Eesti Inkasso OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes 6 518,69 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291; aadress Tartu mnt 25-46, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10117) Hageja lepinguline esindaja: Julia Vaganova (e-post xxx) Kostja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx; e-post xxx) Kohtuistungil 20.04.2022, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Eesti Inkasso OÜ hagi kostja K. P. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) kasuks põhivõlgnevus summas 4 071,38 eurot, intressid summas 317,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 288,55 eurot ning laenu haldustasu summas 29,12 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) kasuks viivis alates 01.02.2022 kuni põhinõude (4 071,38 eurot) täitmiseni määras 19,90% aastas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (4 071,38 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) kasuks menetluskulud summas 839 eurot (s.o riigilõiv summas 455 eurot ja esindajakulu summas 384 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-21-138126 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 31.01.2022 hagi K. P.’i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 25.03.2019 väikelaenulepingu nr L08988, mille alusel sai kostja laenu summas 5 000 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10.04.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 928,62 eurot. Seega põhisumma jääk on 4 071,38 eurot (5 000 – 928,62 eurot). Ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt tasumata.
3.Kostja rikkus lepingut, kuivõrd jättis laenu summas 4 071,38 eurot tagastamata. Vaatamata XXX AS korduvatele meeldetuletustele ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi ka talle antud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu üles XXX AS laenulepingu üles alates 30.06.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 4 071,38 eurot, tasumata intress summas 317,22 eurot ja laenu haldamisega seotud kulud summas 29,12 eurot.
4.Hagiavalduse ja hageja 10.05.2022 esitatud täiendavate selgituste kohaselt loovutas XXX AS 10.09.2021 laenulepingust tuleneva võlanõude kostja vastu Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Vaatamata hageja poolt kostjale tehtud korduvatele meeldetuletustele, on võlgnevus kostja poolt jätkuvalt tasumata.
5.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 4 071,38 eurot, intresse summas 317,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1 288,55 eurot (perioodi alates 30.06.2020 kuni 31.01.2022 eest määraga 19,90% aastas) ning lepingu haldamisega seotud kulusid kogusummas 29,12 euro. Hagiavalduse kohaselt koosnevad lepingu haldamise kulud viivisest summas 1,62 eurot ja sissenõudmiskuludest summas 20 eurot, s.o 28.03.2020, 28.04.2020, 28.05.2020, 28.06.2020 edastatud kirjad (4 x 5). Lisaks 7,50 eurot lepingu haldamisega seotud kulud, st igakuine haldustasu 1,50 eurot kuus perioodi 28.02.2020 kuni 28.06.2020 eest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja on esitanud 04.04.2022 vastuse hagile. Oma vastuses kostja haginõuet ei tunnista, kuid sisulisi vastuväited haginõuetele kostja esitanud ei ole. Kostja selgitas, et võttis hagis nimetatud laenu oma sõbra, kes vajas raha oma vajaduste katteks, kasuks. Samas lubas sõber laenu igakuiste maksetega tagasi maksta, kuid tegelikkuses seda ei teinud. Seega ei saanud kostja pangalt võetud laenu tagastada, kuna isik, kelle kasuks kostja laenu võttis, ei maksnud laenu kostjale tagasi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud.
2-21-138126
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama sätte lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Arvestades, et kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kohta esitatud väiteid selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmnenud ka kostja avaldustest, siis tuginedes TsMS § 231 lg-le 4 loeb kohus hagiavalduses toodud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et XXX AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 25.03.2019 väikelaenulepingu nr L08988, mille alusel sai kostja laenu summas 5 000 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10.04.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 928,62 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et kostja rikkus lepingut, kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingu maksegraafikule – kostja on jätnud laenu summas 4 071,38 eurot (5 000 – 928,62 eurot) tagastamata. Pooled ei vaidle ka selle üle, et leping lõppes 30.06.2022 XXX OÜ poolt ülesütlemisega. XXX AS loovutas 10.09.2021 laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
10.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. XXX OÜ on andnud kostjale laenu oma majandusvõi kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas XXX OÜ kostjale laenu kokku summas 5 000 eurot.
11.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 54 jj) ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagi vastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemsolu, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus, kuivõrd kostja vastusest tulenevalt on kostja võlgnevused tekkinud seetõttu, et ta võttis laenu oma sõbra kasuks. Lisaks väidab kostja, et tal polnud võimalik laenu pangale tagasi maksta, kuna sõber ei maksnud talle laenatud summat tagasi. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodud väited alust hagi rahuldamata jätmiseks ning on asja lahendamise kontekstis asjakohatud. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumist hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata lepingust tuleneva võlgnevuse. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt
2-21-138126 sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud 5 000 eurosest laenust 928,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 071,38 eurot (5 000 – 928,62), mille moodustavad laenu põhiosa osamaksed, millised kostja on jätnud tasumata.
12.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr L08988 sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressimäär on 19,90% aastas (0,06% päevas) (dtl 54). Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on sellega tutvunud ja nõustunud. Intressi arvestamisel lähtuti lepingu punkti 4 kohaselt tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ja laenusumma jäägist ning intressi tuli maksta kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Kostja rikkus lepingut (punkti 4 ja 5), kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingus toodud maksegraafikule. Hageja nõuab hagis intressi kuni 30.06.2020 eest määraga 19,90% aastas ehk summas 317,22 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja, kes lepingu sõlmis, pidi arvestama intresside rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud intresse. Kostja ei ole hageja intresside arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja intresside nõuet. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja intressinõue perioodi kuni 30.06.2020 eest intressimääraga 19,90% aastas ehk summas 317,22 eurot.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 288,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhinõudelt summas 4 071,38 eurot viivise määraga 19,90% aastas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et vastavalt lepingule on viivise määraks 19,90% aastas, mis on võrdne lepingujärgse intressimääraga (lepingu punkt 2). Kohtu hinnangul on laenulepingus nr L08988 kokku lepitud viivisemäär 19,90% aastas mõistlik ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt peetakse lepingujärgseks mõistlikuks viivisemääraks kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ehk 24% aastas (0,066% päevas).
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 288,55 eurot. Hageja arvestab viivist perioodi 30.06.2020 kuni 31.01.2022 eest viivisemääraga 19,90% aastas. Nimelt on kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud laenulepingu punktis 2 (laenu põhitingimused) pooled kokku leppinud viivisemääras 19,90% aastas (dtl 54). Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Lisaks pole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud 1 288,55 euro ulatuses perioodi 30.06.2020 kuni 31.01.2022 eest viivisemääraga 19,90% aastas.
16.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
2-21-138126 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõude 4 071,38 eurot tasumata osalt alates 01.02.2022. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus, mille kohaselt on aastaseks viivisemääraks 19,90%, on kehtiv ning luges lepingus kokku lepitud viivisemäära mõistlikuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 4 071,38 eurot tasumata osalt määras 19,90% aastas alates 01.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (4 071,38 eurot).
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingu haldamisega seotud kulud summas 7,50 eurot (s.o perioodi 28.02.2020 kuni 28.06.2020 eest kuutasuga 1,50 eurot). Kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud laenulepingus olid pooled kokku leppinud lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus, mida tuli maksta alates 10.05.2019 (dtl 55; 59). Nimelt vastavalt laenulepingu punktile 9.1. kuulub lepingu haldustasu tasumisele koos igakuise osamakse tasumisega, sisaldudes igakuise osamakse summas. Kohus on seisukohal, et kostja, kes lepingu sõlmis, pidi arvestama lepingu haldustasu rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud lepingu haldustasu. Kostja ei ole hageja lepingu haldustasu arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja lepingu haldustasu nõuet perioodi 28.02.2020 kuni 28.06.2020 eest kuutasuga 1,50 eurot ning seega kokku summas 7,50 eurot (1,50 x 5).
19.Lisaks taotleb hageja pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude summas 20 eurot väljamõistmist. Vastavalt lepingu punktile 9.1 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada laenu mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagiavalduse kohaselt on tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud viivise ja meeldetuletuskirjade tasude näol. Hageja kuludeks on viivised summas 1,62 eurot ja sissenõudmiskulud summas 20 eurot (s.o 5 eurot x 4 kirja, mis olid edastatud 28.03.2020, 28.04.2020, 28.05.2020, 28.06.2020). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võla menetlemise tasu, sealjuures tarbijale saadetud teatiste eest. Hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda iga tasulise teatise eest 5 eurot. Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot, kuivõrd hageja on kuupäevadel 28.03.2020, 28.04.2020, 28.05.2020, 28.06.20204 edastanud kostjale kokku 4 tasulist teatist (4 x 5). Samuti tuleb kostjal hüvitada hagejale viivised summas 1,62 eurot.
20.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 071,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 288,55 eurot, intressid 317,22 eurot ning lepingu haldustasu summas 29,12 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 01.02.2022 kuni põhinõude (4 071,38 eurot) tasumiseni määras19,90% aastas tasumata põhisumma jäägilt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (4 071,38 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
2-21-138126 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Hageja on 13.06.2022 esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot ja kulutused õigusabile summas 384 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot).
24.Kohus on 01.02.2022 määrusega hagejale viimase taotlusel enammakstud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastanud. Nimelt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 822 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (s.o 23.11.2021) kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tsiviilasja hinnalt 6 518,69 eurot tasuda riigilõivu 450 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 192 eurot tuleb arvestada tasutud riigilõivuna TsMS § 147 lg 5 alusel. Seega pidanuks hageja juurde maksma riigilõivu summas 258 eurot tulenevalt TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2. Hageja tasus riigilõivu kokku 822 eurot ehk 372 eurot enam kui ette nähtud. Eeltoodu tõttu tagastas kohus hagejale 01.02.2022 määrusega TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv summas 372 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 455 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv summas 455 eurot.
26.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
27.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 96 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot/h (ilma käibemaksuta).
28.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta.
29.Lisaks palub hageja kostjalt kohtuväliste kuludena välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu kokku summas 384 eurot (ilma käibemaksuta), s.o 4 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi järgmiselt: - dokumentidega tutvumine ja analüüs: 40 minutit; - hagiavalduse koostamine ja esitamine: 1 tund ja 20 minutit; - kostja vastusega tutvumine: 40 minutit; - ettevalmistus istungiks ja sellel osalemine: 30 minutit + 20 minutit; - täiendavate selgituste koostamine: 30 minutit.
30.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu vajalik ja põhjendatud.
2-21-138126
31.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 839 eurot, mille moodustab riigilõiv hagiavalduselt summas 455 eurot ja esindajakulu summas 384 eurot (s.o 4 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot).
32.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
33.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.