Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-1124
Tsiviilasi
XX ́i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: XX (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); Võlausaldajad: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet, Telia Eesti AS, Julianus Inkasso OÜ, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (varasemalt Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno).
Lõpetada XX ́i kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada XX ́i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada XX enda usaldusisiku kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 06.04.2016 määrusega kuulutati välja XX ́i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. 10.05.2017 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda.
Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 07.05.2018, 03.05.2019, 08.05.2020, 07.05.2021, mida täpsustas 10.05.2021 ning 07.05.2022. Võlgnik esitas 13.05.2022 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Telia Eesti AS esitas 16.05.2022 seisukoha võlgniku avaldusele, teatades, et on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 18.05.2022 teatas kohtutäitur Katrin Vellet, et ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu. 18.05.2022 teatas kohtutäitur Kaire Põlts, et talle teadaolevalt ei ole võlgnik võlgadest vabastamise menetluse raames tasumisi teostanud ning kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 20.05.2022 edastas võlgnik Maksu- ja Tolliameti väljavõtte, millest nähtub, et võlgniku poolt on tasutud kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 76,37 eurot, mis kajastus võlgniku 07.05.2018 esitatud usaldusisiku aruandes. 07.06.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, kes teatas, et koguvõlast on tasumata veel 150 eurot. Kohus teatas, et teeb kohtulahendi avalikult teatavaks hiljemalt 17.06.2022. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 07.06.2022. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud - võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 898,58 eurot, mis moodustab pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogumahust (1048,58 eurot) ca 86%. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus XXi enda usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.