Muud

Tartu

C.U võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. 1

ASJAOL. JA MENETL. KÄIK

C.U esitas 04.07.2025. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Maksejõuetusavalduses kirjutab võlgnik: Olin noor ja elasin ette, sattusin võlgadesse, üritades neid täita, ei õnnestunud kuna sattusin avariisse 2021 ja olen praegu töövõimetu raske puudega ja elan puudega inimese toetustest. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 682 eurot kuus, väljaminekud on samas summas. Võlgnikul on ülalpidamisel üks alaealine laps. Võlgnikul on kohustused erinevate krediidiandjate ees, mille kõigi kohta on tehtud kohtulahendid aastatest 2018, 2019, 2020 ja 2021. Kokku on võlgnikul kohustusi 21 967,65 euro ulatuses. 2

Võlgniku varaks on SEB pensionifondi 18+ osakud hinnangulise väärtusega 4704,32 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik soovib tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis 02.09.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks L. H.R ja tegi talle ülesandeks FiMS § 17 loetletud ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 25.09.2025 kohtule aruande oma tööst, võlgniku vara- ja võlanimekirja ja alusandmed varaja võlgade kohta. Usaldusisiku kogutud andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 23970,15 eurot. Võlgniku vara suhtes toimub 8 aktiivset täitemenetlust, täitemenetlused on kohtu määrusega maksejõuetusmenetluses peatatud. Võlgnik ei ole aastal 2025 maksustatavat tulu saanud. Tema varaks on pensionifondi osakud puhasväärtusega 4974,84 eurot ja töövõimetushüvitis 682 eurot kuus. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi, võlgnikul ei ole. Usaldusisik esitas oma hinnangu võlgniku maksejõuetusolukorra tekkimise põhjuste kohta. Võlgnik C.U on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses. Usaldusisik teeb ettepaneku, kuulutada välja võlgniku C.U pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamisel on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohustada võlgnikku andma võlgniku vanne. Kohus kuulas võlgniku ära telefoni teel 27.10.2025. Võlgnik elab poja ja elukaaslasega oma vanematele kuuluvas korteris. Ta on liiklusavariis neli aastat tagasi saanud vigastused, mille tõttu ta on töövõimetu. C.U kirjeldas oma olukorda- ta küll liigub, sõidab autoga, kuid puudub tasakaal, parem käsi ei tööta ja on kõnetakistus. Mälu on olemas, kõne takistatud. Poeg käib koolis ja elukaaslane töötab. Aitavad ka võlgniku vanemad. Võlgniku sissetulek on töövõimetoetus umbes 600 eurot, tema maksta on elekter ja sideteenused (Teliale). Kohus arutas C.U-ga tema maksejõuetusmenetluse väljavaateid ja selgitas menetluse sisu. C.U sõnul on 100% kindel, et ta tööd teha ei saa ja võlausaldajatele maksta samuti mitte. Varem, kui töötas, pidas tööandja palgast kinni võlausaldajatele maksmiseks, kuid võlad ikka ei vähenenud. Võlgniku sõnul ta enam ei mäletagi, kuhu laenuks võetud raha kulus, kogu elu oli tal siis „üle pea“, töötas xxxxx ja xxxxx, sai korralikku raha, võlgasid ikka ei saanud maksta. Võlgnik taotleb, et ta saaks osaleda vande andmisel ja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul virtuaalselt oma kodus olles, arvestades tema terviseseisundit.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik C.U on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku aruande, vara- ja võlgade nimekirjast nähtuvalt võlgnikul vara ei ole. On II pensionisamba osakud väärtuses 4974,84 euro ja sissetulek 682 eurot kuus Aastal 2025 ei ole ta maksustatavat tulu saanud. Tuludeklaratsioonid on esitatud aastate 2022 - 2024 kohta. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 23970 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 8 aktiivset 3

täitemenetlust. Kohtu poolt on täitemenetlused peatatud. Rahaliste kohustuste loetelus on kohustused Svea Finance AS ees, PlusPlus Capital ees, Julianus Inkasso/aktiva Finance OÜ ees, lisaks neile kolme kohtutäituri ees. Võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Puuduvad teadaolevad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku C.U maksejõuetuse põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega võetud ja tekitatud nõudeid tasuda. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõistes. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt maksejõuetusavalduses märgitud praeguse olukorra tekkimise põhjused on sellised, mille kohta tuleks öelda- õnnetus hüüdis tulles. N.ö. elu põletav käitumine täisealiseks saamisest peale, selleks mõtlematu laenude võtmine ja kohustuste tasumata jätmine (vaatamata korralikule sissetulekule), mis on päädinud vigastuste saamisega (pidutsemise käigus). Praeguseks on võlgniku võimalused kohustusi tasuda tema terviseseisundi tõttu oluliselt halvenenud. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja C.U pankroti ja algatab C.U kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt FIMS § 45 lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul L. H.R. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab: 

TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). 4



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2).

Maksejõuetusavalduse menetlemise kulud Usaldusisiku tasu L. H.R on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 1503,65 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul C.U maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 8,5 tundi arvestusega 145 eurot tunnis, sh: 

Päringute koostamine ning edastamine erinevatesse registritesse, pankadesse, Maksuja Tolliametile, krediidiasutustesse, kohtutäituritele 1,5 t



päringute vastustega, usaldusisiku poolt kogutud, võlgniku ja võlausaldajate poolt esitatud ja kohtu saadetud dokumentidega tutvumine 1 t



dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega 0,5 tundi



vara- ja võlanimekirja ning aruande koostamine 5 t.



Usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 t.

Usaldusisik taotleb tasu määramist, arvestades usaldusisiku tunnitasuks 145 eurot ja tööajaks 8,5 tundi, määrata tasu summas 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 271,15 eurot, kokku 1503,65 eurot. Tasutaotluse esitamisel tugineb usaldusisik FiMS § 54 lg 1-lg 9 sätetele, PankrS § 23 lg 3, § 65 lg 11 sätetele. Usaldusisik taotleb võlgnikule menetlusabi määramist TsMS § 183 lg 2 alusel. Tasu määrata usaldusisiku büroole OÜ Sentire M.K., mis on käibemaksukohustuslane. Usaldusisik taotleb anda C.U-le menetlusabi ja usaldusisiku tasust 886 eurot, millele lisandub käibemaks summas 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot mõista menetlusabina välja riigi vahenditest. Vabastada C.U usaldusisiku tasu 1098,64 eurot (sh käibemaks) riigile hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasu 405,01 eurot (sh käibemaks) jätta C.U kanda. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). 5

Kohus ei pea põhjendatuks kogu ajakulu, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus päringute vastustega tutvumiseks (aruande kohaselt 1 tund), vara- ja võlanimekirja koostamiseks ja usaldusisiku aruande koostamiseks (aruande kohaselt 5 tundi). Võlgnikul on võlanimekirjas kohustused kolme võlausaldaja ja kolme kohtutäituri ees, ka võlgniku enda poolt esitatud maksejõuetusavalduses olid andmed samad (s.t. olukord on olnud pigem selge). Menetluse maht on seni olnud pigem väike, samuti õiguslik keerukus. Kõik võlgniku kohustused on läbinud kohtumenetluse ja on täitemenetlustes, s.t andmed on olnud võimalik saada professionaalsetelt andmevaldajatelt. Kohus loeb nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Kohus märgib, et kuna usaldusisiku tunnitasu on kõrge, tähendab see efektiivset ajakasutust, s.h. hästi ettevalmistatud ja standardiseeritud tegevust. Kokku loeb kohus usaldusisiku põhjendatud ajakuluks 6,5 tundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on PankrS § 23 lg.3 alusel summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal kuupalga alammäär 886 eurot, viiendik sellest 177,20 eurot. Taotletud tunnitasu 145 eurot mahub PankrS § 23 lg.3 määra piiresse. Kohus võtab aluseks rakendatud tunnitasu 145 eurot, seega tasu 6,5 tunni eest 942,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk 226,20 eurot. Kokku tasu 1168,70 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1168,70 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935). PankrS § 65 lg.11 alusel lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus peab põhjendatuks TsMS § 183 lg 2 alusel anda võlgnikule C.U menetlusabi usaldusisiku tasust 886 euro väljamaksmiseks koos käibemaksuga (24% 212,64 eurot) ehk summas 1098,64 eurot. Usaldusisiku tasu 886 eurot ja lisanduv käibemaks 24% 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot maksta välja riigi vahenditest menetlusabi korras. Usaldusisiku tasust 70,06 eurot (koos käibemaksuga) mõista välja C.U-lt. Kohus ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist usaldusisiku tasu riigile maksmise kohustusest etteulatuvalt. FiMS § 8 lg 5 järgi võlgniku kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. See tähendab, et riigipoolse menetlusabi hüvitamise küsimus otsustatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.