detsembril 2021 Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotleb kohaldada lähenemiskeeldu Cle (puudutatud isik). Avaldajate seaduslik esindaja taotleb, et puudutatud isik ei läheneks lastele lähemale kui 100 meetrit ega suhtleks lastega mistahes viisil. Avaldajad soovivad lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks. Avalduse kohaselt on avaldajate ema koos oma uue elukaaslase, s.o puudutatud isikuga propageerinud avaldajatele lingami lembust. Puudutatud isik on avaldajate isale teadaolevalt toonud lastele komme (kommionu). Isale teadaolevalt on puudutatud isik kogu aeg otsinud lastega lähedust, mis on pedofiili puhul tavapärane käitumine. Isa on uurinud avaldajatelt nende suhete kohta puudutatud isikuga, kuid avaldajad on isale öelnud, et neil ei lubata sellel teemal
2-21-20332 rääkida. Isa on teinud politseile avalduse avaldajate ema ja puudutatud isiku kohta. Isa küsib, kas ta peab ära ootama aja, kus laps suureks saades räägib ära oma ahistamise loo. Isal on hirm laste vaimse tervise osas. Lapsed ei tohi isale rääkida oma suhetest puudutatud isikuga (avalduses „selle pedofiiliga“).
2.Maakohus jättis avalduse 3. jaanuari 2022. a määrusega käiguta ning kohustas avaldajate isa täpsustama ja põhjendama avaldust ning tooma välja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Lisaks kohustas maakohus avaldajaid tasuma riigilõivu 50 eurot.
3.Avaldajate isa esitas 21. veebruaril 2022 maakohtule puuduste kõrvaldamise dokumendi. Avalduse täienduse kohaselt on puudutatud isik aastaid üritanud otsida avaldajatega lähedust. Puudutatud isik on üritanud avaldajatele tuua meelehead, et avaldajaid enda poole meelitada. Avaldajatel on rangelt keelatud rääkida sellest, mis neil kodus toimub. Isa ei soovi, et avaldajad peavad elama keskkonnas, kus pedofiilidel on hea elada. Isa soovib, et kohus rakendab puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks, kuna avaldajad on veel alaealised ning nende psüühika rikkumine on nii nende ema kui ka tema kauaaegse pedofiilist armukesega ehk puudutatud isikuga juba toimunud. Ei ole normaalne, et tuleb mingi võõras mees ja hakkab lastele ligi ajama. Isa ei pea ära ootama mingit suuremat psüühilist või füüsilist traumat, et alles siis pöörduda kohtusse taotlusega lähenemiskeelu kohaldamiseks. Isa on saatnud pedofiilile kirju, et ta hoiaks avaldajatest eemale. Isa on teinud politseile ka sellekohase avalduse, kuid politsei keeldus kriminaalasja algatamisest. Isa kaebas kriminaalasja algatamata jätmise peale prokuratuuri. Isa taotleb avaldajatele normaalset elukeskkonda, mitte elu pedofiili kõrval. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus 22. veebruari 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kuna avaldajad ei kõrvaldanud avalduses esinenud puuduseid. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 173 lg 2 alusel avaldaja kanda. Kohtule teadaolevalt puudusid menetluses menetluskulud, mis oleks tulnud välja mõista.
4.1.Maakohtu 3. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt oli avaldus järgmiste puudustega: a) puudutatud isiku andmed ei vastanud TsMS § 338 lg 2 esimeses lauses sätestatule – märkimata oli tema isikukood või sünniaeg; b) avalduses ei olnud välja toodud, milles puudutatud isikust tulenev oht alaealistele lastele konkreetselt seisneb, ega olnud esitatud asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset juhtumit, asjaolu ega tõendit; c) avalduse esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu. Kohus palus avaldajal esitada avaldus uuesti terviktekstina.
4.2.Avaldajad ei ole avalduses esinenud puuduseid kõrvaldanud. Avaldus ei vasta kohtule esitatavale menetlusdokumendile kehtestatud nõuetele. Avaldusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb oht alaealistele lastele. Avaldaja ei ole esitanud kohtule asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset juhtumit ega esitanud ühtki tõendit. Avaldaja väitel ajab tema endise abikaasa uus elukaaslane lastele ligi, otsib lastega kontakti ja toob meelehead. Samas ei täpsusta avaldaja ühtki väidet ega too välja seda kinnitavat asjaolu. Samaaegselt väidab avaldaja, et lapsed keelduvad avaldajale mistahes infot avaldamast. Avaldusest ei ole võimalik isegi aru saada, kas avaldaja suhtleb ise lastega või on tegemist avaldaja enda fiktsiooniga, mis on tekkinud suhte purunemisest. Kohtule on esitatud teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastus selgitustaotlusele, mis ei sisalda avalduse esemesse puutuvat informatsiooni. Avaldaja ei ole selgitanud nende dokumentide seotust praeguse menetlusega. 2 (5)
2-21-20332
4.3.Avaldaja taotluseks on puudutatud isikule lähenemiskeelu kohaldamine avaldaja alaealistele lastele, kuid avalduses ja selgituses on toodud etteheiteid ka laste emale seoses ühisvara hagi menetlusega. Need väited ei ole asjakohased. Avaldajal on võimalik need esitada ühisvara puudutavas vaidluses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldajate seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse selle resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.
5.1.Määruskaebuse kohaselt ei pidanud avaldusest selguma, milles konkreetselt seisneb oht alaealistele lastele. Avaldajate seaduslik esindaja ei pea hakkama fantaseerima sellest, mida pedofiil võib lastega teha. Kui kohus seda soovib, siis avaldajate seaduslik esindaja on nõus seda tegema.
5.2.Avaldaja seaduslik esindaja küsis, kas ta peab ära ootama, et lastel oleks mingi trauma, et keegi hakkaks laste probleemidega tegelema.
5.3.Avaldaja seaduslik esindaja soovib, et puudutatud isikule kohaldataks tema laste suhtes lähenemiskeeldu.
5.4.Avaldaja soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Ringkonnakohus selgitab, et avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 jätma avalduse käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Samas ei saa mitte igasugune puudus olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust üksnes selline puudus, mis takistab avalduse menetlemist.
9.Maakohus jättis 3. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruse resolutsiooni p 1 kohaselt avalduse käiguta ning andis avaldajatele tähtaja täpsustada ja põhjendada avaldust, tuua välja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ning tasuda riigilõiv 50 eurot.
10.Maakohus keeldus 22. veebruari 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjusel, et avaldajad ei kõrvaldanud avalduses esinenud puuduseid. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et avalduses ei ole selliseid puuduseid, mis takistaksid avalduse menetlusse võtmist. Maakohus on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest ennatlikult.
11.Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus toonud välja järgmised avalduse sisunõuete rikkumised, mis maakohtu hinnangul ei võimaldanud avaldust menetleda: •
avaldusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb oht alaealistele lastele; 3 (5)
2-21-20332 • •
avaldajad pole esitanud asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset juhtumit ega tõendit; avaldajad ei täpsusta ühtki väidet ega neid väiteid kinnitavat asjaolu.
12.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus sisuliselt, et avaldajad ei ole välja toonud avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega neid faktilisi asjaolusid kinnitavaid tõendeid ning see takistab asja menetlemist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohtu määruses esile toodud puudused (faktiliste asjaolude esile toomata jätmine ning ebapiisav nõude põhjendus ja tõendatus) ei ole sellisteks puudusteks, mis välistaks praegusel juhul avalduse menetlusse võtmise.
13.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 3401 lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks. Kohus ei või jätta (hagi)avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et (hagi)avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses ühelegi TsMS § 371 lg-tes 1 ja 2 esile toodud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusele tuginenud.
14.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et avaldajad ei ole toonud avalduses välja selle aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Maakohus on need faktilised asjaolud muu hulgas ise vaidlustatud määruse põhjendavas osas esile toonud: avalduse kohaselt ajab puudutatud isik, kes on laste ema uus elukaaslane, avaldajatele ligi, otsib avaldajatega kontakti ja toob meelehead. Samuti on avaldajate esitatud menetlusdokumentidest aru saada, et puudutatud isikust tulenevalt võivad ohus olla avaldajate vaimne ja füüsiline heaolu, millest tulenevalt on vajalik kohaldada lähenemiskeeldu. Lisaks ei pea kõiki faktilisi asjaolusid esile tooma avalduses, vaid esialgses avalduses esitatud faktilisi asjaolusid on võimalik menetluse käigus täiendada (vt ka TsMS § 376 lg 4 p 1 ja § 477 lg 1).
15.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei saa olla avalduses esitatud väidete võimalik tõendamatus. Avalduse väidete sisuline kontrollimine toimub avalduse sisulise lahendamise käigus. Lisaks puudub kohustus esitada koos esialgse avaldusega ka kõik faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid. Avaldajatel on menetluse käigus võimalik avaldust täiendada ja esitada tõendeid, mh vastavalt kohtu menetluses antavatele selgitustele ja sellele, milliseid vastuväiteid teised menetlusosalised avaldusele esitavad.
16.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et praeguses asjas on tegemist lähenemiskeelu kohaldamise taotlusega, mis on TsMS § 475 lg 1 p 7 järgi hagita asi ning tuleb seega lahendada hagita menetluses. TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Seega on kohtul hagita menetluses aktiivsem roll asja õigeks lahendamiseks kui hagimenetluses. Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, on 30. detsembri 2021. a avalduses ja selle 21. veebruari 2022. a täpsustuses toodu ringkonnakohtu hinnangul piisav selleks, et avaldus oleks võimalik menetlusse võtta.
17.Maakohtu 3. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruse põhjendustest selgub, et esialgne avaldus ei vastanud TsMS § 338 lg 2 esimeses lauses sätestatule, sest märkimata oli puudutatud isiku isikukood või sünniaeg. Ringkonnakohus leiab, avaldajad on selle puuduse kõrvaldanud, kuna avalduse 21. veebruari 2022. a täpsustuses on välja toodud puudutatud isiku isikukood. Seega see esialgse avalduse puudus ei takista avalduse menetlusse võtmist.
4 (5)
2-21-20332
18.Samuti nähtub asja materjalidest, et avaldajad on 21. veebruaril 2022 tasunud maakohtu 3. jaanuari 2022. a määrusega nõutud riigilõivu 50 eurot (tl 16). Seega ei takistanud ka see esialgse avalduse puudus avalduse menetlusse võtmist.
19.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hinnanud avalduse õiguslikku perspektiivikust ega põhjendanud avalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et avaldus oleks õiguslikult perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 ja § 477 lg 1). Seetõttu ei kontrolli ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel avalduse õiguslikku perspektiivikust.
20.Eelnevast tulenevalt ei olnud avalduse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul hinnata ka avalduse õiguslikku perspektiivikust.
21.Ringkonnakohus märgib, et praeguse avalduse on avaldajate seadusliku esindajana esitanud laste isa. Perekonnaseaduse § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. TsMS § 371 lg 1 p-st 12 tulenevalt (koosmõjus § 477 lg-ga 1) on avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks mh see, kui õigustatud isiku nimel avalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega tuleb maakohtul avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata ka seda, kas laste isa on praegusel juhul õigustatud laste nimel kõnealust avaldust esitama.
22.Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta avalduse menetlusse võtmist ega lähenemiskeelu kohaldamist. TsMS § 11 lg 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.
23.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
24.TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on avaldajatel õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
25.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 3401 lg 2 kolmanda lause kohaselt määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.