A.A. pankrotihaldur Sirje Taela hagi D.D.i, C.C.i ja B.B. vastu müügi- ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise nõudes, tehingu alusel saadu üleandmise nõudes ning tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega Viru Maakohtu 31. märtsi 2022. a määrus
Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
1.Jätta määruskaebused rahuldamata ja Viru Maakohtu 31. märtsi 2022. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.A.A. pankrotihaldur Sirje Tael (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi D.D.i (kostja I), C.C.i (kostja II) ja B.B. (kostja III) vastu müügi- ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise nõudes, tehingu alusel saadu üleandmise nõudes ning tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 4. aprillil 2019 välja füüsilise isiku A.A. pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. A.A. võõrandas 19. septembri 2016. a notariaalse kinnisasja müügi-, hüpoteegi lõpetamise ja asjaõiguslepingu kohaselt D.D.ile ja C.C.ile (A.A. vanemad) kinnisasja registriosa nr XXXXXXX, asukohaga XXXXXXX, müügihinnaga 59 500 eurot. Viidatud kinnisasja turuväärtuseks on 143 000 eurot, ostjad kinnisasja eest ei tasunud. A.A. võõrandas 19. septembri 2016. a notariaalse kinnisasja müügi-, hüpoteegi lõpetamise ja asjaõiguslepingu kohaselt B.B.le (A.A. abikaasa) kinnisasjad registriosadega nr XXXXXXX ja XXXXXXX, asukohaga XXXXXXX, müügihinnaga kokku 85 000 eurot. Viidatud korteriomandite hind kokku on vähemalt 107 000 eurot, ostja tasus AS-lt Swedbank saadud laenuga 55 800 eurot ja omavahendist 1200 eurot, kokku 57 000 eurot. Mõlema tehingu puhul on täidetud kõik eeldused lepingute tagasivõitmiseks pankrotimenetluse raames. Hageja taotles hagi tagamiseks kanda D.D.ile ja C.C.ile kuuluva kinnisasja registriosa nr XXXXXXX III jakku A.A. pankrotihalduri kasuks järgnev märkus: „kinnisasja registriosa nr XXXXXXX, asukohaga XXXXXX A.A. (pankrotis) poolt esitatud nõue müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnisasja omandi üleandmise tagamiseks A.A. kasuks, tsiviilasjas nr 2-22-4431“. Samuti taotles hageja hagi tagamiseks kanda B.B.le kuuluvate korteriomandite registriosade XXXXXXX ja XXXXXXX III jakku A.A. pankrotihalduri kasuks järgnev eelmärge: „A.A. (pankrotis) poolt esitatud nõue müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnisasja omandi üleandmise tagamiseks A.A. kasuks“; kanda B.B.le kuuluvatele korteriomanditele registriosa nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX III jakku A.A. pankrotihalduri kasuks alljärgnev märkus: „korteriomandite registriosade XXXXXXX ja XXXXXXX A.A. (pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud nõue müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnisasja omandi üleandmise tagamiseks A.A. kasuks, tsiviilasjas nr 2-22-4431“. Pankrotihaldur märkis, et hagi tagamine on vajalik, kuna pankrotivõlgnik korraldas enda vara ülemineku enda lähikondsetele eesmärgil, et võlausaldajad ei saaks nõudeid osaliselt rahuldada võlgniku pankrotivara arvelt ning ta võib avaldada mõju kostjatele kui lähikondsetele vara edasiseks võõrandamiseks. Hageja nõude rahuldamine võib muutuda võimatuks, kuivõrd kostjad võivad kinnistud võõrandada ja koormata ning kinnistute üleandmine muutub võimatuks. Kinnisasjade koormamisel on kohtulahendi täitmine raskendatud või võimatu, kuna
sellisel juhul rahuldatakse eelisjärjekorras võlausaldaja nõue, kelle kasuks kinnisasi oli koormatud, olenevalt nõude suurusest ei pruugi hageja nõude katteks vahendeid jaguda. Kostjate I ja II omandis olevale kinnisasjale on seatud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, selle kustutamisel võivad kostjad I ja II kinnisasja võõrandada. Kuna keelumärge blokeerib edasiste kannete tegemise, taotleb pankrotihaldur kostjate I ja II omandis olevale kinnistule märkuse AÕS § 63 lg 1 p 4 tähenduses sissekandmist. Sissekantav märkus tagab seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kinnistu omanik peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Hageja taotles kostja III omandis olevale kinnisasjale eelmärke ja märkuse sissekandmist. Eelmärge on vähem koormav, samas välditakse kinnisasja võõrandamist ja koormamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus rahuldas 31. märtsi 2022. a määrusega A.A. pankrotihalduri Sirje Taela hagi tagamise taotluse ning kandis kinnistusraamatusse kostjate I ja II ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale märkuse A.A. kasuks ning kostja III omandis olevatele kinnisasjadele eelmärke ja märkuse A.A. kasuks. Maakohus tunnistas hagi tagamise määruse viivitamata täidetavaks. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 381 ja hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele. Hagiavaldus on lubatav, puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu ning hageja on hagis esitatud nõudeid TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistanud. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt on hageja 19.09.2016 võõrandanud kinnisasjad lähikondsetele (vanematele ja abikaasale). 04.04.2019 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3001 kuulutati välja hageja pankrot. Pärast alla tegeliku turuväärtuse kinnisasjade võõrandamist (sh osaliselt hageja kontrolli all olevast OÜ Best Building saadud rahaliste vahendite arvelt) puudusid hagejal, kui pankrotivõlgnikul kinnisasjad, mille arvelt pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodu põhjal võib eeldada, et müügitehingud võidi sõlmida teadlikult ja eelduslikult võlausaldajate kahjustamise ja kohustuste täitmise vältimise eesmärgil. Maakohus märkis, et omandi üleandmisele suunatud nõue on tagatav eelkõige eelmärkega. Hagi tagamise põhistatust (st kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) ei ole vaja eelmärke kinnistusraamatusse kandmise puhul kontrollida. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 631 lg 2 teise lause järgi ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. AÕS § 631 lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostjate huvidega (vt ka Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.2). Senise kohtupraktika põhjal ei ole kohus hagi tagamise avalduse lahendamisel seotud hageja taotletud hagi tagamise
abinõuga ning saab sobivaima hagi tagamise abinõu valida diskretsiooniotsusest lähtuvalt (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12). Riigikohus on leidnud, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p-d 10-11). AÕS § 631 lg 7 järgi kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kinnistusraamatus AÕS § 63 lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos ka AÕS § 631 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite). Sissekantav märkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja II peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Kokkuvõtvalt märkis maakohus, et hageja taotluse hagi tagamiseks saab rahuldada ja kohane ning eesmärgipärane on seada kinnistusraamatu registriosadesse XXXXXXX ja XXXXXXX eelmärked ja märkused ning hageja poolt taotletule kinnisasja registriossa nr XXXXXXX märkus hageja kasuks vastavalt kohtumääruse resolutsioonis toodule. Maakohus leidis, et kinnisasjadele eelmärgete ja märkuste kinnistusraamatusse kandmine hageja kasuks ei koorma kostjaid põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Maakohus selgitas, et hagi tagamise taotlemisel peab hageja arvestama, et kui kohus rahuldab hagi tagamise taotluse, kuid jätab hagi hiljem kohtuotsusega rahuldamata, siis juhul, kui hagi tagamisest tekkis kostjatele kahju, on hageja kohustatud kahju hüvitama (TsMS § 391). Tulenevalt TsMS § 390 lg-st 2 kuulub hagi tagamise määrus viivitamatule täitmisele. Maakohus märkis, et kasutab kohtu kaalutlusõigust ega nõua hagejalt hagi tagamisega kaasneva tagatise tasumist eelkõige seetõttu, et tegemist pole rahalise nõudega hagiga, kuna hageja ei palu kohtult kostjatelt võlgnevuse välja mõistmist, vaid hageja ja kostjate vahel sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostjad I ja II esitasid 18. mail 2022 määruskaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu 31. märtsi 2022. a hagi tagamise määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 2.1 ning jätta kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole tehingu tagasivõitmise eeldused täidetud ja kostjate vastu esitatud nõue on perspektiivitu. Seetõttu pole hagi tagamiseks õiguslikku alust. Kostjate hinnangul ei ole tehingut võimalik tagasi võita mitte ühelgi alusel. Kostjad ei ole omandanud kinnistut tasuta, menetluses on tõendatud, et kostjad maksid kinnistu eest 59 550 eurot. Kostjad ei nõustu väitega, mille kohaselt pankrotivõlgnik on müügilepingu sõlmimisega kahjustanud võlausaldaja AS Swedbank huve. AS Swedbank oli müügilepingu pooleks ning nõustus pankrotivõlgniku kinnistu müümisega kostjatele müügilepinguga kokkulepitud tingimustel. Müügilepingu sõlmimise ajal oli pankrotivõlgnikul vaid üks võlausaldaja – AS Swedbank. Kostjad ei saanud kuidagi teada ega ette näha, et pankrotivõlgniku võlausaldaja osalusel ja heakskiidul tehtud tehing võiks kahjustada võlausaldaja huve. Hageja väitel oli pankrotivõlgnikul müügilepingu sõlmimise hetkel vara 107 000 euro väärtuses (2 korteriomandit), seega ei saanud kinnistu võõrandamine kostjatele kahjustada AS Swedbank huve, kuna AS Swedbanki väidetav nõue oli 32 758,51 euro võrra väiksem kui võlgnikule
pärast vaidlusaluse tehingu tegemist allesjäänud vara väidetav väärtus. Kinnistu müügi ja pankrotivõlgniku maksejõuetuks muutumise vahel puudub põhjuslik seos.
4.Kostja III esitas 18. mail 2022 määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
31.märtsi 2022. a hagi tagamise määruse resolutsiooni punktid 1, 3, 3.1 ja 3.2 ning jätta kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on kostja III vastu PankrS § 111 alusel esitatud nõue perspektiivitu ja seetõttu pole hagi tagamiseks õiguslikku alust. Kostja III tasus pankrotivõlgnikule korterite eest kogu ostuhinna summas 85 000 eurot, millest 55 800 eurot pangalaenuga. Hageja väited selle kohta, et pankrotivõlgnik ise tasus mingi osa korterite ostuhinnast, ei vasta tõele ning on tõendamata. Kostja III laenas osa vajaminevast rahast pankrotivõlgnikuga seotud äriühingult OÜ Best Building (15.septembri 2016. a laenuleping lisatud) ning on laenu tagasi maksnud (kassa sissetuleku order, 21. september 2016, lisatud). Õige ei ole hageja väide, et kostja III omandas korterid alla turuhinna. Korterite ostmise ajal olid mõlemad korterid renoveerimata, neis puudus siseviimistlus ja mööbel. Kostja III tegi pärast korterite omandamist neis kapitaalremondi (3 fotot ja 2 videot remonttöödest lisatud). 2016. aastal oli korterite turuhinnaks 85 000 eurot, pärast renoveerimist ja möbleerimist 2018. aastal 98 000 eurot (12. veebruaril 2018 koostatud hindamisakt lisatud). Kuna korterite müük toimus turutingimustel, ei saanud see kahjustada pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. Isegi kui korterite ostuhind ei vastanud 100% turuhinnale, puudus tehingul kinke iseloom. Kostja III ei olnud tehingu tegemise ajal pankrotivõlgniku lähikondne, mistõttu polnud kostjal III pankrotivõlgniku majandusliku olukorra kohta mingit teavet. Lisaks on ilmne, et kostjal III ei saanud olla teavet pankrotivõlgniku võlausaldajate kohta, kuivõrd tehingu tegemise ajal ei olnud ühelgi pankrotivõlgniku võlausaldajal tema vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Seega ei ole PankS § 110 lg 1 p 3 asjas kohaldatav. Seetõttu on ka hageja alternatiivsel alusel esitatud nõue perspektiivitu. Kostja III leiab, et Käesoleval juhul ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. kui hageja eesmärgiks on korterite omandamise korral need müüa, et rahuldada seeläbi pankrotivõlgniku võlausaldajate nõudeid, tuleks enne mistahes väljamaksete tegemist pankrotivõlgniku võlausaldajatele tagastada kostjale III tema poolt tasutud 85 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei suureneks hagi rahuldamise tulemusena pankrotivara või see suureneks vaid ebaolulisel määral.
5.A.A. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael märkis vastuses määruskaebustele, et maakohus on piisavalt motiveerinud ja põhjendanud hagi tagamist, hagi on lubatav ning hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
8.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendanud.
Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Määruskaebuste esitajad leiavad, et maakohus tagas hagi, mis ei ole õiguslikult perspektiivikas. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 235 mõttes põhistanud. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 64 12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (vt Riigikohtu 13. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3 2 1 14 07, p 11). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses kontrollinud hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaolude põhistatust. Hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas, hageja nõue on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praeguses asjas ei ole hageja nõuete rahuldamine õiguslikult välistatud.
10.Määruskaebustes esitatud väidetest tuleneb, et hagi aluse ja eseme osas on vaidlused. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võtab seisukoha poolte õiguslike ja faktiliste väidete ja vastuväide osas ning hindab tõendeid põhimenetluses. Hagi rahuldamist ei välista kostja III väide, et ta ei olnud tehingu tegemise ajal pankrotivõlgniku lähikondne. Nimetatud asjaolu ei ole käesolevas asjas hagi ja määruskaebuse alusel tuvastatav. Asjas ei ole vaidlust, et kostja III abiellus pankrotivõlgnikuga aasta pärast tehingu tegemist. PankrS § 117 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist. Kokkuvõttes ei anna määruskaebuste väited ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
11.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
12.Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
13.Käesoleva asja materjalidest ei nähtu hagi hind. Kuigi hageja ei pidanud tasuma hagi esitamisel riigilõivu, peab pankrotihaldur ka tagasivõitmise hagides hagihinna märkima. Samuti ei ole maakohus hagihinda määranud. Hageja väitel on kolme võõrandatud kinnisasja väärtus kokku 250 000 eurot, mis eelduslikult saaks olla hagihind. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Ringkonnakohus peab kaebeõigust käesoleva määruse peale lubatavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.