Hageja: AS STV (registrikood 10059388), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja: T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS STV hagi T. L. vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista T.L.lt AS STV kasuks välja põhivõlg 114,74 sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 14,60 eurot.
eurot,
3.Mõista T. L.lt AS STV kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.01.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud T. L. kanda.
5.Rahuldada AS STV menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
6.Mõista T. L.lt AS STV kasuks menetluskulude hüvitisena välja 420 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 300 eurot).
7.Mõista T. L.lt AS STV kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.AS STV esitas 05.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. L.lt 180,90 euro saamiseks. Kohus tegi 08.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. E-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Kostja isa kinnitas 18.10.2021, et kostja ei ela juba kuus aastat aadressil xxx korteriomanik kinnitas 18.10.2021, et kostja ei ela juba üle aasta sellel aadressil. Rae Vallavalitsusest kinnitati 18.10.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil, oli läinud Rakverre, kuid täpsemad andmed puuduvad. Politseija Piirivalveamet teatas 26.10.2021, et nende andmekogus puuduvad täiendavad andmed T. L. elukoha kohta. Viimane kokkupuude oli 2019. aastal.
2.Pärnu Maakohus andis 13.12.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.01.2022 (täiendatud 22.02.2022) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 28.10.2019 sõlmitud teenuse osutamise ja seadme kasutamise lepingu nr xxxxxx alusel esitatud arvetest (nr 28394018, nr 28481267, nr 28568117 ja nr 28741275) tuleneva põhivõla 114,74 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14,60 eurot ja viivise alates 18.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud
palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus võttis hagi 28.02.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistri kohaselt on kostja kehtiv elukoha aadress alates 25.10.2002 xxx. Maksekäsuosakond tegi kindlaks, et viidatud aadressil kostja ei ela. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. E-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas 28.03.2022 kostjale telefoninumbritel xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx, kuid tulemuseta.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 28.03.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 13.04.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 04.05.2022. Kostja ei ole vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 580 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
9.Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh maksekäsu kiirmenetluses (4 tundi). Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas
ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16516, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19136682 p 12.2). Seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hüvitatavad enam kui 20 euro ulatuses. Kohus arvestab, et hageja esindajal võis kuluda maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutele aega 1 tund.
10.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 300 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kohus arvestab, et hageja esindajal võis kuluda maakohtus hageja hagimenetluses esindamisele kokku mitte enam kui 3 tundi.
11.Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 420 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.