurot (135,97+1047,49)
5.Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse kohtule esitamist. Avaldaja saatis puudutatud isikule 08.02.2022 meeldetuletuse postiga, milles palus tasuda võlgnevus hiljemalt 28.02.2022.
6.Puudutatud isik on seni avaldajale esitanud väited, et ta ei tasu igakuistel arvetel näidatud küttekulu ja seetõttu, et korteris on küttesüsteemi ümber ehitatud ja ta ei kasuta tsentraalset kütet. Avaldaja märgib, et ümberehitused on toimunud ebaseaduslikult, ilma vastavate lubadeta ja teiste korteriomanike nõusolekuteta. Avaldaja on andnud kahel korral puudutatud isikule tähtaja korteris endise olukorra taastamiseks st kaasomandis oleva küttesüsteemi taastamiseks. Viimase kirja saatis avaldaja 19.11.2020, tähtajaks on 31.12.2020. Korteriomanikud võtsid 06.04.2021 vastu kirjaliku otsuse (dtl 150), millega pakuti puudutatud isikule kompromissi, et avaldaja taastab tsentraalse küttesüsteemi korteris nr 9 korteriühistu rahaliste vahendite arvelt ning korteriomanik st puudutatud isik tasub tööde maksumuse igakuiselt osamaksetena vähemalt 50 eurot kuus. Puudutatud isik ei ole senini nõustunud selle pakkumisega.
7.Avaldaja on koostanud 2020. aastaks majanduskava, mille kehtestasid korteriomanikud 20.05.2020 kirjaliku otsusega (vt lisa 3-protokoll koos lisadega). Senini kehtis 2019.a majanduskava KrtS § 41 lg 5 alusel. 2020. aasta majanduskavas oli määratud majandamiskulud ja teenused järgmiselt: haldusteenuse kogu maja kulu keskmiselt 0,24 eurot kuus, jaanuarist kuni maini 226,40 eurot elamu kohta ja juuni-juuli 246,96 eurot elamu kohta, alates augustist 276,96 eurot elamu kohta, remondifondi hind 0,46 eurot kuni aprilli lõpuni, alates maist 0.96 eurot/m2, alates oktoobrist 0,46 eurot/m2, majandus-ja hooldustasu 0,04 eurot/m2. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike 04.09.2021 kirjaliku otsusega kehtestati korteriühistu 2021. aasta majanduskava. 2021. aasta majanduskavas oli määratud majandamiskulud ja teenused järgmiselt: haldusteenuse kogu maja kulu keskmiselt 0,27 eurot kuus, remondifondi tasu 0,46 eurot/m2, alates septembrist 0,64 eurot/m2; majandus-ja hooldustasu 0,04 eurot/m2, reservkapital 1,95 eurot/m2. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele.
8.Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud alates 01.03.2020. Kõik puudutatud isiku maksed on avaldaja kandnud põhivõlgnevuse katteks ja VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste st kõige vanemate arvete katteks. KrtS ei anna avaldajale alust vähendada puudutatud isiku kütte arvete suurust. KrtS § 40 lg 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Seega tuleb majandamiskulud sh kütte kulud jagada vastavalt korteriomandi üldpinna m2-le. Seda on avaldaja ka teinud. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.
9.Korteriomanik on kohustatud avaldaja põhikirja punkti 11.4 järgi kasutama kinnisasjas kaasomandit vastavalt sihtotstarbele, ühistu otsustele ja kokkulepetele ning punkti 11.5 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majanduskulusid, koormatisi ning muid makseid. Kuna puudutatud isik on korteriühistu liige, siis ta on kohustatud täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi.
10.KrtS § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Seega on korterelamu küttesüsteem kõigi kinnisasja kaasomanike omandis, olgugi et osa sellest asub ka puudutatud isiku korteris. Puudutatud isiku korteris on omavoliliselt lülitatud välja küttesüsteem, mis kuulub kõigile kinnisasja kaasomanikele. Väljalülitamiseks ei ole teised kinnistu kaasomanikud ega korteriühistu nõusolekut andnud (KrtS § 9, § 38, § 39). Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku väited selle kohta, et tema korteris on küttesüsteem ümber ehitatud, ei anna alust arvete mittetasumiseks.
11.Riigikohus on 08.10.2014 tsiviilasja 3-2-1-61-14 punktis 23 selgitanud, et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe, mille olemasolule ei ole tuginetud. Kokkuleppeks vajalikke teiste kaasomanike tahteavaldusi ei ole kostja nõudnud.
12.Avaldaja märgib, et käesoleval ajal kehtivas KrtS-is (§ 40 lg 2 ja § 41 lg 2) on samad põhimõtted: proportsionaalsest kulu jaotusest saab kõrvale kalduda kas kaasomanike kokkuleppega või siis nähakse see ette põhikirjaga. Korteriomanikud ei ole majandamiskulude kandmisel KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevas kohustuste jaotuse aluses ja tasumise korras kokku leppinud, mis puudutab kütte kulu jagamist. Kuna puudub kaasomanike kokkulepe, mis näeks ette puudutatud isiku korteri suhtes teistsugust kütte kulude tasumist, siis ei vabane puudutatud isik talle esitatud arvetel toodud küttekulu täies ulatusest tasumisest. Seega ei ole ka puudutatud isikul õigus jätta arvetel olev kütte summa tasumata, kui tema on oma korteri küttesüsteemist välja lülitanud. Arvestades eeltoodut, on puudutatud isik kohustatud tasuma ka igakuised kütte kulusid vastavalt esitatud arvetele.
13.KrtS § 42 lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on viivise suuruseks alates 01.01.2020 8% aastas. Avaldaja on arvestanud viivist alates 21.04.2021 8% aastas ehk siis 0,0219 % päevas (8/365) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 24.03.2022 summas 35,27 eurot. Arve nr. 21039 21049 21059 21069 21079 21089 21099 21109 21119
14.Avaldaja palub jätta puudutatud isiku kanda avaldaja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 50 eurot, ning puudutatud isikult välja mõista seadusjärgne viivis menetluskuludelt.
15.30.05.2022 istungil selgitab avaldaja, et pärast avalduse esitamist on puudutatud isik tasunud 27.04.2022 500 eurot ja 29.04.2022 500 eurot. Avaldaja vähendab põhinõuet 1000 euro võrra ja põhinõudeks jääb 183,46 eurot. Viivis jääb samaks. Viivist on arvestatud 24.03.2022 seisuga. Võla periood algas 01.11.2020 - 28.02.2022 ja viivise periood 21.04.2021 - 24.03.2022. TsMS § 410 kohaselt palub avaldaja asja läbi vaadata sisuliselt.
PUUDUTATUD ISIK
16.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 19.04.2022. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 03.05.2022, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 30.05.2022 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades
võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
21.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik E.R on korteriomandi, asukohaga Faehlmanni tee 21-9, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa omanikuks (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 12-13). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Faehlmanni tee 21 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
22.Avaldaja on esitanud esialgselt kohtule puudutatud isiku vastu tasumata majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse nõude summas 1183,46 eurot, mis on arvestatud perioodil 01.11.2020 kuni 28.02.2022 puudutatud isikule esitatud arvetega seoses, s.h. võlgnevuse algusajaks on avaldaja arvestuste kohaselt 01.03.2021. Avaldaja on vähendanud istungil nõuet 1000 euro võrra seoses puudutatud isiku poolt võlgnevuse osalise tasumisega peale avalduse esitamist. Lõplikuks tasumata põhivõlgnevuse suuruseks on 183,46 eurot. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 127, 132-146) ja võlgnevuse arvestuse (dtl 129-130). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
23.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.03.2021 kuni 28.02.2022 arvestatud majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 183,46 eurot.
24.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
25.Lähtudes eeltoodust on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates iga arve maksetähtajast kuni 24.03.2022 kokku summas 35,27 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 35,27 eurot.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
27.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
29.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
30.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.